MAAELUVÕRGUSTIK: Kvaliteedikavad – võimalus kallimalt müüa ja teadlikumalt tarbida |
Allikas: Maaeluvõrgustik, artikli kirjutanud Reve Lambur teemapäeva kokkuvõtte põhjal
27. november 2012. a |
Kuidas tarbija saab olla kindel, et poes müügil olev Parmesani juust või Müncheni õlu, on just selles piirkonnas valmistatud toode? Kuidas nt Roqueforrti juustu või Coppa di Parma singi tootja, kes toodab seda toodet just selles piirkonnas ning kasutab õiget toorainet, kuidas ta saaks küsida oma toote eest õiglast hinda, mis on kvaliteedi vääriline?
| Selle jaoks on loodud üle Euroopa Liiduline kvaliteedikavade süsteem. |
 |
Eelmisel neljapäeval, 22.novembril korraldas maaeluvõrgustik teistkordselt kohaliku toidu võrgustike teemapäeva. Kui eelmisel teemapäeval veebruarikuu lõpus oli eesmärk kohaliku toidu võrgustikud üle Eesti esmakordselt kokku kutsuda, siis seekord oli käsitlemisel konkreetne teema – toidukvaliteedikavad. Vaatamata teema uudsusele ja keerukusele Eesti kontekstis, on teema väga vajalik, sealhulgas ka järgmise perioodi Eesti maaelu arengukava ettevalmistamise valguses. Ettekanded, pildid jm info teemapäeva kohta Maamajanduse Infokeskuse veebilehel - www.maainfo.ee/index.php
Teemapäeva sisusse tegi sissejuhatava ettekande Eesti Maaülikooli Majandus- ja Sotsiaalinstituudi turundusõppejõud Tiiu Ohvril, rääkides konkurentsieeliste teadvustamisest Eesti kvaliteedimärkide võimaluste taustal. Oma ettekandes püüdis Tiiu Ohvril anda vastuse küsimusele „Miks me teeme märke ja järjest rohkem märke?“. Teemapäeva raames toimus ka raamatu „Väikeettevõtja turundusest“ esmaesitlus. Raamatu autor on Tiiu Ohvril ning selle koostamiseks taotles Eesti maaelu arengukava 2007-2013 koolitus- ja teavitustegevuse toetust SA Põlvamaa Arenduskeskus.
Seejärel andsid Põllumajandusministeeriumi esindajad ülevaate järgmise perioodi Eesti maaelu arengukava ettevalmistamisest eelkõige kvaliteedikavade taustal ning põhiettekanne oli EL kvaliteedikavade teemal. Päeva teises pooles toimus töö kahes töögrupis, kus arutleti suitsusaunas valmistatud liha ja Peipsi sibula näitel võimalike siseriiklike kvaliteedikavade või EL kvaliteedikavade rakendamist Eestis.
| Berit Jürgenson Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonnast andis ülevaate toiduainete töötlemise ja turustamise toetamisest Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames. Kuna maaelu arengukava on alles koostamisel, siis saab hetkel rääkida vaid plaanidest. Toiduainete töötlemise ja turustamisega seotud võimalikud meetmed Eesti maaelu arengukavas 2014-2020: investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks; koostöö meede; kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete promotsioon. |
 |
Toetust saab taotleda teatud tegevustele ka teistest meetmetest, nt Leader, investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.
|
Euroopa Liidu kvaliteedikavadest ja nende taotlemise protsessist andis põhjaliku ülevaate Jaanus Joasoo Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonnast.
Euroopa Liidu kvaliteedikavadest Eestis hetkel väga palju ei teata. Tarbijauuringu kohaselt oli 2011.a teadlikke inimesi vaid 4-6%. ELis loodi ühine süsteem kaitsmaks geograafilisi tähiseid 1992.aastal, enne seda olid siseriiklikud kaitsesüsteemid (peamiselt Vahemeremaades).
|
 |
Kvaliteedikavad jagunevadki kaheks: siseriiklikud kvaliteedikavad ja EL geograafilised tähised. Geograafilise tähise mõiste hõlmab selliseid tooteid, mille puhul toode on pärit teatud kindlalt geograafiliselt alalt ning selle valmistamise koha ning toote teatava kvaliteedi, tuntuse või mõne muu tunnuse vahel on oluline omaduslik seos.
Euroopa Liidus on hetkel kaks kvaliteedikava, mis mõeldud geograafilistele tähistele ning lisaks on loodud kvaliteedikava traditsiooniliste toitude ja nende valmistamisviiside kaitsmiseks:
 |
Kaitstud päritolunimetus (Protected Designation of Origin, PDO)
Eripära, et kõik toote tootmisetapid toimuvad määratletud piirkonnas.
Nt Roqueforrti juust ja Parmesani juust
|
 |
Kaitstud geograafiline tähis (Protected Geographical Indication, PGI)
Eripära - piisab kui üks tootmise etapp teatud piirkonnas.
Nt Coppa di Parma (sink), Darjeeling (tee), Müncheni õlu
|
 |
Garanteeritud traditsiooniline eritunnus (Traditional Speciality Guaranteed, TSG)
Eripära, et geograafiline asukoht ei märgi rolli, oluline on, et tootmisviis oleks traditsiooniline ja on kasutatud traditsioonilist toorainet. Traditsiooniliseks loetakse tooteid, mida on eelnevalt valmistatud vähemalt 30 aastat (hetkel kehtib 25).
Nt Pizza Napoletana, Karjalanpiirakka, Kabanosy
|
Kvaliteedikava on vaja eelkõige selleks, et tõsta tarbija teadlikkust konkreetsest tootest – tuua välja toote seos geograafilise piirkonnaga. Tähtis on ka intellektuaalomandi kaitse. Nende märgiste puhul on toote kvaliteet tagatud. Märgistega tähistatud kaupade käive on väga suur, nt 2008.a 14,5 miljardit eurot. Kuid see ei ole jagunenud ühtlaselt üle Euroopa Liidu: kuue riigi käes on 96% käibest - Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Hispaania, Kreeka. Populaarsemad tooted on juust, õlu ja liha.
Kõik tooted, millele on antud geograafiline tähis on koondatud geograafiliste tähiste registrisse „DOOR“ (ec.europa.eu/agriculture/quality/door/list.html), kus on hetkel üle 1000 nimetuse tooteid, millele on antud EL geograafiline tähis:
- Kaitstud päritolunimetus - 557
- Kaitstud geograafiline tähis - 537
- Garanteeritud traditsiooniline eritunnus – 38
|
 |
Tähise taotlemise esimene samm on tootjarühma moodustamine, kes on huvitatud toote tootmisest või kes juba toodavad seda toodet. Rühma õiguslikule vormile ei ole rangeid nõudeid esitatud – nimi ja aadress, ning sinna võivad kuuluda tootjad, töötlejad jt organisatsioonid. Taotluse saab esitada ka üksikisik, kuid siis ta peab tõestama, et ta on ainukene tootja piirkonnas ning toote omadused on erinevad teistest. Tootjarühm peab jääma avatuks, et sinna saaks alati tulla tootjaid juurde, kes samadel tingimustel toodavad.
Tähiste eesmärk on aidata kohalikel tootjatel kohalikest tingimustest mõjutatud asjaoludest tekitada tootele kõrgem lisandväärtus ning küsida kõrgemat hinda, et seda piirkonda arendada. Kindlasti ei saa eesmärk olla ühe tootja reklaam. Kvaliteedikavad on avatud kõigile, kes vastavalt toote spetsifikatsioonile oma toodet toodavad. Nt Parmesani juustu ei tooda üks tootja, aga kui märk peal, siis on teada, et see konkreetne toode on toodetud just seal piirkonnas. Monopoli luua ei saa. Märgi registreerimisega seotud kulud peaks hiljem turult tagasi tulema, sest tootja saab küsida kõrgemat hinda või minna eksporditurgudele.
Teemapäeva teisel poolel toimus töö töögruppides ning arutleti, kas ja kuidas oleks võimalik taotleda EL toidumärgiseid ja/või töötada välja siseriiklik kvaliteedikava Peipsi sibula ning suitsusaunas valmistaud liha näitel.
Peipsi sibula puhul on eeldused kvaliteedikava jaoks juba olemas. Kas siseriiklik või EL kvaliteedikava? Alustada võiks siiski ehk siseriikliku kvaliteedikavaga ja hiljem võib taotleda ka EL kvaliteedikava, kuna see oluliselt pikaajalisem protsess.
Suitsusaunas valmistatud liha arutelu käigus, millist tähist võiks taotleda, konsensusele ei jõutud. EL garanteeritud traditsiooniline eritunnuse saamiseks peab muuhulgas tõestama, et tegemist ikkagi traditsioonilise tootega. Vanemad inimesed mäletavad, et suitsusaunas on liha valmistatud terve nende eluaja ja nende esivanemad on teinud samuti. Võibolla peaks enne ikkagi tegema siseriikliku kvaliteedikava ja alles seejärel taotlema EL kvaliteedikava?
Eestil puudub hetkel nii siseriikliku kui ka EL kvaliteedikava kogemus. Protsess on ilmselt tööjõu- ja ajamahukas. Oluline on, et tootjad ise mõistaksid, mis on selle eesmärk ja mis on saadav kasu, aduksid et see pole imevahend, mis ise toodet turustab. Toetuste eesmärk on, et kvaliteedikava saaks jalad alla ja saaks ise hakkama, sest toetus on ainult alustamiseks.
LISAINFO:
- Kohaliku toidu võrgustike teemapäev, 22. november 2012 - ETTEKANDED, PILDID, KOKKUVÕTE jm info - www.maainfo.ee/index.php
- Maaeluvõrgustiku kohaliku toidu teemaleht (Koondatud uudised, üritused, trükised) - www.maainfo.ee/
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles