MAAELUVÕRGUSTIK: Innovatsioonist maapiirkonnas |
Allikas: Toimetas Reve Lambur, Maaeluvõrgustik ja fotode autor Erik Riikoja
2. oktoober 2012. a |
|
Eelmisel reedel, 28. septembril toimus Tallinnas rahvusvaheline ümarlaua-arutelu teemal "Innovatsiooni ja heade tavade juurutamine, tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus maapiirkondades".
Arutelu korraldati EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 50.aastapäevale pühendatud teavituskampaania „ÜPP: tagasipöördumine tulevikku“ (RE:TURN to the Future) raames. Teavituskampaania toimub Bulgaaria, Portugali, Malta ja Eesti koostöös ning selle laiem eesmärk on informeerida ÜPP 50. aastapäeva puhul nelja liikmesmaa üldsust ühise põllumajanduspoliitika rollist ja tähtsusest Euroopa kodanike elus.
Ümarlaua korraldamise koostööpartnerid Eestis olid Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusministeerium, Ida-Harju Koostöökoda ja Eesti Aiandusliit.
|
 |
|
Ümarlaua sissejuhatuse ja vestlusringe juhatas Kaul Nurm, Eestimaa Talupidajate Keskliidu direktor, kes oma sissejuhatuses tõi välja järgmise:
"Seminarisari on mõeldud küll tagasivaatena, kuid samas on eesmärk vaadata ka tulevikku. Ühine põllumajanduspoliitika loodi, et leevendada toidupuudust Euroopas, tagati tootjale hinnad, et neil oleks motivatsioon toota. Kuid põllumajanduspoliitika eesmärgid on aja jooksul muutunud. Turgu reguleerivaid instrumente on vähendatud, lisandunud on maaelu toetused. Euroopa Komisjon on ellu kutsunud EUROOPA2020 STRATEEGIA ehk ARUKA KASVU STRATEEGIA ning innovatsioon on selle strateegia oluliseks aluseks. Eesmärkideks on seatud säästev areng, mille kolm komponenti on konkurentsivõime, keskkonnasäästlik tootmine ja sotsiaalne dimensioon."
|
| Arutelud olid jagatud kolme sessiooni, millele eelnesid sissejuhatavad esitlused. |
SESSIOON 1:
 |
Tiina Sergo (Leader tegevusgrupi Ida-Harju Koostöökogu tegevjuht) sissejuhatav ettekanne „Maaelu innovatsioon avalikus sektoris“.
Esitlus  (inglise keeles)
Innovatsioonist rääkides tuleks defineerida mõisteid. Mis on innovatsioon - millegi tegemine uuel moel ehk uuenduslikkus, millegi parendamine, uute lähenemiste kasutuselevõtmine.
|
|
Kohalike omavalitsuste avalikud teenused - vesi, elekter, päästeteenistus jne. Riikide vahel on erisusi, nt Eestis on kohalike omavalitsuste valdkond ka kultuuri kättesaadavus.
Kas saame rääkida eraldi maa- ja linnaelust, näiteks Maltal on linnastumise tase 61%, Eestis 69%, Bulgaarias 67%, Portugalis 66% elanike arvust. Kusjuures need protsendid kasvavad. Kas saame maa- ja linnaelu eraldi vaadata – maaelu, see on juba pigem ju luksus!? Innovatsiooni allikad on väga erinevad: muudatused tööstus- või turustruktuurides, kohalikud ja globaalsed demograafilised muudatused, inimeste taju (vastuvõtlikkus) muutused, teadusavastused, keele areng, kultuurilise tausta muutus jne. Sageli on innovatsiooni allikaks ka kriisi olukord.
Miks olla uuenduslik avalikus sektoris? Vastata efektiivsemalt suurenenud vajadustele ja vastata suurenenud ootustele, olla efektiivsem, parandada avalike teenuste kättesaadavust.
Kuid millised on riskid uuenduslike lahenduste ellu viimisel? Alati on negatiivsed efektid, kuna mingi olemasolev lahendus lõhutakse ära. Tagama peab selle, et teenus säilib. Erafirma saab lubada endale pankrotti, kuna ei ole kohustust teenust osutada, vastupidiselt avalikule sektorile. Takistuseks on ka seadusandluse aeglane järgi jõudmine.
Innovatsiooni defineerimine ühise põllumajanduspoliitika raames peaks olema erinevates kontekstides erinevalt defineeritud. Innovatsiooni saame vaadata vaid tagasivaatavalt. Innovatsiooni vaatamine tulevikus on ennustamine. Me ei saa samaaegselt hinnata projekti innovaatilisust ja teostatavust – see on vastuoluline. Innovatsiooni soodustamiseks tuleb kasuks rahvusvaheline koostöö ja õppereisid. Õppimine teiste kogemustest aitab kaasa uuenduslike lahenduste leidmisele omal maal.
Näiteid avaliku sektori uuenduslikkusest Eestis, mis puudutavad nii linna- kui maaelu: e-koolisüsteem, digitaalallkiri, sh ka mobiili kaudu, digitaalsed registrid, e-valimised, e-PRIA. |
 |
ARUTELU:
Vestlusringis osalesid aktiivselt: Edvin Nugis (Eesti Maaviljeluse Instituut), Tiina Sergo (Ida-Harju Koostöökogu), Kaja Peterson (Keskkonnaühenduste Koda), Jaanus Heinsar (Põllumajandusministeerium), Raul Rosenberg (Maaelu Edendamise Sihtasutus), F. Galea (Malta), Jaak Herodes (Eestimaa Talupidajate Keskliit)
|
- Lisaks innovatsioonile teine märksõna on võrgustik!
- Ehk peaksime hakkama internetti suhtuma kui inimõigusesse, mitte kui innovatsiooni?
- Millised on teie arvates valdkonnad, mis võiksid jääda kohalike omavalitsuste arendada? Vaadates Põhjamaid, siis seal on hästi tugev erinevate kohalike registrite haldamine (planeeringud jms).
- Kohalike omavalitsuste innovatsioon võiks olla nt kohaliku transpordi ühildamine, erinevate registrite ühildamine?
- Laiendaks innovatsiooni mõistet – ei pea olema midagi uut, vaid võib olla ka olemasolevate teenuste ja kaupade kokkupanemine, näiteks Skype, näiteks lennujaamas oli koti küljes tõukeratas, et saaks kiirelt liikuda. Innovatsioon peab tegema elu lihtsamaks!
- Jäi kripeldama, et ettevõte saab pankrotistumist lubada ja kohalik omavalitsus mitte? Tegelikkuses see nii ju ei ole! Innovatsioon ei saa põhineda laenatud raha peal! Ühise põllumajanduspoliitika arengute osas võibolla peaksime liikuma edasi. Lubada ei tohiks toetuste andmist investeeringuteks, mida hiljem ei suudeta üleval pidada. Me ei tohi raha, sh ühise põllumajanduspoliitika raha mõtlematult kulutada. See eeldab muidugi ka paljust loobumist.
- Me liigume eemale majandusest, kuna lubatakse kulutada rohkem, kui sa teenid. Perekonnas sa nii ei tee, kuid riigi tasandil just nii käitutakse. Rohkem toetusi peaks minema õpetamisele ja teadusele. Võiks olla riikide vahelised õpilasvahetused jms. Toetuste näide – talunik saab toetuse, teeb investeeringu, müüb ettevõtte ja läheb pensionile.
- Häirib selline mõtteviis, et seadusandlikud muudatused peavad käima enne innovatsiooni? Innovatsioon on pigem protsessi-karakteristik.
|
SESSIOON 2:
 |
Sigmar Suu (Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna nõunik) sissejuhatav ettekanne: „Kuidas ÜPP aitab rahvuslikul (ja üleeuroopalisel) põllumajandusel konkurentsivõimeliseks saada?“
Esitlus (inglise keeles)
Kas konkurentsivõimeline põllumajandus tähendab isevarustatust või tähendab et see on konkurentsivõimeline teiste sektoritega
|
|
võrreldes või teiste riikide sama valdkonnaga võrreldes või on ta konkurentsivõimeline globaalsel põllumajandusturul või kõik see kokku? Või see, et suudame toitu toota ilma keskkonda kahjustamata?
Põllumajandus ei ole ainult põllumajandus, vaid ka maaparandus, toiduainetetööstus, metsandus, põllumajanduse mitmekesistamine.
Toetusrahade paremaks kasutamiseks, uuenduslikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks tuleks arvesse võtta järgmisi asjaolusid:
- suurendada arendustegevust ja koostööd teadusega,
- laienenud Leader lähenemine peaks jätkuma olemasolevate kohalike tegevusgruppide ja kalanduse tegevusgruppidega,
- finantsinstrumentide kasutuselevõtmine,
- lihtsustatud kuluhüvitiste (kindlasummalised väljamaksed, standardkulud, ühtne toetusmäär) kasutuselevõtmine.
|
|
|
ARUTELU:
Vestlusringis osalesid: Eha Paas (Eesti Külaliikumine Kodukant), Jaan Sõrra, (Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliit), Sigmar Suu (Põllumajandusministeerium), Pille Koorberg (Põllumajandusuuringute Keskus), Edvin Nugis (Eesti Maaviljeluse Instituut), Mati Koppel (Jõgeva Sordiaretuse Instituut), Tiina Köster (Põllumajandusuuringute Keskus), Tiina Sergo (Ida-Harju Koostöökogu), Kaja Peterson (Keskkonnaühenduste Koda), Raul Rosenberg (Maaelu Edendamise Sihtasutus), F. Galea (Malta), Jaak Herodes (Eestimaa Talupidajate Keskliit) |
- Meeldib, et põllumajanduse konkurentsivõimele lähenemine on laiem, kui ainult põllumajandustootmine. Oluline on luua maapiirkonnas töökohti, mida saaks teha ka läbi põllumajanduse mitmekesistamise. Teine oluline asi on teenuste kättesaadavuse parandamine. Eesmärk võiks olla, et külamajad oleks multifunktsionaalsed teenuskeskused piirkondades, kus maakonnakeskused jäävad kaugele. Eestis on ellu kutsutud kogukonna arengu konsulendid, kes selles valdkonnas saaksid nõu anda. Põllumajandus on ülioluline, kuid tootjad ja kohalikud elanikud koostöös on see, mis tagab konkurentsivõime.
- Euroopa konkurentsivõimega tervikuna on suured probleemid. Oluline on, et oleksime konkurentsivõimelised Euroopa tasandil. Ühise põllumajanduspoliitika rahast võiks toetada eelkõige keskkonnakaitselisi investeeringud, need mis ei ole tootlikud, näiteks sõnnikuhoidlad, lindude kaitse jne. Lihtsaid lahendusi ei ole.
- Põllumajandustoetused peavad olema solidaarsed!
- Toetused peaksid minema ühistutele ning väikeste talude toetamiseks, samuti noortevahetused riikide vahel. Uuringud, haridus ja koolitused on kõige olulisemad komponendid konkurentsivõime suurendamiseks!
- Eestis on üle 19 tuhande maaomaniku, kes taotlevad toetust, neist 10 tuhat on need, kellel on alla 10 ha maa. Konkurentsivõimelisuse potentsiaal on leida üles need, kellel on kuni 100 ha maad ja kes pole suutnud investeerida. Märksõna on ka ühistegevus, mis aitaks ka väiksematel taludel areneda. Teine märksõna võiks olla klastrid – leida üles piirkonnad, mis on teatud kultuuride ja toodete jaoks soodsamad, näiteks saared puuviljade kasvatamiseks. Klastri all ei pea ma silmas mitte ainult tootjate koondumist, vaid ka koostööd teadusasutustega ja kohalike omavalitsustega. Innovatsiooni suudab tekitada ühise põllumajanduspoliitika 2. sammas (maaelu arengukava toetused), mitte 1. samba toetused.
- Kas toetada väikeseid talusid või suuri põllumajandustootjaid – konkurentsivõimelised on kindlasti suuremad ettevõtjad, kas peaksime panustama neisse? Kas see toob kaasa elukvaliteedi parandamise maapiirkonnas? Pigem mitte.
- Peaksime lähtuma sellest, mis meil olemas on. Tulevase perioodi Maaelu arengukava ettevalmistamisel on üha olulisemaks keskkonna aspekt! Peaksime seda Eestis innovaatiliselt ära kasutama. Arendamist vajab „funktsionaalne põllumajandus“.
- Toetan eelkõnelejat, peame ära kasutama meie keskkonna olukorda ja looduslikku elurikkust!
- Meeldetuletuseks - Eestis 20% põllumeestest toodavad 80% Eesti toidust. Piimatootmises 20% tootjat toodavad 90% piimast, andes ka suure osa Eestist välja viidavast toidust.
- Aga kuidas me peaksime veenma Euroopa Parlamenti, et rahad läheksid teadusesse ja arendustegevusse?
- See on keeruline, näiteks kalanduse puhul ütlevad ettevõtjad ise, milliseid probleem on vaja lahedada. Seega on oluline kaasata just need, kelle jaoks need uuringud tehakse. Seega tuleb kaasata põllumajandustootjaid. Näide uuenduslikkusest - Grüne Fee (Luunja kurk) ei kasuta taimekaitsevahendeid, vaid teisi putukaid, kes söövad kahjureid!
- Innovatsioon on rakendatud teadmised. Meie jaoks on oluline, et teadustööd jõuaks praktikasse. Näiteks on Jõgeva Sordiaretuse Instituudis välja töötatud nisusordid, mida saab kasvatada Eestis ning mille jahu sobib ka saia tootmiseks.
- Näide, kuidas tootjate ühendus tegi põllumajandusuuringuks teadlastele ettepaneku, uurida koostöös kuidas arendada otsekülvi meetodeid. Praeguseks on käimas 5-aastane projekt, Eesti Maaviljeluse Instituudi teadurite juhtimisel.
- Põllumajanduse konkurentsivõime kasvule aitab kaasa ka tarbijate harimine, näiteks väikepood korraldas infopäevad kohalikule tarbijale (Maaelu arengukava Leader-meetme projekt).
- Sotsiaalne talupidamine on valdkond, millel Eesti puudub konkurents. Näiteks puuetega inimeste rehabilitatsioonis osalemine, lastega perede abistamine, neile huvitegevuse pakkumine, koolidele maaelu tutvustamine. Erineb natukene maaturismist. Selles valdkonnas peaks rakendama eelkõige Leader-meetme võimalusi. Järgmise perioodi Maaelu arengukava peaks sisaldama vähemalt võimalusi sotsiaalse talupidamise toetamiseks. See on teema, mis puudutab kõiki Euroopa Liidu riike.
- 19 000 põllumajandusettevõtet võimaldavad vaid 6000 töökohta. Holland on hea näide põllumajanduse, kui rehabilitatsiooni võimaluse kasutamise osas (hooletalude võrgustik http://www.zorgboeren.nl/ ).
|
|
SESSIOON 3
|
Raimond Strastin (Eesti Aiandusliidu tegevjuht) sissejuhatav ettekanne „Innovatsiooni puudutava kultuurilise taju muutmine maapiirkondades“
Esitlus (eesti keeles)
Innovaatilisus on kaasa toonud selle, et me ei saa enam ise kõigega hakkama, vaid peab kasutama töökodade jms abi. Innovatsioon ei võrdu leiutamine. Leiutaja ei saa olla igaüks, küll aga novaator.
|
|
Innovatsioon maal: mõtteviisi muutus - miks mitte minna oma isatallu elama, selle asemel, et käia kaks korda aastas turismitalus ja selle eest maksta?
Maapiirkonnast tuleb aeg-ajalt väga põnevaid ideid (Leader-meetme projektid, külakogukonnad). Investeeringud tootmisesse, kalakasvatus põllul, innovatsioon asulates (jalgrattateed, kiire internet). Innovatsioon pealinnas?!
Põllumajandusministeerium üritab teha kõik selleks, et inimesed jääksid maale, samal ajal kui teised ministeeriumid liiguvad vastupidises suunas (koolid kinni, näiteks Pikakannu kooli lugu, maakaupluste/postkontorite sulgemine). Head näited – e-riik, kampaania „Teeme Ära“, Tiit Niilo ja Misso valla Võromaal üleskutse „Tulge meile elama!“
|
 |
ARUTELU:
Vestlusringis: Raimond Strastin (Eesti Aiandusliidu tegevjuht), Eha Paas (Eesti Külaliikumine Kodukant), Kaja Peterson (Keskkonnaühenduste Koda), Raul Rosenberg (Maaelu Edendamise Sihtasutus), F. Galea (Malta), Jaak Herodes (Eestimaa Talupidajate Keskliit) |
- Vastuseks küsimusele - kus võiks aianduse valdkonnas olla innovaatilised lahendid? Ühte lahendit juba GrüneFee näitel toodi välja, lisaks võiks välja pakkuda päikeseenergia ärakasutamise. Innovatsioon on selles aiandussektoris raske tekkima, kuna Eestis tegutseb see sektor vabaturutingimustes ja ilma erilise toetuseta.
- Eestist lahkuvad tavalised pikaajalised töötud noored väljaspoole Eestit aknaid pesema jm lihtsaid töid tegema. Need inimesed on meie jaoks kadunud inimesed. Tegelikkuses nad ei ole saamatud, kuid neil on vaja positiivset süsti. Minu kogemus 40 töötu noorega on see, et 30 neist sai tööd Eestis.
- Raul Rosenberg: rahvastiku taastootmine on Eestis kesine, noorte töötus ja inimeste lahkumine on kinni paljuski ka ühiskondlikus suhtumises. Peaksime rohkem väärtustama ka kutseharidust.
- Kolm esindatud riiki on väga erinevad: Maltal on väikesed ja väga omanikukesksed põllumajandusettevõtted, Eestil ja Bulgaarial on selja tagas suur kollektiivmajandamise periood, otsused tehti kõrgemal, olid autoriteedid keda kuulati ja väikene inimene ei lugenud midagi. Nüüd on olukord muutunud, kuid väike maaomanik unustati vahepeal ära ning neil tekkis kultuuriline depressioon. Maa tähendab rikkust mujal maailmas. Peame tooma need väike-maaomanikud otsustajate ringi tagasi.
- Peaksime õppima Maltalt seda, et ühine tegevus on see tegevus, kus iga inimene on väärtus ja jagatud väärtus viib meid arenemisele. Koostöö ja ühistegevus on need tõuked, mis väärtustavad inimest maal.
|
LISAINFO:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles