| Eelmisel nädalal toimus Maamajanduse Infokeskuses Jänedal Innovatsioonipartnerluse teemaline seminar. Sama nimeline üritus toimus Jänedal juunikuus 2013. Seekordsest üritusest võttis osa 58 inimest 34 organisatsioonist. |
|
 |
Üritus keskendus eelkõige Põllumajandusministeeriumile saadetud EIP töörühmade tegevuskavade ideekavanditele ja esmaste tulemuste tutvustamisele.
Seminari ettekanded, lingid pildigaleriidele ning kokkuvõte arutelust leiab Maamajanduse Infokeskuse veebilehelt www.maainfo.ee...
Põllumajandusministeerium on loonud erinevad instrumendid (programmid) teaduse ja teadmussiirde rahastamiseks, kuid rahastamise prioriteedid on muutumas. Järgmisel rahastamise perioodil nähakse ette mitmed uusi elemente: EIP, ETKI (Eesti Taimekasvatuse Instituudi baasfinantseerimine) ja pikaajaliste teadmussiirde projektide (klastrite) toetamine. Ministeerium kavatseb 2014. aastal töötada välja uut rakendusuuringute programmi, mis kehtib perioodil 2015-2020 ning muuta antud programmi fookust, kuna on tekkinud uued rahastamisinstrumendid.
Nii näiteks on plaanis suunata arendustegevuse raha erasektoritele läbi koostöö meetme (art 36), mille tegevused on: teadus- ja arendustegevus ning EIP – Euroopa Innovatsioonipartnerlus. Järgmisel perioodil oleks oluline toetada esitlustegevuste korraldamist ja ka pikaajaliste projektide raames investeeringute tegemist (näiteks uurimislabori sisustuse soetamine). Siinkohal on tähtis välja tuua EIP tegevuste peamine tunnus, milleks on alt-üles lähenemine ehk tugev initsiatiiv erasektori ja teadusasutuste poolt.
Selleks et tõhustada koostööd Euroopa Liidus on Euroopa Komisjoni Põllumajanduse peadirektoraadi poolt Euroopa 2020 strateegia raames loodud - EIP-AGRI, kes tagab järgmiste eesmärkide täitmist:
- konkurentsivõimelised ja jätkusuutlikud põllumajanduse ja metsanduse sektorid;
- hea kvaliteediga söödad ja tooted;
- keskkonnahoid ja keskkonna säästev areng;
- loodusressurssidega kooskõlas tootmine.
 |
|
EIP-AGRI püüab olla katuseorganisatsiooniks kommunikatsiooni ja teadmiste jagamise osas Euroopa Liidu (EL) erinevatel tasanditel: liikmesriigid, riiklik ja regionaalne. Peamiseks EIP-AGRI EL poliitika elluviimise instrumendiks on EIP Teeninduspunkt (Service Point), kes tegutseb vahendajana kõigi innovatsiooniga seotud osapoolte vahel eesmärgil, et ergutada infovahetust ja koostööd. |
Teeninduspunkt korraldab konverentse, loob andmebaasi, jagab teadmisi, viib kokku inimesi ja levitab informatsiooni. 2013. aastal oli põhirõhk seotud probleemide kaardistamisega (selleks loodi erinevad temaatilised fookus-grupid). EIP juhtkomisjon on alustanud 3 fookusgrupiga (mahepõllumajandus, proteiinkultuurid ja antibiootikumide kasutamine seakasvatuses) ning plaanis on moodustada veel 3 uut gruppi (geneetilised ressurssid, mulla orgaaniline aine ja integreeritud kahjuritõrje (ristõielised)).
Ilmunud on kaks Innovatsioonipartnerluse uudiskirja numbrit, mis on saadaval ka Maamajanduse Infokeskuse kodulehel
Uudiskiri nr 1: www.maainfo.ee/index.php
Uudiskiri nr 2: www.maainfo.ee/index.php
Novembris plaanitakse korraldada liikmesriikide korraldusasutustele suunatud EIP temaatiline jätkuseminar Saksamaal.
Maamajanduse Infokeskus on alustanud Eesti EIP-võrgustiku ülesannete täitmist. Põhilised EIP tegevused on seotud esialgu puhtalt tehniliste ülesannetega (EIP teemalehe loomine, info kajastamine Võrgukirjas ja Eesti EIP võrgustikus osalejate nimekirja loomine ja kasvatamine). Lisaks ülalpool väljatoodud ülesannetele korraldab Maamajanduse Infokeskus infopäevi ja seminare, kus tutvustatakse seadusandlust ja toimuvad arutelud.
Seminari käigus toodi välja ka mõned probleemid. Näiteks on lambakasvatuses liha ja villa kvaliteeti puudutav info kohta lünklik. Lisaks sellele on keeruline tagada järjepidev turustamine. Kartulikasvatuses ei pääse väikesed tootjad turule ning info kartuli hoiustamise osas on suhteliselt puudulik. Üheks oluliseks nõrkuseks sai nimetatud seadusandlust (mis on kohati liialt keeruline). Sageli võrdub väike tootmise korraldamine elektrituuliku merel ehitamisega. Tippkonsulente on liialt vähe ja see omakorda nõuab nõuandesüsteemi kardinaalset muutmist. Üldiselt tõdeti, et tootmine on Eesti suhteliselt heal tasemel, kuid suuremaks probleemiks on jätkuvalt toodete turustamine. Üheks lahenduseks peeti seni laialdasem põllumeeste kaasamine aruteludesse ja seejuures peaks initsiatiiv tulema riigiasutustelt.
Oli juttu ka innovaatilistest ideedest, näiteks nii nimetatud Eesti väliskaubanduse ministri määramisest, kes peab aktiivselt läbirääkimisi nii EL liikmesriikide kui ka kolmandate riikide väliskaubanduse ministritega. Tuleb töötada välja Eesti ühine kaubamärk, mis edaspidi hakkab kujundama Eesti head imidžit välisturul.
Seminari päeva teises osas tegid mitmed asutused lühiettekanded põllumajanduse ja toidutööstuse innovatsiooni edendamise kohta. Päeva lõpetuseks tutvustas Põllumajandusministeerium 23 põllumajandustootjate- ja töötlejate koostöös valminud ideekavandit:
- Teraviljasektori optimeerimise EIP ideekavand
- Teraviljakasvatuse EIP ideekavand
- Piima tarneahela optimeerimise ja uudsete piimatehnoloogiate EIP ideekavand
- Piimatootmise EIP ideekavand
- Aianduse EIP ideekavand
- Aianduse EIP ideekavand
- Kvaliteetse kartuli kasvatamise EIP ideekavand
- Kartuli EIP ideekavand
- Õlikultuuride EIP ideekavand
- Söödatootmise EIP ideekavand
- Mahetaimekasvatuse EIP ideekavand
- Lammaste elektrooniline karjaraamat EIP ideekavand
- Küülikuliha tootmisahela EIP ideekavand
- Tervislike liha biotehnoloogiate EIP ideekavand
- Rohumaaveise EIP ideekavand
- Seakasvatuse EIP ideekavand
- Põllumajandussaaduste tarneahelas tekkiva teisese toorme väärindamise EIP ideekavand
- Rakvere Targa Maja EIP ideekavand
- Infotehnoloogia EIP ideekavand
- Orgaaniliste jäätmete väärindamise EIP ideekavand
- EIP ideekavand biolagunevates jäätmetes sisalduvate toitainete ja energia efektiivne taaskasutus veise-, sea- ja kanakasvatuses biogaasi tootmistehnoloogia kaudu
- Biokütuse EIP ideekavand
- Eesti Hobusekasvatajate Seltsi EIP ideekavand
VAATA veel:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles