EST Maainfo Avaleht Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
Kalender
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Kutse andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Kalandusvõrgustik 2008-2015
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Avalik teave
Maainfo
  Lingid
Maainfo
  Otsing
Maainfo

UUDISED

   

EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIKUD: Euroopa maaeluvõrgustike videolood jutustavad noortalunike igapäeva tegemistest

Allikas: Projekti "Noor ja talunik" veebileht, tõlkis Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroo
20. märts 2012. a

 

2011.a aprillis toimunud Euroopa maaeluvõrgustiku üksuste korralisel töökoosolekul kutsus Belgia-Valloonia maaeluvõrgustiku üksus teisi maaeluvõrgustike ühinema video-projektiga "Noor ja talunik" ("Young and Farmer").

Projektiga ühines 8 maaeluvõrgustiku üksust - Läti, Hollandi, Ungari, Hispaania, Kreeka, Itaalia, Prantsusmaa ja Belgia-Flaami ning eestvedajaks olnud Belgia-Valloonia maaeluvõrgustiku üksus. Antud koostöös oli Belgia noortalunike organisatsioon eestvedajaks ka videolugude tegemise ühise konseptsiooni väljatöötamisel - intervjuud noortalunikega, mis näitavad kuidas noored põllumajandustootjad hakkama saavad. Videolugude ala-teemad on: kuidas alustada põllumajandusliku tegevusega; õppimine koolitustel / kogemuste saamine; põllumajanduse mitmekesistamine.

Algatust toetab ka Euroopa maaeluvõrgustiku kontaktpunkt - enrd.ec.europa.eu/themes/agriculture/young-farmers/en/young-farmers_en.cfm

Projekti "Noor ja talunik" ("Young and Farmer") veebileht youngandfarmer.blogspot.com/ ja 8 inglise keelsete subtiitritega videolugu said valmis 2011.a lõpuks.

LÄTI VIDEOLUGU - TALUPIDAMISEGA ALUSTAMISEST
Videolugu on valminud Läti maaeluvõrgustiku tellimusel 2011.a. Inglise keelsete subtiitritega.

 

Raitis Pastars on kolmekümnele liginev noor talumees, kelle talu „Smelteri“ asub Preiļi maakonnas Lätis.

Talupidamisega on ta tegelenud alates 2009. aastast. Algselt oli vaid 6 hektarit põllumaad - tänaseks on haritava maa suurus kasvanud 80 hektarini. Kuigi eelmisel sügisel tehti algust ka piimakarja kasvatamisega, tegeleb talu peamiselt erinevate põllukultuuride, eriti nisu, viljelemisega.

See aasta prooviti esmakordselt ka rapsi kasvatamist, kuid sealne savine pinnas ei ole rapsikasvatuseks siiski sobilik. Loomasöödaks kasvatatakse väikeses koguses otra ja kaera. Samuti tegeletakse väikeses mahus kartuli ja köögivilja kasvatamisega.

Raitis oli talupidamisest huvitatud juba siis kui ta oli alles väike poiss - ka liivakastis ehitati koos vennaga vaid talusid. Pärast põhikooli lõpetamist astuski ta Priekuli riiklikku põllumajandustehnikumi (Priekuli State Agricultural Tehnical School).

Praktikal käis noormees aga Taanis - see koht meeldis talle väga ning seetõttu läks ta sinna pärast kooli lõpetamist tagasi ja elas seal 6 aastat. Raitise töö oli seal väga mitmekülgne - küll töötas mees kartuli, maasika jt põllukultuuride kasvatuses, oli abiks ka seakasvatustaludes ning kokkuvõttes sai mees sealt suurepärase kogemustepagasi. Taanis elades-töötades oli tal võimalus osa saada ka ühe sealse taluniku viljahoidla ehitamise kogemusest.

Lätti naastes oli noortalunikul selge, kuidas ka endale üks korralik viljahoidla ehitada. Põhiline motiiv Lätti tagasi kolimiseks oli see, et siin sai mees midagi ka enda jaoks ära teha. Kui mees 2009. aastal tagasi kodumaale kolis, siis oli parajasti majanduskriis, kuid tagantjärgi vaadates oli see väga hea aeg. Näiteks soetas ta talule viljakuivati, mille eest Raitise vend 2004. aastal palju kopsakamat hinda maksis. Viljakuivati oli väga vajalik väljaminek, sest ümbruskonnas polnud teist viljakuivatamise kohta. Seetõttu taotleti toetust ka Euroopa Liidu kaasrahastatavast noore põllumajandustootja tegevuse alustamise meetmest (meede 112). Seejärel saadi toetust ka põllumajandusettevõtte moderniseerimise meetmest (meede121), sest viljakuivatit pole võimalik ühe toetuse abil valmis ehitada.

Noor talunik loodab, et tulevikus kasvab talu kümnekordselt, hakkab suuremat kasu hakkaks tootma ja et oleks, mida lastele pärandada. Mis puudutab piimakarja suurust, siis loodab mees karja laiendada 52-pealiseks - 1 loom aasta igal nädalal. Loomulikult püütakse edasi arendada ka teraviljakasvatust.

LÄTI VIDEOLUGU - ÕPPIMISE KOGEMUS
Videolugu on valminud Läti maaeluvõrgustiku tellimusel 2011.a. Inglise keelsete subtiitritega.

 

21-aastase Madara Stūrmane talu asub Tukums’is Lätis. Talus tegeletakse peamiselt istikute ja tomatite kasvatamisega. Naine kasvatab erinevate lillede istikuid - ühe- ja kaheaastaseid taimi nii aedadesse, surnuaedadesse ja ka tänavahaljastuseks.

Kui enamus lilleistikuid on müüki paisatud, hakkab Madara tegelema tomatite kasvatamisega - neid müüb ta peamiselt kohalikul Tukums’i turul.

Ta kasvatab eri sorte tomateid, siis saavad kliendid valida oma lemmikud. Naine kasvatab vaid selliseid sorte, mis ei vaja palju hoolt, ei võta haigusi külge ja maitsevad hästi.

Aiandust otsustas ta proovida siis kui õppis Bulduru aiandus-kallakuga keskkoolis - ta oli huvitatud lillekasvatusest ja lillede eest hoolitsemisest. Hetkel on lillekasvatuseks kaks kasvuhoonet. Tomateid otsustas naine kasvatama hakata seepärast, et ka ta isa tegeles köögiviljade kasvatusega. Tomatikasvatus andis võimaluse teenida lisasissetulekut, samuti andis see ka võimaluse pärast lilleistikute müümist kasvuhoonet majanduslikult kasutada.

Praegu õpib Madara Läti põllumajandusülikoolis põllumajanduse teaduskonna II kursusel aiandust. Põllumajanduslik haridus omab tema arvates mitmeid väljavaateid, sest õppetöö käigus õpitakse tundma muldteadust, taimekasvatust jm vajalikku. Ta osaleb ka lillekasvatuse teemalistes töögruppides, kus saab muuhulgas teadmisi  ka uutest lillesortidest. Tehakse koostööd ka teiste talunikega, kellega jagatakse erinevaid ideid ja arutatakse ühiste teemade üle. Teised aednikud konsulteerivad Madaraga peamiselt lilleistikute kasvatamise teemal.

Eelmisel aastal osales noor naine ka üleriigilisel võistlusel „Külvaja 2011“ ("The Seeder 2011"), kus sai uusi kontakte ning kohtus teiste lille- ja tomatikasvatajatega, kellega teadmisi vahetada ning koostööd teha. Ta arvab, et õpib ülikoolis nii tomatite kui ka lilleistikute kasvatamise kohta palju uut või avastab enda jaoks hoopis mõne uue taime/vilja, mida soovib kasvatama hakata. Tulevikus loodab Madara oma tegevust laiendada.

BELGIA-VALLONIA VIDEOLUGU - TALUPIDAMISEGA ALUSTAMISEST - NAIS-ETTEVÕTLUS
Videolugu on valminud Belgia-Vallonia maaeluvõrgustiku tellimusel 2011.a novembriks. Inglise keelsete subtiitritega.

  Anne Francoise elab Verdennes, Luksemburgi provintsis Belgias ning tegeleb alates 2011. aastat talupidamisega, mille võttis üle pärast isa surma. Naisel pole küll põllumajandusalast eriharidust, kuna ta huvitus hoopis fotograafiast, kuid ta ema ja venna toel otsustati isa mälestuse nimel talupidamisega jätkata, säilitada tootmishooned ja põllumaa, mille nimel perepea oli aastaid rasket tööd teinud.

Selleks, et talu üle võtta, pidi naine läbima põllumajanduskursused, mis olid küll ajaliselt lühikesed, kuid nende jooksul sai loodud uusi kontakte ja saada talupidamiseks vajalikud baasteadmised. Koolitus oli oma loomuselt rohkem teoreetiline kui praktiline, kuid alguseks piisas sellest küll. "Praktilisest koolitusest oleks muidugi olnud rohkem rohkem kasu" nentis alustaja põllumajandustootja ise.

Algul arvas Anne, et talus üles kasvamisest piisab, et vajalikke teadmisi saada, kuid see ei õpetanud seda, kuidas talu eest vastutada ja talupidamises edukas olla! Ta leidis, et koolitus andis talle palju teadmisi just selles vallas, kuidas olla edukas igapäevastes asjades, mida talupidamine endaga kaasa toob. Siinkohal sooviks Anne tänada ka naabreid ja inimesi, kes aitasid tal talu üle võtta, saada rohkem teadmisi maaharimisest ning kes jagasid lahkelt oma ideesid ka loomakasvatusest.

2008. aastast tegeleb naine mahepõllumajandusega, milleks andis julguse juba omandatud kogemused. Senine põllumajanduslik tegevus ei kandnud piisavalt tulu ning 80 hektari suurune põld ja 70 uut karilooma aastas ei olnud piisavad. Piisavalt sööta ei jätkunud isegi talu lehmadele. See kõik tekitas palju küsimusi.

Abi leiti juhuslikult brošüürist, mis tutvustas üritust, kus arutletakse just taoliste probleemide üle. Kursuse korraldas Mahetalunike ühing, ning eriti meeldiv antud kursuse juures oli see, et tarkusi ei pidanud koguma klassipingis istudes, vaid sai külastada mitmeid erinevaid talusid, tutvuda talunikega ja huvitavate koolitajatega, kellel tõesti oli midagi õpetada. Palju oli õppida ka talunike kirjeldatud raskustest ning saadi ka tõhusama maaharimise korraldamiseks vajalikke nippe.

Mahepõllumajandusele üleminek pole alati meelakkumine. Mõnikord oskavad teised inimesed seda väga negatiivselt näha. Tuli teha seda, mida pidi ja ei tohtinud mõelda selle peale, mis teised arvavad ja kuidas seda vastu võetakse. Anne püüdis sel hetkel vaid ennast kuulata ning teha midagi sellist, millest tal ehk algul aimu polnud, aga kuhupoole süda teda kiskus - tema kirg on mahepõllumajandus. Praeguseks on mahepõllumajandusega tegeletud juba kaks aastat ja kordagi pole tulnud pähe mõtet asi pooleli jätta.

Kas naisena on raskem talupidamist üle võtta, kui mehena? Kergendavaks asjaoluks on see, et Anne on saanud elu jooksul isalt palju teadmisi karjakasvatuse kohta ning ka vajalikke tutvusi. Nad olid tema isa head tuttavad ning seeläbi oli oma tegevusega kergem alustada. Naine soovitab teistelgi oma soovile järele anda ja hankida pidevalt uut informatsiooni, sest antud valdkonna seadustes muutub ajaga kõik väga kiiresti ja kui soovitakse areneda, tuleks proovida uuenduslikke võtteid. Uutel teadmistel tuleb silma peal hoida ja ka erinevad koolitused tulevad ainult kasuks. Suureks abiks on ka suhtlemine erinevatest põlvkondadest pärit talunikega, kes aitavad eri talutegevustes selget sihti silme ees hoida. Anne pole kogu tegutsemise ajal oma kirel kustuda lasknud ja see on millegi uuega tegelemise juures väga oluline aspekt.

BELGIA-VALLONIA VIDEOLUGU - ÄRIMEES JA ETTEVÕTLUS
Videolugu on valminud Belgia-Vallonia maaeluvõrgustiku tellimusel 2011.a novembriks. Inglise keelsete subtiitritega.

 

Raphale Grodent on 35 aastane mees, kes võttis kolm aastat tagasi üle oma vanemate äri - piimatalu, mis on spetsialiseerinud juustu valmistamisele.

Tema karjäärivalik oli alguses pisut teist laadi, kuid pärast tööstusinseneri kraadi kätte saamist, alustas ta põllumajanduslikku ümberõpet.

Mees sai kogemusi ka teistest valdkondadest. Tehnilised teadmised on tulnud lüpsirobotitega tegelemisest ning ta on olnud ka töödejuhataja põllumajandus-toidu valdkonnas, samal ajal jätkates tööd ka vanemate äris - kokku üle kümne aasta. Raphale on enda käest pidevalt küsinud, kas ta võtab kunagi oma vanemate äri üle või mitte - kolm aastat tagasi otsustas ta väljakutse vastu võtta! Ka praegu töötab ta firmas nii öelda poole kohaga - hoolt on vaja kanda ka perekonna eest.

Kui noor mees vanemate tegevuse üle võttis, jätkas ta samuti mahejuustu tootmisega. See oli täiesti loomulik valik - see vastas ka noortaluniku isiklikele veendumustele. Äri tegeleb väikese-mahulise juustutootmisega, millega elatatakse pere. Ettevõttes on lisaks veel kolm töötajat.

Juustutootmine nõuab päris spetsiifilisi oskusi - peab olema pädev! Inimesel peavad olema teadmised põllukultuuridest ja karjakasvatusest, rahandusest ja juustutootmisest üldiselt - siis on selge, millal mõne juustu tootmine lõpetada ja millal alustada uute juustusortide väljaarendamisega. Pädev peab olema ka ärijuhtimises, teada kuidas toorainet käsitleda ning osata käituda ka personaliga. See teeb kokku palju erinevaid oskusi - peab olema ääretult asjatundlik, et oma tegevusest ka kasu lõigata.

Igapäevatöös tuleb ette ka mitmeid takistusi. Raphale jaoks on üks suurimaid müsteeriume see, kuidas asendada oma penisonipõlve pidama hakkavad vanemad, jätkata äritegevusest ja samas mitte laiendada talu praegusi tegevusalasid. Lahenduseks peab mees seda, et tuleb hakata juustu tootma ka kohalikule turule. Hetkel müüakse juustu vahendajate kaudu, kuid soovitakse arendada kohaliku tasandi tegevust, liikudes lühikese tarneahelaga toidutoodete tootmise suunas.

Teiseks eesmärgiks on saavutada autonoomsus. Eriti just selles osas, mis puudutab loomasööda hankimist. Saavutada soovitakse ka energia-alast iseseisvust - see tähendab seda, et tulevikus soovitakse ise elektrit toota, saavutada ligipääs vee-varudele. Seega tuleb töös ette palju väljakutseid, mis mõjuvad muidugi väga stimuleerivalt.

Lõpetuseks sooviks Raphale anda nõu kõigile nendele, kes mõtlevad, kas võtta talu üle või mitte: "Tehke seda! Ketrasin neid mõtteid enda peas ligi kümme aastat. Lõpuks kui otsus sai vastu võetud, on minus mingi kummaline rahu. See on väljakutse, mida ma naudin!"

HOLLANDI VIDEOLUGU - MITMEKESINE PÕLLUMAJANDUS
Videolugu on valminud Hollandi maaeluvõrgustiku tellimusel 2011.a novembriks. Inglise keelsete subtiitritega.

 

Seakasvatusega tegelev talu on rajatud 1986. aastal. Hetkel on talus 160 lehma ja 1425 siga, keda kasvatatakse lihatootmise eesmärgil. Laste päevahoiuga alustati 2009. aastal ning hetkel käib seal 16 kuni nelja aastast last.

Jim Ketelaars leiab: „Lastehoiu teenuse järgi on praegu suur vajadus, sest lapsed on inimkonna kõige väärtuslikum vara. Kui mõlemad vanemad käivad tööl, siis nad soovivad oma lapse headesse kätesse jätta.“

Lastehoiu teenust talus eelistatakse mitmel põhjusel - seal on palju ruumi ringi joosta, seal on vaikne ja rahulik ning on ka võimalus loomadega suhelda.

Kui algselt kasvatati sigu tõuloomade tootmise eesmärgil, siis alates 1995. aastast kasvatakse sigu ka lihatootmise eesmärgil. Selle lisafunktsiooni tõttu oleme „suletud seakasvatusfarm“. 2007. aastal otsustati oma tegevust veelgi laiendada ja avati lisaks ka laste päevahoiukeskus.

Ühel ilusal laupäeva hommikul vaatas pere oma vanu fotoalbumeid ja avastas, et paljude piltide peal mängivad lapsed - mõeldi, et miks mitte lisada ka lastehoid oma teenuste sekka. Antud ideed püüti edasi arendada ja selle kohta informatsiooni leida. Pärast mõningast otsimist leiti selline organisatsioon nagu Koostöövalmis ühendatud põllumajanduslik päevahoid (Cooperative United Agricultural Day Care). Antud ühendus aitas perel ideed edasi arendada ja see viiski selleni, et 2009. aastal avati juba enda päevahoid "Väike kärss" ("The Little Snout").

Taluproua Bianca van den Berg lisab: "„Väike kärss“ hoiab lapsi vanuses kuni 4 eluaastat. Erinevas vanuses lastega töötades on hea see, et nooremad õpivad vanemate pealt ja vanemad lapsed õpivad vastutamist. Mida rohkem lasta lastel loomadega suhelda, seda rohkem nad nendega harjuvad." Talus on ka kaks kitse, kaks küülikut ja kanad. Et õpetada lastele austust, laseme neil igapäevaselt ka loomi toita. Seda tehakse tavaliselt pärast laste enda lõunapausi, sest siis saab öelda, et teil on nüüd kõht täis, aga loomaperel on kõht ikka tühi - ja lapsed armastavad seda. Pärast munade korjamist, valmistatakse lastele praemuna, et nad näeksid, et munad ei tule poest. Mõned vanemad valivad sihilikult oma lastele põllumajandusliku päevahoiu, sest värske õhk, loomadega suhtlemine ja rohke liikumisruum on ainult boonuseks.

Hollandis on umbes 56 talu, mis pakuvad lisaks ka laste päevahoiu teenust, kuid antud valdkond areneb väga kiiresti - iga aastaga lisandub 10-20 uut põllumajandusliku lastehoiu teenust pakkuvat asutust. Arvatavasti muutub see teenus tulevikus veelgi populaarsemaks.

UNGARI VIDEOLUGU - TALUPIDAMISE ALUSTAMISEST
Videolugu on valminud Ungari maaeluvõrgustiku tellimusel 2011.a novembriks. Inglise keelsete subtiitritega.

 

Ottó Szakál on noor talunik Hajdúdorog’ist. Tema isa alustas talupidamist 1995. aastal, ostes 70 veist. Ottó ja ta kaks venda tegelesid samal ajal õpingutega.

2002. aastal lõpetas vanem vend Debrecen’i ülikooli ning hakkas tegelema talu taimekasvatuse poolega. 2006. aastal lõpetas ka Ottó oma õpingud ja käis oma vanema venna jälgedes - varem ta ainult abistas oma venda.

Talus on tööd jagatud järgmiselt: vanem vend vastutab 205 hektari suuruse põllumaa harimise eest ning Ottó tegeleb loomakasvatusega - neil on hetkel 170 veist ja lisaks veel noorloomad. 80% nende karjast on Holsteini Friisi tõugu veised ja 20% Ungari Simmentalid - viimaseid kasvatatakse piimalehmadena. Pere noorim vend õpib hetkel Budapesti Corvinuse ülikoolis toidutehnoloogiat ning vanemate vendade eesmärgiks on rajada oma tallu ka väike meierei.

Talus toodetakse hetkel 3200 liitrit toorpiima ning leping on sõlmitud OÜ Köröshegy’ga. Osaühing omab Böszörmény’s juustutootmisega tegelevat ettevõtet ning toorpiima realiseeritakse vendade talust igapäevaselt. 3 mahutitäit piima läheb piimatoodete valmistamiseks ja otsemüüki lähedal asuvatesse linnadesse. Üks mahutitäis piima realiseeritakse igapäevaselt, kahe ülejäänud mahuti piim 2 kuni 3 korda nädalas. Talul on lepingud ka väike-ettevõtjatest juustutootjatega. Umbes pool piimatoodangust müüakse otsekanalite kaudu. Peale Szakáli pere töötab talus veel 9 inimest, kes tegelevad taimekasvatuse ja piimakarjaaretusega. Tuleviku eesmärgiks on omada 500-pealist piimakarja.

HISPAANIA VIDEOLUGU - TALUPIDAMISE ALUSTAMISEST
Videolugu on valminud Hispaania maaeluvõrgustiku tellimusel 2011.a novembriks. Inglise keelsete subtiitritega.

 

Selles Hispaania noortalunike videloos näete 2 noortaluniku lugu:

José Fernando Vargas on 40-aastane mees, kes on osaajaga talunik ja see on olnud tema pikaajaline unistus. Samamoodi on talupidajad olnud ka tema vanemad ja vanavanemad. Mehe sõnul on antud elukutse parimaks osaks see, et tööaeg on väga paindlik. Negatiivseks küljeks on aga ilmast sõltumine.

Miquel Martinez on 26 aastane noortalunik, kes soovib jätkata oma vanaisa tööd viinamarja istanduses. Praeguseks on ta sellega tegelenud juba 4 aastat. Ta leiab, et ei ole ühtegi piisavalt mõjuvõimsat poliitikat, mis kutsuks noori põllumajanduse valdkonnas töötama. Samuti peab arvestama suurte väljaminekute ja mitte nii suurte sissetulekutega. Kuid tegemist on tööga, mis võimaldab tegutseda oma soovide kohaselt. Noored talunikud peaksid rohkem tähelepanu pöörama ka kohalikule turule ja otsemüügile.

HISPAANIA VIDEOLUGU - ÕPPIMISE KOGEMUS
Videolugu on valminud Hispaania maaeluvõrgustiku tellimusel 2011.a novembriks. Inglise keelsete subtiitritega.

 

Selles Hispaania noortalunike videoloos näete 2 noortaluniku lugu:

José Luis Iranzo on 33 aastane talupidaja, kellel on eriharidus põllumajandustehnika valdkonnas. Talu tegeleb 100% mahetoodete kasvatamisega - toodanguks on mandlid, oliivid ja teravili. Kasvatatakse ka lambaid, kelle sööt pärineb enda talust. Talu asub piirkonnas, kus on ka palju teisi väiketalusid. Mureküsimusteks on näiteks bürokraatlik asjaajamine ja mahuka paberimajanduse haldamine.

Abel Dominguez on 37 aastane talunik, kes tegeleb seakasvatusega. Tootmishooned peavad olema köetavad. Ainuke viis, kuidas olla oma tegevuses jätkusuutlik ja tõhus ning samas säästa keskkonda, on saada kuuma vett päikesesoojuse abil, mis tooks kaasa suure kütuse kokkuhoiu. Muidugi selline päikeseenergia kasutamine tasub ennast ära alles aastate pärast, sest algne investeering on väga suur.

KREEKA VIDEOLUGU - TALUPIDAMISEGA ALUSTAMISEST
Videolugu on valminud Kreeka maaeluvõrgustiku tellimusel 2011.a novembriks. Inglise keelsete subtiitritega.

 

Konstantinos Papaioanou on talunik Agrionio piirkonnas ning tegeleb tigude kasvatamisega. Ta alustas oma tegevust 2009. aastal. Tema perekonnas pole olnud põllumajandusega tegelejaid, kuid ta tahtis jääda oma kodukanti. Talupidamine oli mehe unistuseks juba siis kui oli alles väike laps.

Tigude kasvatamine on väga uus tegevus ning info, mida selle kohta näiteks meediast leida võib, on tihti aegunud või ebamäärane. Seega töö tigudega tähendab igapäevast uuenduste läbiviimist ja probleemide lahendamist – see on huvitav!

ITAALIA VIDEOLUGU - TALUPIDAMISEGA ALUSTAMISEST
Videolugu on valminud Itaalia maaeluvõrgustiku tellimusel 2011.a novembriks. Inglise keelsete subtiitritega.

 

Chiara Consoli on 32 aastane noortalunik, kelle talumajapidamine asub Bergamo piirkonnas, mägilinnakeses. Tema pere rajas talu juba aastal 1920 ning praegu pakub see lisaks ka turismiteenuseid.

Tegevust laiendati seetõttu, et põllumajanduses olid rasked ajad. Turismiteenuseid hakati pakkuma 1995.a ning tänu piirkonna soovile avati seal ka õppetalu, kus kooliõpilased saaksid maaelu tundma õppimas käia.

2007. aastast pakutakse turistidele ka majutusteenust, kes saavad nautida piirkonna rahu ja vaikust. 2010. aastal palus Chiara isa tütrel talu üle võtta ning otsustati taotleda noore põllumajandustootja tegevuse alustamise toetust ning hiljem ka põllumajandusettevõtte moderniseerimise toetust - mõlemad taotlused rahuldati. Peretalu ideed toetab ka see, et töös osalejad on perekonnaliikmed, mitte lihtsalt töölised - see loob vajaliku vastastikuse usalduse ja hea mikrokliima.

Prantsuse noortalunike videolood on kättesaadavad ainult prantsuse keeles:

Vidéo éditée par le Réseau wallon de Développement rural. Arnaud et Jessica COLLARD. Thématique : Reprise d'exploitation et diversification. Novembre 2011. SIIT

Vidéo réalisée par le Réseau wallon de Développement rural. Alexandre BALLE, Philippeville. Thématique : Reprendre une activité agricole - Formations. Novembre 2011 SIIT


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo