Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder leiab, et Eesti on endiselt äriühingute keskne, ent ka ühistukultuur jõuab siia üha enam.
«Ühistute osa on kõikides majandussektorites küll väike, aga nende arv on siiski kasvamas,» tähendas ta. Põllumajanduses on möödunud kümne aasta jooksul äriregistri andmetel registreeritud 300 tulundusühistut. Suurem osa neist on küll passiivsed, majanduslikult tegusaid tuleb kokku 60 ringis.
Helir-Valdor Seeder, kas ühistute puhul ei pea paika kõnekäänd, et mõisa köis las lohiseb?
Vabatahtlikult loodud ühistute puhul see kõnekäänd ei kehti, see puudutab mõisaaega ja kolhoosikorda. Vabatahtlikult loodud tulundusühistud on meie enda vara ja ettevõtlus, mis ei kuulu mõisnikule ega riigile. Meie-tunne ei tule aga üleöö, vaid nõuab aega ning tekib koos usalduse ja kokkukasvamisega.
Ameerikas ja mujal Euroopas on majanduslikku ühistegevust oluliselt rohkem kui Eestis. Näiteks Soomes kuulub talumeeste ühistutele nii töötlevat tööstust kui osa kaubandusest. Eestis tegutsevad Soome talumeestele kuuluvad ettevõtted enamasti äriühingu vormis, sest meie ärikultuur on liiga äriühingute keskne ja nii on neil siin kasulikum. Aga järjest enam jõuab ühistukultuur ka meile.
Kas eestlased ei usalda siis üksteist piisavalt?
Ühistute tekkimist takistavad kindlasti osaliselt säilinud nõukogude mentaliteet ning see, et ei tunnetata täiel määral oma vastutust ega teadvustata kõiki õigusi ja eeliseid, mida ühistu olemuslikult võimaldab.
Ühistu eeldab usaldust ja usaldus saab tekkida ühiselt tegutsedes, mis võtab paratamatult rohkem aega kui näiteks aktsiaseltsi moodustamine. Aktsiaseltsi võib usalduse puudumise korral moodustada ka üksinda.
Kuidas on ühistute tekkimisega lood põllumajanduses?
Kui räägime põllumajandusest, kalandusest, toidutööstusest ja osaliselt ka metsandusest, mis põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse jäävad, siis nendes valdkondades ühistute arv kasvab. Ministeerium tähtsustab ühistute rolli üha enam ja tulundusühistute toetamine on meie prioriteet.
Millega tulundusühistuid toetatakse?
Rahaga, nõuannetega, koolitustega. Kui finantsperioodi 2007—2013 algul ei olnud maaelu arengukavas ette nähtud ühtegi meedet, mille kaudu oleksid ühistud võinud toetust taotleda, siis selle perioodi jooksul oleme arengukavasse lisanud mitu meedet, mille kaudu nad saavad toetust investeeringuteks ja ka koolituseks.
Avasime need meetmed alles aastatel 2010-2011 ning selle ajaga oleme juba rohkem kui 30 ühistule maksnud ligikaudu 10 miljonit eurot investeeringutoetusi, lisaks koolitused.
Loe intervjuud täismahus ajalehe Sakala veebilehelt www.sakala.ajaleht.ee/1168298/uhistu-teeb-rammusama-supi/ |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles