EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

Innovatsioon kultuuris, turismis ja sotsiaalses valdkonnas – LINC2010

Allikas: Maaeluvõrgustik - Helene Kõiv, Reve Lambur ja Meeri Klooren
6. aprill 2010. a

Eelmises Võrgukirjas nr 46 võis lugeda LINC konverentsist Austrias, mis toimus 15. – 17. märts 2010. Seekord jätkame sama teemaga. Konverentsil toimus 4 erinevat töögruppi, eelmises Võrgukirjas sai lugeda ülevaadet põllumajandusteemalisest töögrupist, nüüd keskendume ülejäänud kolmele teemale.

Turismi arendamine läbi mägironimise

Maapiirkondade arengus on turism väga olulisel kohal. Turismi abil saab luua uusi töökohti ja tuua “elu” piirkonda endasse. Turismi innovatsiooni töögrupis tutvustas Austria tegevusgrupi LAG Imsti tegevjuht Peter Thaler oma piirkonna turismiprojekti.

Projekt on üles ehitatud mägironimisele ning see käivitati 1997. aastal. Algust tehti ühel suurel kivil ronimisega. Kuid kivi asus eramaal ja selle omanik keelas oma territooriumil sellise tegevuse ära. See aga ei olnud takistuseks, vaid andis pigem hoogu juurde projekti edasi arendamiseks. Nüüdseks on sellesse projekti kaasatud 22 regiooni, aastas külastab seda umbes 5 miljonit inimest.

Mis annab see projekt külastajatele? Esmalt saavad huvilised, kes ennast ronides veel kindlalt ei tunne, end sobiva tegevuse jaoks välja koolitada – projekt hõlmab vastavaid koolitusi. Sinna hulka kuulub ka varustuse ja turvalisunõuete tundmaõppimine. Seejärel saab inimene valida endale sobiva ja huvipakkuva ronimistüübi vahel. Kui ilm on halb, siis saab harrastada ronimist ka sisetingimustes – eri raskusastmetele ronimisseintel. Välitingimustes on võimalusi rohkem – erinevad ronimistornid, takistusrajad, nöörteed, kaljude vahel köitega liuglemine, jääronimine, Alpid. Inimesi köidab suurte tippude vallutamine. Kaunile loodusele lisaks saab külastaja nautida paljusid tegevusi kogu perega.

Mis puudutab tulevikku, siis plaanid on suured. Piirkonda soovitakse kaasata vähemalt 25 regiooni. Samuti on plaanis rajada sportlikku puhkust ning vaba-aja meeleolukat sisustamist pakkuv kompleks koos ratsutamis- ja ujumisvõimalusega ning terviseradadega.

Peale projektinäite kuulamist järgnes töögrupis emotsionaalne arutelu, kus otsiti vastust küsimusele – mis on hästi toimiva projekti eelduseks? Vastuseid leidsid osalejad mitmeid: oskus õppida kogemustest, partnerite valik, suhtlemine, südamest tulevad ideed, tuleb mõelda kohapeal olevatele ressurssidele, laiem mõtlemine, mõte peab olema geniaalne jne. Seega ei piisa tegelikult vaid heast ideest, et projekti ellu viia. Kuid samal ajal ei saa ju unustada seda, et ilma ideeta ei saa ka mitte miskit toimuma.

Sotsiaalsed teenused maapiirkonnas kättesaadavamaks

Üks LINC2010 konverentsi töögrupp puudutas sotsiaalse innovatsiooni valdkonda. Leader raames toetust saanud projekti tutvustas Ursula Feist, kes on selle projekti üks koordinaatoritest. Projekt pakub Großglockner/Mölltal tegevusgrupi piirkonna inimestele erinevaid sotsiaalseid teenuseid, mis aitavad neil paremini igapäeva eluga toime tulla.  

Projektiga alustati 2003. aastal 6 külaga ning nüüdseks on tegevus levinud 12 külla. Probleemid, mis 2003. aastal seda piirkonda vaevasid olid näiteks muutused demograafilises arengus – vananemine ja suur väljaränne, samuti olid muutunud perekonna struktuurid. Need probleemid käivitasidki sotsiaalsete teenuste projekti, mille põhieesmärgiks on sotsiaalsete struktuuride tugevdamine ning samuti vabatahtlike töö edendamine. Projektiga on seotud suur meeskond – üks projektijuht, 2 projekti koordinaatorit, 6 meeskonnaliiget ning 12 vabatahtlikku gruppi kokku 105 liikmega. Projekti on kaasatud ka kohalikud omavalitsused.

Pakutavate sotsiaalsete teenuste hulka kuuluvad informatsiooni kogumine ja levitamine kõikide antud piirkondades pakutavate sotsiaalsete teenuste kohta; samuti pakutakse teenuseid erakorralistes olukordades näiteks lapsehoidmine, koristamine, hooldamine, pesemine. Sellised erakorralised teenused kestavad 3-4 päeva; samuti vabatahtlike töö korraldamine, kes pakuvad näiteks transporditeenust vanuritele; projekt hoolitseb ka külade kultuurivaimu säilimise eest, kutsudes erinevatel külapäevadel kokku ühiste huvidega inimesi, et nad saaksid omavahel suhelda, huvisid jagada ja koos hästi aega veeta ning üheskoos algatada näiteks spordi ja muusika temaatilisi huviklubisid.

Samuti toodi välja ka mõningasi kitsaskohti, näiteks pideva rahastamise tagamine, teenuse kasutajate usalduse võitmine ning teenuste võrgustiku väljatöötamine piirkonnas. Nende probleemidega tegeletakse pidevalt ja arvatakse, et need suudetakse varsti ületada.

Tulevikus loodavad nad projekti saada suuremat arengukindlust ning läbida ka enesehindamissüsteem perioodil 2007-2013, et välja selgitada, mil viisil sotsiaalne teenus aitab kaasa sotsiaalse kapitali tugevnemisele selles piirkonnas.

Töögruppide arutelude peamiste järeldustena toodi välja, et antud valdkonnas on väga oluline sujuv koostöö kohalike omavalitsustega. Taoline initsiatiiv peaks tulema altpoolt – kohalikelt inimestelt ning kohalikud elanikud peavad aru saama, et see teenus on neile vajalik.  

Projektid läbi kultuurse vaatenurga

Töögrupp “Kultuuri innovatsioon” otsis vastust pealtnäha lihtsale küsimusele – mis on kultuur ja kuidas seda siduda maaelu arenguga? Esmalt aga tutvustati osalistele põnevat projekti, projekt nimega Tauriska.

Assotsiatsioon nimega Tauriska asutati 1986. aastal eesmärgiga, et edendada kultuuri ja regionaalset arengut oma piirkonnas. Nimi Tauriska pärineb keldi hõimudelt, kes elasid umbes 2000 aastat tagasi Südabflachung Alpides. Nüüdseks tähistab Tauriska kultuurilist, majanduslikku ja vaimset uuendamist. Mis ühtlasi tähendab ajalooliste traditsioonide, hoonete ja tegevuste säilitamist, arendamist. Tauriska idee on kasvanud oma piirkonnast välja, täites juba palju suuremat rolli.

Tänapäeval ollakse nii mõneski mõttes eemaldunud oma juurtest ja seetõttu ka kultuurist. Nii saab Tauriska abil töötada välja projekte, mis on seotud eelnimetatud väärtustega. Tauriska väga oluliseks missiooniks on kohalike toodete turule toomine ja propageerimine. Nad toetavad ühendusi projektide organiseerimisel, annavad nõu rahastuse leidmisel ja rakendamisel. Tegemist on teatud mõttes võrgustikuga, mis koosneb paljudest osadest.

Tauriska pakutavate teenuste hulgas on ka kirjastus, mis avaldab kohalike autorite teoseid, kuid annab iga aasta välja ajakirja “Tauriska piirkonna kultuuriline ja majanduslik elu”. Samuti on neil olemas muuseum ja ruumid seminari või teiste ürituste korraldamiseks.

Kuid mis on kultuur ja kuidas seda maapiirkonnaga siduda? Kultuuri definitsioon leiti arutelude käigus suhteliselt kiiresti. Kultuur on harmoonia, looduse, ajaloo ja kohalike ressursside vahel ning kõike seda läbi inimese tegevuse. Inimene ise on teatud mõttes kultuur, kandes edasi traditsioone, uskumusi, religiooni ja mõttelaadi. Nii leiti diskusiooni käigus ka seda, et maapiirkonnas on kultuur ehk traditsioonid selgemini välja arenenud ja piirkonna eripärad on kaugemale nähtavamad. Seetõttu on maapiirkonnal eelis oma territooriumi “reklaamimisel”, sest erilisus on konkreetsemalt välja arenenud. Linnapiirkond on aga oma olemuselt multi-kultuurne. Kultuuri teemalised projektid sobivad imehästi maapiirkonna võlude esiletoomiseks, puutudes kokku turismi ja ettevõtlus teemadega.

Töögruppide arutelud, aga eelkõige edukate projektide tutvustused, jõudsid kokkuvõttes ühte punkti välja - innovatsioon peitub lihtsuses ja lihtsuses peitub geniaalsus.

 

Aprill 2024
Tagasi Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduvõrgustike info - 19. aprill 2024 (4/2024)
EPKK ootab kodumaiseid toidutootjaid Pääsukesemärki taotlema
TALULIIT: Suur talutoidu laat "MAA TULEB LINNA" tuleb esmakordselt Tartumaale ja ootab osalema talutoidu tootjaid
MES-i kriisilaenu meetme sihtgrupp laienes ja taotluste vastuvõtu periood pikenes
EMÜ: Maaülikool on põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailmas paremuselt 54. ülikool
EMÜ: Põllumajandussektoris juhtuvatest tööõnnetustest jäetakse tihti teatamata
KESKKONNAAGENTUUR: Eestile on väljakutseks suur jäätmeteke ja selles sisalduva ressursi ebapiisav väärindamine
MAAELUVÕRGUSTIK: Arukate külade kogumik toob fookusesse kogukonnapõhised ja nutikad ettevõtmised Eesti maapiirkondadest
TOIDULIIT: Aastakonverentsil auhinnati Eesti parimaid toiduaineid
REM: 2024. aastal kannavad Eesti toidupiirkonna tiitlit Saaremaa, Muhu ja Ruhnu
LEADER infokiri 2024 (nr 4/133)
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 8 (548)
MAAELUVÕRGUSTIK: Loodusturism kui elustiiliettevõtlus maapiirkonnas
UUS! Maaelu jutud #15: Sirje Kuusik – Säästvast maaturismist
SA KÜSK: NULA otsib Eesti ühiskonda paremaks muutvat ideed
ARIA2024: Kandideerimine projektikonkursile "Inspireeriv põllumajandus ja maaelu 2024" on avatud!
MAAELUVÕRGUSTIK: Jäätmekäitluse ja ringmajanduse teemaline õppereis Harjumaal
MAAELUVÕRGUSTIK: Põllumajandusjäätmete ja ringmajanduse teemaline seminar-õppereis Pärnumaal
METK: Esitluspäev FIE Airi Külvet juures “Tingimuslikkus ja ökokavad – 2023. aasta kogemus ja muudatused 2024. aastal”

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo