MAAELUVÕRGUSTIK: Kohalik algatus toetab kohaliku toidu arengut |
Allikas: Reve Lambur ja Krista Kõiv, maaeluvõrgustik
28. veebruar 2012. a |
Kohalikud tooted ja toit, kohalik toit kogukonna toidulauale, Maitsev Lõuna-Eesti, UMA MEKK, Romantiline rannatee, Sibulatee, Viru toit, Saaremaa õunakasvatajate võrgustik, Põlvamaa Rohelisem Märk – need on vaid üksikud näited Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) Leader-meetme raames kohaliku toiduga seotud projektide pikast nimekirjast.
Eestis tegutseb 26 Leader kohalikku tegevusgruppi, kes viivad ellu oma piirkonna kohaliku arengu strateegiat. Strateegiate rakendamiseks aastatel 2009-2011 on heakskiidetud üle 4 000 Leader-meetme projekti. Põllumajanduse ja kohaliku toidu arendamisega on neist seotud 7% (277 projekti).* Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksus on teinud PRIA andmete alusel lühiülevaate toidu ja põllumajandusega seotud projektidest, vaadeldes MAK statistika näitajate kogumise seirekoodidele lisaks ka projektikirjeldusi.
Aastatel 2009-2011 on Eestis tegemiseks võetud üle 270 kohaliku toidu ja põllumajandusega seotud Leader projekti
Ajavahemikus jaanuar 2009 kuni november 2011 on PRIA poolt heaks kiidetud kokku 277 toidu ja põllumajandusega seotud projekti, neist 21 % (57 projekti) kiideti heaks 2009. aastal, 43% (118) 2010. aastal ja 37% (102) 2011. aastal. Kõigi Leader tegevusgruppide kohta moodustas põllumajanduse- ja toiduprojektide toetuse summa aastatel 2009-2011 kokku 3,7 miljonit eurot (ca 57 miljonit krooni).
Leader-meetme põllumajanduse ja toiduprojektide iseloomust parema ülevaate andmiseks oleme projektid jaotanud mitmeti, näiteks põllumajanduse ja toidutöötlemise, kui ka võrgustike loomisega seotud projektid.
Kui esimesel Leader-meetme projektitaotluste rakendamise aastal, 2009.a kiideti heaks 57 põllumajanduse ja toiduainete töötlemisega seotud projekti, siis 2010.a ja 2011.a nende projektide arv juba peaaegu kahekordistus. Sellest annab ülevaate alljärgnev tabel. Samas tuleb tähele panna, et Leader projektid on väga erineva mahuga, toetuse suurused varieeruvad alates 600 eurost kuni 200 tuhande euroni. Aastate lõikes keskmine projekti suurus on ca 13 tuhat eurot (200 tuhat krooni).
| PRIA poolt heakskiidetud Leader-meetme projektid* |
2009 |
2010 |
2011 |
KOKKU |
% |
| Põllumajandusega seotud projektid, sh |
8 |
32 |
20 |
60 |
22% |
| loomakasvatusega seotud projektid |
1 |
9 |
7 |
17 |
6% |
| taimekasvatusega seotud projektid |
7 |
19 |
11 |
37 |
13% |
| mahepõllumajandusega seotud projektid |
0 |
1 |
1 |
2 |
1% |
| seenekasvatusega seotud projektid |
0 |
3 |
0 |
3 |
1% |
| viinamäetigude kasvatusega seotud projektid |
0 |
0 |
1 |
1 |
0,4% |
Toiduaine töötlemisega seotud projektid, sh toitlustus ja kogukonnaköögid
|
33 |
62 |
62 |
157 |
57% |
| Mahetoiduainete töötlemisega seotud projektid |
5 |
9 |
6 |
20 |
14% |
| Võrgustike loomisega seotud projektid |
11 |
15 |
14 |
40 |
14% |
| KOKKU |
57 |
118 |
102 |
277 |
100% |
| % |
21% |
43% |
37% |
100% |
|
Üle 70% Leader-meetme põllumajanduse ja toiduprojektidest on seotud toiduainete töötlemise ja piirkondlikke toidutootjaid, ettevõtjaid, organisatsioone koondavate võrgustike loomisega.
Esimesed Leader-meetme kohaliku toidu võrgustike projektid said PRIA kinnituse juba 2009. aastal
Leader meetodi kasutamisel võrgustike loomise projektidest kirjutades peab kindlasti mainima, et esimeste seas oli selles valdkonnas Põlvamaa Partnerluskogu piirkonna Põlvamaa Rohelisem Märk. Võrgustiku ettevalmistavad tegevused ulatuvad juba eelmise programmperioodi Eesti riikliku arengukava 2004-2006 Leader-tüüpi meetme rakendusperioodi. Nüüd jätkatakse Põlvamaa Rohelisem Märk võrgustiku ja ühisturunduse arendamist koolitustega.
2009. aastal said alguse kolm tänaseks juba tuntuks kasvanud kohaliku toiduvõrgustiku projekti: Võrumaa Partnerluskogu UMA MEKK, Arenduskoja piirkonna Ehedad Elamused Lahemaal ja Saarte Koostöökogu tegevuspiirkonna kohaliku toidu edendamine ning lisaks Sibulatee turismivõrgustik Tartumaa Arendusseltsi piirkonnas.
Võrumaa Partnerluskogu poolt ellukutsutud kohaliku toidu kaubamärk UMA MEKK on inimestele teada kui võrukeste kindel kvaliteet. Alates 2009.a on korraldatud palju koolitusi toidutootjatele, nii suitsuliha, juustu, saia-leiva teemadel. Alustati leivaküpsetamise, taimegurmee „Mida teha lambaga" töötubade läbiviimisega. Tehti uuring ja töötati välja strateegia. Loodi UMA MEKKi visuaalne identiteet. Telliti logodega põlled ja rätikud laatadel ning messidel osalemiseks. Nüüdseks on iga-aastane UMA MEKKi laat on juba traditsiooniks saamas.
Tänaseks on aga juba viis Lõuna-Eesti tegevusgruppi Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu ja Võrumaa Partnerluskogu hakanud ajama ühist asja – arendatakse Lõuna-Eesti kohaliku toidu väiketootjate võrgustikku. Tulemused on näha! Kellel Tartusse minekut on, ei saa vahele jätta MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti Lõunakeskuse Taluturgu, et head paremat kodustele kaasa osta.
Arenduskoja piirkonna Koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaal alustas 2009.a projektiga, mille käigus osaleti 2010.a TourEstil, korraldati võrgustiku liikmetele kohaliku toidu seminar ja õppereis, korraldati partnerite ümarlaud ning alustati võrgustiku liikmete ühise veebilehe arendamisega. Eelmine aasta valiti konkursi „Märka Leaderit 2011“ parimaks koostööprojektiks MTÜ Koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaal ühisturunduse ja koostöövõrgustiku arendus.
Tänaseks arendatakse Arenduskoja piirkonnas kohaliku toidu valdkonda ka juba rahvusvahelise koostööprojekti toel „Loving local values“ ehk „Kohalikud tooted ja toit“. Arenduskoja veebilehel on ka eraldi alajaotus „Kohalik toit“. Projekti raames korraldatakse kohalike toodete ja toidu väärtustamiseks erinevaid üritusi ja tegevusi, näiteks „Avatud kohaliku toidu päevad“ ja parimate toitud valimine, kohalike toidutootjate kaardistamine ja ühiste kohtumiste läbiviimine ning kohalike toidutootjate kohta voldiku koostamine.
Saarte Koostöökogu piirkonnas aastatel on aastatel 2009 - 2011 elluviidud ja veel tegemisel üle 40 põllumajanduse ja kohaliku toiduga seotud projekti. Koostöökogu piirkonna arengustrateegia üks põhisuundadest on kohalike toodete arendamine, sh väikesemahulise kohaliku toidu tootmise edendamine. 2009.a alustati hoogsalt Saaremaa väiketootjate ja töötlejate võrgustiku loomisega. Esimesteks tegevusteks oli erinevate töötubade, õppereiside korraldamine. Võrgustiku loomisel on olnud olulisel kohal ka ühiselt korraldatud osalused erinevatel messidel-laatadel nii Eestis, kui ka väljapoole Eestist. Leader-meetme toetuse tuge on saanud nii „Saare maakonna Avatud Mahetalude“ kaardi koostamine, erinevate toiduohtust käsitlevate koolituste läbiviimine, kui ka kogukonnaköökide ellukutsumine.
Tänaseks on kohaliku toidu valdkonna arendamine hoogustunud kogu Lääne-Eestis. Kolme Leader tegevusgrupi Hiidlaste Koostöökogu, Kodukant Läänemaa ja Saarte Koostöökogu tegevusgrupi poolt on ellukutsutud koostööprojekt „Kohalik toit kogukonna toidulauale". Tegevusgrupid teevad ühiseid jõupingutusi kohaliku toidu paremaks kasutamiseks kooli- ja lasteasutuste toitlustamisel.
Eelpool toodud 2009. aastal algatatud Leader projektide loetelu ja viited kohaliku toidu võrgustike tänasele päevale kirjeldab ainult osaliselt Eesti maaelu arengukava Leader-meetme toetusel algatatud projekte. Maamajanduse Infokeskusel on koostamisel trükis “LEADER – kohaliku toidu arenguks!“, kuhu näited 17 Leader projekti kohta eraldi alajaotustes: võrgustikud ja kaubamärgid, koostööprojektid, taluturud, kokaraamatud ja ideed-potentsiaalsed Leader projektid. Trükist on plaanis esitleda Tartus 19. - 21. aprill 2012 toimuva Maamessi ajal.
Vabaühenduste roll kohaliku toidu propageerimisel
Leader-meetme rakendamise senised kogemused, et ka kohaliku toidu ja kohaliku tooraine kasutamise valdkonna algatus-tegevustel on vabaühenduste tegevusel oluline roll. Mittetulundussektori organisatsioonide projektid aitavad tublisti kaasa kohalike toidutootjate võrgustumisele, ühisturustamisele ja kohaliku elanikkonna kaasamisele kohaliku toidu arendustegevustele.
Kohaliku toidu võrgustike ellukutsumise tegevustele aitavad oluliselt kaasa ka väiksemad projektid, nagu näiteks MTÜ Eesti Juustusõprade Klubi õppe- ja seminariruumi väljaehituse projekt Tartumaal, MTÜ Saare Mahe mobiilse suitsuahju soetamine, millega pakkuda teenust MTÜ Saare Mahe liikmetele, MTÜ Aaspere Külakoja tervise- ja toitlustamisalase koolituste korraldamine Lääne-Virumaal, MTÜ Murru Küla Seltsi poolt Suigu seltsimaja köögi ja teenuste arendamise projekt Pärnumaal, MTÜ Russalu Külade Ühenduse külakeskuse köögi sisustamine Raplamaal, MTÜ Ruhnu Kultuurielu projekt Ruhnu ühisköögi inventari soetamiseks ja paljud teised sarnased tegevused üle Eesti.
Leader-meetme põllumajanduse ja kohaliku toiduga seotud projektid on mitmekesised
Näiteks OÜ Nõmme Köögivili, Jõgevamaalt on soetanud Leader-meetme abiga köögi- ja juurviljade pesuliini, OÜ Otepää Oskar, Valgamaal on ostnud lihakäitlemise laiendamise raames seadmeid, OÜ Sakala Seened, Viljandimaalt on saanud Leader-meetmest abi seente töötlemistingimuste loomiseks oma ettevõttes, OÜ Uuevälja Köögivili on soetanud kapsapuhastaja ja palju teisi kohaliku ettevõtluse arendamiseks tehtud projektid!
| * Maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetme projektide arv perioodil 2009 - 08.11.2011 |
Projektide ARV |
| 277 |
KÕIK KOKKU |
277 |
| 40 |
Põllumajandusega seotud projektid: |
40 |
| 14 |
sh taimekasvatus, teraviljakasvatus |
14 |
| 4 |
sh kartulikasvatus |
4 |
| 4 |
sh maasikad |
4 |
| 1 |
sh viinamarja kasvatus |
1 |
| 13 |
sh veisekasvatus |
13 |
| 1 |
sh lambakasvatus |
1 |
| 1 |
sh munakana kasvatus |
1 |
| 1 |
sh viinamäetigude kasvatus |
1 |
| 1 |
sh hobusekasvatus |
1 |
| 7 |
Jahutoodete, pagari- ja kondiitritoodete tootmisega seotud projektid: |
7 |
| 2 |
sh jahu- ja tangained |
2 |
| 5 |
sh pagari- ja kondiitritooted |
5 |
| 8 |
Piimatoodete tootmise ja arendustegevustega seotud projektid: |
8 |
| 1 |
sh juust |
1 |
| 2 |
sh kitsepiim |
2 |
| 5 |
sh lehmapiim |
5 |
| 20 |
Lihatoodete tootmise ja arendustegevusega seotud projektid, kana- ja jaanalinnumunad: |
20 |
| 9 |
sh liha |
9 |
| 2 |
sh lambaliha |
2 |
| 2 |
sh küülikuliha |
2 |
| 1 |
sh kana- ja jaanalinnumunad |
1 |
| 3 |
sh ulukiliha |
3 |
| 3 |
sh muu |
3 |
| 34 |
Kartuli, juur- ja köögivilja, marjade töötlemise, mahlade jm jookide tootmisega seotud projektid: |
34 |
| 1 |
sh kartuli- ja köögivilja |
1 |
| 12 |
sh köögivili |
12 |
| 4 |
sh juur- ja köögiviljad |
4 |
| 1 |
sh küüslaugutootmine |
1 |
| 1 |
sh sparglikasvatus |
1 |
| 5 |
sh mahl, marjad |
5 |
| 7 |
sh õun |
7 |
| 3 |
sh vein, õlu |
3 |
| 5 |
Maitse- ja ravimtaimed: |
5 |
| 1 |
sh maitsetaimed |
1 |
| 4 |
sh ravimtaimekasvatus |
4 |
| 10 |
Meetoodete tootmisega seotud projekti |
10
|
| 4 |
Seened |
4 |
| 65 |
Toitlustusteenuse osutamisega seotud projektid |
65 |
| 84 |
Projektid, mis sisaldavad kõigile kohaliku toidutoodete arengutele suunatud tegevusi (näiteks külamajade köögid, võrgustike arendamine jpt) |
84 |
Põllumajanduse ja kohaliku toidu arendamisega seotud Leader-meetme projektide arv aastatel 2009-2011
| Maakond |
Projektide arv aastatel
2009-2011 |
| Harjumaal |
11 |
| Hiiumaal |
15 |
| Ida-Virumaal |
23 |
| Jõgevamaal |
10 |
| Järvamaal |
11 |
| Läänemaal |
7 |
| Lääne-Virumaal |
32 |
| Põlvamaal |
11 |
| Pärnumaal |
20 |
| Raplamaal |
4 |
| Saaremaal |
41 |
| Tartumaal |
35 |
| Valgamaal |
12 |
| Viljandimaal |
25 |
| Võrumaal |
20 |
Leader tegevusgruppide kohta info: www.maainfo.ee...
2012.a Leader tegevusgruppide poolt taotluste vastuvõtu voorud:www.maainfo.ee...
Leader-lähenemise üldpõhimõtted:
- piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad
- altpoolt tulev algatus
- avaliku ja erasektori partnerlus: kohalikud tegevusgrupid
- uuenduste tegemise soodustamine
- omavahel seotud ja mitut valdkonda hõlmavad toetusmeetmed
- võrgustikutöö
- koostöö
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles