Lõppenud on rannakaluritele Euroopa Liidu ja Eesti riigi antud raha jagamise esimene etapp ehk esimene rahastamisperiood. Objekte on veel pooleli, aga jõuame need lõpetada ettenähtud tähtajaks 2015. aastaks.
Mida andis Euroopa Liidu abi rannakalurile? Kuigi see abi oleks ideaalis võinud tulla varem, võib selle kohta öelda ühe toimeka väikeettevõtja sõnadega: “Ilma selle abita oleks jaanituledel võinud näha põlevaid auklikke paate.”
Seega oleme suutnud rannakalandusse anda nii raha kui ka positiivset emotsiooni. Tähtsad on mõlemad.
Püügivõimalused on kaluritele antud ajaloolise püügiõigusega. Kas ajalooline püügiõigus sellisel viisil kujunedes oli parim lahendus, on arutelu koht.
Selgituseks ütlen, et rannakalanduses reguleeritakse püügiõigust maakondadele eraldatud püügivahendite arvuga.
Veidi ka eelmise rahastusperioodi arvulisest poolest. Projektitoetusteks jagasime kaluritele üle 4,2 miljoni euro. Projekte kirjutati üle saja. Taastasime sadamate võrgustiku – selle jaoks kulus 60% eraldatud rahast. Kokku oli viis niinimetatud telge, mille alt sai raha taotleda.
Käes on uute mõttetalgute ja nende tulemusel tekkinud heade mõtete kirjalikult vormistamise aeg. See on uue perioodi strateegiadokument, mille alusel hakkame toimetama kuni aastani 2020 +.
Kui esimesel rahastusperioodil oli pearõhk sadamate renoveerimisel ja ka uute sadamate ehitamisel, siis see rõhuasetus kindlasti muutub.
Pooleli olevad sadamad saavad kindlasti raha ja kindlasti ehitatakse ka üks uus sadam. Tähelepanuta ei jää ka lautrikohad.
Rannapüük ei ole tänavu enam see, mis ta oli 2008. aastal. Väljapüügid on aasta-aastalt suurenenud. Nüüd sõidetakse paaditreileriga sinna Saaremaa ossa, kus on kala.
Meie vetesse on tagasi tulnud ahven – see on kalurite sissetulekut tuntavalt suurendanud. Siiski ei ole kala väljapüük nii palju kasvanud, et kalur suudaks end toita ainult kalapüügist.
Uue strateegia kaasamiskoosolekutel on kalurid ilmutanud huvi kõrvaltegevuste vastu, mida uus rahastamisperiood pakub. Just nn tegevuste mitmekesistamise telg võimaldab kaluritel väljaspool püügiaega tegeleda lisateenimisvõimalustega, kaasates EL-i raha.
Ettevõtlikumad kalurid kasutasid seda võimalust juba esimesel perioodil. Kalurid võivad toimetada metsas, lükata lund. Toetust on võimalik küsida nii turismi arendamiseks kui ka maaharimise jaoks. Need on ainult üksikud näited võimalustest.
Viimasel ajal on meie käest tihti küsitud: mis on teie edulugu? Luua mõne aastaga särav edulugu on muidugi ahvatlev, aga päris elus see nii ei käi. Edulugu selgub aastate pärast, kui meie sadamates lossitakse rohkesti kala ja enamik kalureid on noored mehed!
Heino Vipp
MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles