Kui ma poleks seda oma silmaga näinud, siis ma ei usuks, et rootslased nii hoolega muinasjuttudesse usuvad ja samasuguse entusiasmiga suudavad maaelu arendada. 11. Rootsi Maapäev toimus Sunne`s, mis asub piirkonnas, kus tegutses ja elas Rootsi tuntud kirjanik Selma Lagerlöf. Sealsel territooriumil leidus kõikjal midagi, mis oli seotud Selmaga. Iga rootslane võis lõputu uhkusega rääkida temast ja tema loomingust. Kui vaadata sealset looduse ilu – päiksekäes sillerdavad järvekesed, eemalt sinavad mäed ja punased majakesed, mis on hõredalt kauni maastiku vahele pikitud, võib täiesti ette kujutada, kuidas Selma Lagerlöfi tuntuim tegelane Nils Holgersson seal oma hanega seilas. See on koht, kus muinasjutud saavad tõeks.
5. – 9. mail 2010 toimus Rootsi Maapäev, mille korraldajaks on Rootsi külaliikumine “Hela Sverige ska leva” (Kogu Rootsi peaks elama). Osalesin üritusel koos Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liikme Aado Kuhlapiga. Eestist osalesid Maapäeval ka Leader tegevusgrupi Peipsi-Alutaguse Koostöökoja esindajad. Kokku osales üritusel umbes 1000 inimest, kellest umbes 90 olid väliskülalised, kes tulid 22 erinevast riigist.
Võitlus sääskedega viis koostööni
Välismaa grupile oli Maapäeva raames organiseeritud eraldi programm. Teisel päeval käisime kahes erinevas kohas, kus tutvustati meile häid näiteid kogukonna ettevõtmistest. Ühtlasi oli see ka heaks võimaluseks, et Rootsi külaelu lähemalt kaeda.
Saabusime imelise Björken`i järve äärde, tegelikult küll väikese mäe peale, kus avanes uhke vaade järvele. Selline kena vaatepilt järvele ei ole alati niisugune olnud. Alles mõnda aega tagasi ümbritses järve paks tihnik, mis varjas ära vaate ja takistas veekogu äärde minekut. Samas oli selline võsa heaks pelgupaigaks sääskedele, kes innuga Björkeni järve läheduses elavat rahvast kimbutasid. Kõik see andis tõuke külarahvale, et võiks koostöös midagi ära teha. Nii sündiski keskkonnaprojekt, millega seoses võeti järve läheduses kasvav võsa maha, rajades sinna põllu- ja karjamaad ning kõige lõpuks tehti järve ümbrusesse matkarada koos istumiskohtadega. Raha selle projekti tegemiseks tuli Leader programmist, kuid ka sponsoritelt ja annetajatel. Projekt oli edukas, sest see ühendas külarahvast, tõi välja looduse ilu ja vähendas veidike ka sääskede tulva. Seega saab üheskoos ja ühisel meelel kõike teha, ka sääskede vastu võidelda.
Järgmisena külastasime külaliikumise gruppi Ö:a Ämtervik. Lihtsas ent kaunis 18. sajandi lõpus ehitatud kirikus toimus tutvustav seminar, kus küla erinevad ettevõtjad, projektide tegijad ja aktivistid rääkisid oma tegemistest. Tore oli vaadata, kuidas mitmed ettevõtjad, kes olid muidu rahulikud maamehed ja pikka juttu ei armastanud, ammugi veel võõrkeeles, lugesid hoolikalt märkmekaartidelt inglise keelse tutvustava teksti külalistele ette. See paistis suure pingutusena, kuid kukkus välja väga südamlikult.
Suurt tähelepanu pälvis üks sõbraliku moega naisterahvas, kes oma abikaasaga vana maja renoveeris, püüdes säilitada sealset vanaaegset stiili, alustades maja terviklikust välimusest lõpetades iga väiksemagi detaili ja pits-linikuga. Renoveerimine pole ise-enesest ju midagi enneolematut, kuid loo võti peitus selles, et proua pidas oma tegemiste kohta blogi. Blogil on umbes 400 000 lugejat, mis on väga märkimisväärne. Blogi saab vaadata siit: http://grannemedselma.blogspot.com/
Seminarid, mis jutustasid oma lugu
Kolmas päev oli seminaride-töögruppide päev. Kogu selle päeva jooksul toimus umbes 80 töögruppi, millel oli 116 ettekandjat. Välismaa külalistele oli ettevalmistatud 12 inglise keelset seminari. Korraga toimus kolm seminari, millest said osalejad oma valiku teha.
Seminaridel tutvustasid tegijad oma lugu. Valisin esimeseks seminariks “Ülemineku Rootsi”. Seal räägiti praegusest olukorrast energiaallikate kasutamisel, ehk siis naftast. Nafta on seotud kõigega meie ühiskonnas, kogu majandus on selle najal üles ehitatud. Rootsi tahab tulevikus minna täielikult üle bio-energia kasutamisele, kuid selleni on veel pikk tee. Oleme nafta kasutamisega nii harjunud, et teiste energiaallikate kasutuselevõtt on esialgu keeruline ja mis seal salata, ka kallim.
Järgmisena astusin kogemata ühest seminari uksest sisse ja minu suureks üllatuseks oli see paksult rahvast täis. Jäin ka ise siis seda uudistama. Peagi sain aru, miks see nii populaarseks osutus. Seminaril tutvustasid noored särasilmsed tüdrukud oma tegemisi seoses juhtimisvõime arendamisega. Nad rääkisid kõigest nii ilmekalt ja veenvalt, lisaks pani üllatama nende üli-hea inglise keele oskus. Rootsis räägib inglise keelt ka kõige väiksemas külas ja kõige tagumises metsatukas elav pensionär. Mis on väga positiivne.
Lahkusin rahvamassist veidi umbseks muutunud juturuumist hea tundega, et minna järgmist lugu kuulama. Nüüd rääkis Albaaniast tulnud üliõpilane meile loo sellest, kuidas nad püüavad koolides demokraatiat kinnistada. Albaania on väike riiki, aga suhteliselt keerulises olukorras. Seda eelkõige seetõttu, et euroopaliku demokraatia ja turumajandusühiskonna poole on veel mitmeid samme astuda. Koolisüsteemi demokraatlik ülesehitus töötab neil edukalt “paberi peal”, kuid mitte reaalselt. Nõnda püüavad nad utsitada noori ka reaalselt koolis midagi ära tegema ja samamoodi ka õpetajaid.
Viimane jututuba tutvustas filmi “The Green Planet” ehk siis roheline planeet. Autoriks oli Sebra-film. Selle filmi eesmärk oli koputada inimeste südametunnistusele seoses reostamise ja looduslähedusest eemaldumisega. Nii mõneski mõttes seostus see esimese seminariga, kus räägiti bio-energiast. Keskkonnateema kõlas Maapäeval mitmeid kordi.
Mets on rootslaste varandus
Mets katab väga suurt osa Rootsi pindalast, nii on puidul väga oluline osa Rootsi majandustegevuses. Ka maaelu arendamisel mängib mets olulist rolli, sest metsatööstus annab paljudele maapiirkonnas elavatele inimestele tööd. Nii käisime väliskülaliste grupiga vaatamas Rootsi Põllumajanduskolledžit Södra Viken ja seal samal ajal toimuvat metsapäeva. Vaata kooli kodulehekülge siit: http://www.viken.sunne.se/
Sealne kool õpetab välja professionaalseid “metsamehi”, kes oskavad kasutada keerulisi metsalõikusmasinaid ja saavad täielikku väljaõppe kogu metsandusega seonduvast. Selle kooli lõpetajatest saavad kuni 95% kohe tööle. Kooli ümbrust tutvustasid meile kolledži enda kasvandikud, kes näitasid uhkusega metsalangetamise stimulaatoreid, mis töötasid kui arvutimäng, ja suuri lõikustraktoreid.
Puit on rootslaste üks olulisemaid ehitusmaterjale, seda tõestavad ilmekalt nende eramud, mis üldiselt on ehitatud puust ja punase värviga üle võõbatud. Nõnda oli ka Metsapäev täis külastajaid. Metsapäeva puhul on sisuliselt tegemist metsandusmessiga, kus näeb hetke uuemat tehnikat ja saab vajalikku maatöödeks mõeldud kraami ka koju osta. Metsapäevale oodati umbes 2000 külastajat.
Rootsi Maapäev - segu keskkonna teemadest ja poliitikast
Kuid milline oli siis seekordne Maapäev? Üldisele auditooriumile toimusid suurel laval mitmed debatid teemadel - mis saab maaelust 10-15 aasta pärast ja milline roll oleks Maapäeval. Leiti, et maaelu nii lühikese aja jooksul palju ei muutu, kuid üha olulisemaks muutuvad loodusliku keskkonna säilitamine ja omamaise toidu tarbimine.
Kuna Rootsis toimuvad selle aasta sügisel valimised, oli seekordne Maapäev veidi poliitilisem, kui tavaliselt. Mitmed poliitikud võtsid sõna, sest Maapäeval osaleb palju rahvast, enamik neist valijad. See on väga hea koht, kus poliitikud saavad oma põhimõtteid laiemale auditooriumile selgitada. Maapäeval on väga tähenduslik roll Rootsi maaelus, seal saavad erinevatest piirkondadest pärit inimesed kokku ja sünnivad uued mõtted ning koostööalgmed. Ka Maapäeva hüüdlause illustreeris kogu olukorda selgelt: “Seal, kus erinevad generatsioonid kokku saavad, seal algab maaelu areng!”
Ka Eesti Külaliikumine Kodukant on maapäevi korraldanud, järgmisel suvel toimub juba 9. Maapäev. Rootsi on loomulikult sellise suurürituse korraldamise ja idee poolest hea eeskuju. Eelmisel suvel Rannus toimunud Eesti Maapäev olid paljuski sarnane Rootsi omaga, kuid ühe suure erinevusega – taevasinas ei paistnud tiirutamas Nils Holgerssoni hanega.
Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liikme Aado Kuhlapi muljed Rootsi Maapäevast:
"Mida siis oli suurürituselt koju kaasa võtta, mille üle võiks Eestis arutleda ja ka ellu viia? Eeskätt ikkagi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides ja töögruppides nagu ERCA, PREPARE jne. Kaasata kogukondi mõtlema suuremalt, laiahaardelisemalt. Näiteks külastasime objekti Björkeni järve juures, mis oli valminud keskkonnaprojektina ja kus oli esialgseks probleemiks – sääsed ! Suure projekti raames puhastati suur territoorium võsast, osa maad muudeti põllumaaks ja avati ilus vaade järvele. Kahjuks ei saanud teada, kas seal enam ühtegi sääske ei ela, aga kogu vaade teostatud tööle oli muljetavaldav.
Külaliikumise kaudu tuleks rohkem julgustada inimesi tegelema väikeettevõtlusega. Näiteks Rootsis tegeleb iga neljas talupidaja, kas väikepõllumajandusega või metsandusega. Toodang realiseeritakse ühistute kaudu. Üldine visioon on ikka maaelu majanduslik ja sotsiaalne areng ning seda just vabatahtlikke ja mitteprofessionaale kaasa haarates..."
Loe edasi Aado mõtteid ja muljeid siit: www.maainfo.ee...
Vaata veel:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles