04.12.2008

Eesti kalanduse strateegia 2007-2013

---

Allikas: Kalurileht, Kalurileht

4. detsember 2008

(järg)

Kalandussektor toetub siiani suures osas nõukogude aegsetele rajatistele ja tehnikale. Seoses Euroopa Liitu astumisega on tehnikat küll uuendatud aastatel 2001 - 2004, peamiselt EL hügieeninõuete järgimiseks, kuid reaalselt on asendatud vaid murdosa koguvaradest. Põhiline probleem on selles, et ettevõtted paigutasid oma säästud tehnoloogiatesse ja hügieeninõuete täitmiseks väga lühikese aja jooksul ning nüüd on finantside nappus igapäevasel majandamisel. Tooraine hindade ja energiakandjate hinnatõus on suurem kui valmistoodete hinnatõus, sellest väiksemad kasumimarginaalid ja raskused finantskohustuste täitmisel. 2007 aastaks on Eesti ka-landussektoris valdav enamus mikro- ja väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted. Eesti kalandussektor jaguneb kolmeks suuremaks valdkonnaks: kalapüük, kalakasvatus ja kala töötlemine ja turustamine.

1.1. Kalapüük

Eesti kalapüük jaguneb püü-gipiirkondade alusel kolmeks põhimõtteliseks osaks: püük Läänemerest (traal- ja rannapüük), püük sisevetest ja kaugpüük. Püük Läänemerest jaguneb traalpüügiks ja ranna-püügiks.

1.1.1. Püük Läänemerest

1.1.1.1 Traalpüük Läänemerest

Püügipiirkonnad ja püük

Reguleeritud kalahigid Läänemerel on räim, kilu, tursk ja lõhe. Euroopa Komisjoni määrus sätestab igaaastaselt Euroopa Liidu liikmesriikidele kalapüügikvoodid Läänemerel. Eestile eraldatud kvoodid jaotatakse traalpüügifirmade vahel ajaloolise püügiõiguse alusel. Siseriiklikult eraldatakse räimekvoodist 70% traalpüügile ja 30% rannapüügile. Eraldatud kvoodid on aastate lõikes välja püütud 90% ulatuses.

Erandiks oli 2005. aasta, kus püügiks ebasoodsate jääolude tõttu jäi kasutamata 31% räime kvoodist. Räime ja kilu püütakse peamiselt inimtoiduks ja vähesel määral kalajahuks. Peamised püügivahendid on traalid, vähesel määral ka tursa- ning lõhevõrgud ja peamine traalpüük toimub Lisas nr 1 toodud püügiruutudes.

Traalpüük Läänemerel moodustas 2005. aastal Eesti kogupüügi koguselisest mahust 73% (vt Lisa nr 2). Võtteks aluseks kolme peamise liigi (räim, kilu, tursk) esmakokkuostuhin-nad, on nende püügist saadav tulu 2005. aastal 129 milj EEK (8,2 milj EUR) (vt Lisa nr 3).

Tööhõive ja sotsiaalmajanduslik olukord

Traallaevadel töötab ca 600 kalurit. Naiste osakaal on väga väike 9%. Naised on põhiliselt tegevad traalpüügiettevõtete halduses ja raamatupidamises. Püügihooajavälisel ajal juunist kuni septembri keskpaigani on töötajate puhkuseaeg või tegeletakse laeva ja traalpüügiva-hendite remondiga. Küsitletud ettevõtete esindajate sõnul püüavad ettevõtted säilitada spetsialiseerunud töötajaskonda, makstes miinimumpalka ka töövaesel ajal. Sissetulekute osas eraldi uuringut traal-laevade kalurite osas läbi viidud ei ole, kuid Statistikaameti andmetel oli kalapüügi sektoris töötavate sisevete, ranna- ja traalpüügi kalurite sissetulek võrreldes Eesti keskmise sissetulekuga 2004. aastal ligi 40 % võrra madalam.

Seoses kalalaevade utiliseerimise ja sihtotstarbe muutmisega meetme 3.9 raames maksti perioodil. 2004 - 2006 meetme 3.12.1. ..Kalanduse restruktureerimisega kaasnevad sotsiaalsed meetmed" raames töötuks jäänud kaluritele sotsiaalmajanduslikke hüvitisi (vt Lisa nr 4).

Laevastiku olukord

2005. aastal toimus Läänemere traalpüük 154 traallaevalga, mis kuuluvad segmenti 4S1. Traallaevade koguvõimsus on toodud Lisas nr 5. Laevade keskmine vanus on 26 aastat. KAR meetme 3.9 «Kalalaevastiku püügivõimsuse reguleerimine" rakendamisega väheneb püügivõimsus segmendis 4S1 ligikaudu 17% laevastiku koguvõimsusest (GT) ja ligikaudu 18%KW (vt Lisa nr 4).

Läänemere traallaevastiku moderniseerimisse on investeeritud KAR meetme 3.10 ..Kalalaevastiku moderniseerimine ja uuendamine" raames (vt Lisa nr 4). Ressursi olukord 2006 aasta seisuga Räime varude seis Läänemere avaosas ja Soome lahes, välja arvatud Liivi laht, on madalseisus, kuid viimasel paaril aastal on täheldatav varu suurenemine Läänemere lõunaosas. Räime varu on heas seisus Liivi lahes (bioloogiliselt ohutus tsoonis), kus täiendi arvukus on olnud kõrge. Pehmed talved soodustavad tugevate põlvkondade teket ja karmid talved võivad mõjuda vastupidiselt.

Kilu varu olukord on hea, kuid varu väheneb. Kuna töönduspüügis moodustab küllaltki suure osa noor 1-2 aastane kilu, siis võib tekkinud põlvkondade arvukusest olenevalt tulla märkimisväärseid lühiajalisi kõikumisi saagis. ICES töörühm ennustab siiski (10 aasta perspektiivis) kilu kudekarja biomassi püsimist bioloogiliselt ohutus tsoonis.

Tursa ida varu on halvas seisus, allpool bioloogiliselt ohutut tsooni. Varu sõltub tugevalt soolase ja hapnikurikka vee sissevoolust läbi Taani väinade. Lääne varu on rahuldavas seisus , kuid tugeva püügisurve tõttu on varu siiski ohustatud. Püük põhineb suurel määral noorjärkudel, mistõttu on ka tagasiheidetavad kogused märkimisväärsed. Varude olukorra paranemisele aitaks kaasa noorjärkude tööndusliku surevuse vähendamine. Varude kaitseks on Euroopa Komisjonil kavas käivitada Läänemere tursavarude taastamisplaan 10 aastaks.

Läänemere avaosa lõhe varu põhiosa moodustavad asustatud kalad, ca 27% laskujatest on looduslik lõhe (peamiselt Botnia lahest). Samas Soome lahe (alarajoon 32) loodusliku varu olukord on väga halb: ainult 2% laskujatest on looduslikku päritolu. Püük põhineb peamiselt asustatud kalal (ca 90% saagist).

1.1.1.2. Rannapüük Läänemerest

Püügipiirkonnad ja püük

Rannapüügi peamised piirkonnad on Pärnu laht, Väinameri ja Soome laht (vt Lisa nr 1). Rannapüük toimub 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjoones. Püütakse paljusid erinevaid liike, neist majanduslikult tähtsamad on ahven, räim, tint, koha, lest, angerjas samuti tuulehaug, meriforell vähemal määral ka lõhe ja haug (vt Lisa nr 2). Püügivahendid on mõrrad, võrgud ja õngeliinid. Viimastel aastatel on järjest olulisemaks muutumas räimepüük kastmõrdade-ga. Rannapüügil kasutatavad püügivahendid on amortiseerunud ja osaliselt mitteselektiivsed. Rannapüügi teostamist, seda eriti läänerannikul ja saartel, raskendab kalurite püüniseid lõhkuvate hallhüljeste viimastel aastatel pidevalt kasvav arvukus.

Väinameres on aga rannakalade loodusliku vaenlase, kormorani, arvukuse märgatav suurenemine takistanud varude taastumist ning vähendanud seeläbi kalurite väljapüüke. Rannapüügi kogused moodustavad 2005. aasta Eesti kogupüügi koguselisest mahust 8%. Rannapüügilt püütavate liikide esmakokkuostuhinnad on toodud Lisas nr 3. Tööhõive ja sotsiaalmajanduslik olukord

Rannakalureid on 2006. aasta mai seisuga kokku 2572 koos abikaluritega, neist 1434 on püügiõiguse omanikke, kellest omakorda 92 kalurit omavad püügiõigust nii Soome lahes kui sisevetes. Abikalureid on 1138, kellest 106 töötavad ka sisevetel. Rannakaluritest 1,6% on naised. Selline sooline jaotus kaluritena hõivatud inimeste seas on ootuspärane, kuna tegemist on füüsiliselt raske tööga, mis on naistele vähe kohane. Rannapüüdjate töö-hooaeg on kalurite hinnangul kuni 4 kuud aastast. Seetõttu enamikul kutselistest rannakaluritest on kalapüük kujunenud täiendavaks sissetulekuallikaks muu teenistuse kõrval. Uuringute tulemusena selgus, et kolmandik rannakaluritest saab põhisissetuleku kalapüügist, ülejäänud aga muudest tegevustest. Ametivahetusest on huvitatud 20% ning järgmise 10 aasta jooksul on pensionile jäämas 14% rannakaluritest. Rannakalurite keskmine vanus on üle 50 aasta. Rannakaluri sissetulek oli 2004. aastal võrreldes Eesti keskmise sissetulekuga 55% väiksem ning väiksem ka võrreldes sisevete- ja traalpüügil töötavate kaluritega sissetulekuga.

Laevastiku olukord

Rannapüügis kasutatakse kokku 892 alla 12 m alused, mis kuuluvad segmenti 4S2.

Aluste koguvõimsus on toodud Lisas nr 5. Aluste keskmine vanus on 18 aastat. Aastatel 2004 - 2006 rannapüügi aluste ja vahendite uuendamiseks saadi toetust meetme 3.10 „Kalalaevastiku moderniseerimine ja uuendamine" raames (vt Lisa nr 4). Ressursi olukord 2006 aasta seisuga Pärnu lahes on koha, ahvena ning vimma varude olukord intensiivse püügi tõttu halvenenud. Tugevad põlvkonnad püütakse välja 1-2 aastaga. Olukorra parandamiseks tuleb vähendada kalastussuremust, takistada alamõõdulise kala püüki ning tõhustada kontrolli. Kihnu uurimisalal pole väga tugevaid ahvena põlvkondi alates 2000. aastast ja 2006. aastal võib prognoosida varu vähenemist.

Lestavaru on antud piirkonnas pisut suurenenud. Väinamere varude olukord on halb: ahvenavaru on vähenenud, kohavam on madalseisus ning vähenenud on ka vimma ja särje arvukus.

(järgneb)