ERR: Mõnistes avati Baltimaade esimene mahepiima tootev robotlaut

Allikas: ERR, Ragnar Kond
24. jaanuar 2015. a

Võrumaal Mõnistes avati Baltimaade esimene mahepiima tootev robot-lüpsilaut. Osaühingu Lõunapiim juhtide sõnul on eesmärk hakata tootma kvaliteetjuustu, et konkureerida Euroopa kallimate ja tippklassi kuuluvate juustutootjatega.

Eesti-Läti piiri lähedal asuvast robotlaudast saab ka turismiobjekt, mis on ööpäevaringselt huvilistele avatud ja hakkab koos Metsavenna taluga pakkuma harivaid toidu-ja puhkevõimalusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mõniste robotlauda lehmad söövad heina, mitte silo. Ja kuigi ka silo saab toota mahedana, pole siloga söödetud lehmade piimast valmistatud juustuga mingit võimalust pääseda Euroopa tippjuustutootjate sekka. Just selline plaan paarkümmend aastat mahepiima tootnud Lõunapiima omanikel on.

Robotlautu on Eestis palju, kuid Mõnistes on Baltimaade esimesed mahetootjad, kes on suutnud PRIA toel nii suure - ligi miljoni eurose - investeeringu teha. 160-pealine ja kahe robotiga farm on Šveitsi mõistes juba suur tegija.

OÜ Lõunapiim juhataja Meelis Mõttus ütles, et nad ei plaani konkureerida riikidega, kes oskavad hästi palju ja hästi odavat piima toota. "Ja odavat piimapulbrit ka. Me tahame konkureerida nendega, kes oskavad väga kvaliteetset ja eripärast juustu toota, kus ei kasutata ratsioonis silo. Aga see tähendab ka seda, et ei saa enam näidata suuri tootmismahte," selgitas ta.

Siloga söödetud lehmade piimast valmistatud juustu kilo maksab Euroopas umbes 5 eurot, silovaba söötmise puhul algab hind 11 eurost.

Kolm majanduskriisi üle elanud Lõunapiim leiab, et nende inimeste kodukoht Mõniste ja kogu Eesti ei pea olema igavesti odavate ja keskpäraste toodete valmistaja. Aeg on teha kvaliteetset kaupa, küsida selle eest rohkem raha ja maksta ka suuremat palka. Mõnistes vajatakse nüüd farmis korraga vaid üht töötajat.

"Minul jääb jälgida, et lehmad käiksid korralikult lüpsmas, et ei tekiks liiga palju ületunde ehk lüpsiajast möödumisi, siis on asemete puhastamine ja vasikate jootmine ka," rääkis robotlauda tööline Imbi Koidusaar.

Nagu Metsavenna talu, nii tahavad ka omanikud turismiatraktsiooniks kujundada ka maherobotlauda. Farmi on paigaldatud klaasaknad ja läbipaistvad tõkked, siia pannakse üles kaamerad, et kogu tegevus oleks nii kohapeal kui interneti vahendusel kõigile kogu aeg jälgitav.

"Tahame lauda teha 365 päeva ja 24 tundi avatuks. Loomulikult ei tohi siia äsja välisriikidest saabunud kodanikke sisse lasta ja me peame selle tegevuse kooskõlastama, aga selline plaan meil on, et meie tegevust saaks inimesed tulla ja vaadata, et usaldust tekitada selle piima ja kvaliteedi vastu," rääkis Meelis Mõttus.

Juustutootmine eeldab Mõnistes veel üht investeeringut, aga ruumid on selleks juba olemas.

MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2. Investeeringud loomakasvatusehitistesse projekt 2011.a Saaremaal. Toetuse saaja: OSAÜHING LÕUNAPIIM. Toetatav tegevus: Lauda rekonstrueerimine. Määratud toetuse suurus: 333 527 eurot.

Allikas: PRIA veebileht (2011.a, meetme 1.4.2 viies taotlusvoor) www.pria.ee/et/toetused/valdkond/loomakasvatus/loomakasvatusehitise_investeeringutoetus_meede_1_4_2_2011/

Samal teemal veel:

Uudised

16.10.2014 ÄRIPÄEV: Saaremaa lihaveised said 1,5miljonilise lauda. Folia Agro kasvas väikesest tootjast suureks (MAK meede 1.2 ja 1.4.2)
Euroopa lihaveisekasvatuses on välja kujunenud eraldi tootmiskarjad ja nuumakarjad. Et väikeses mahus nuumapullide pidamine ilma korraliku laudata ei andnud loodetud juurdekasvu, rajas Folia Agro Saaremaale 600kohalise nuumakompleksi. Kuigi Venemaa augustis kehtestatud sanktsioonide tõttu oli ajastus veidi kehv, avati Saaremaal Jõe külas suve lõpul Eesti üks suuremaid ja moodsamaid laudahooneid. Folia Agro OÜ juhatuse liikme Egon Jürissoni sõnul tekkis nuumabaasi rajamise mõte 2009. aastal, kui
23.08.2014 SAARTE HÄÄL: Laimjalas avati pidulikult Eesti suurim nuumalaut (MAK meede 1.4.2)
Eile avas Folia Agro OÜ Laimjala vallas pidulikult Eesti suurima nuumalauda, mis mahutab 660 looma ja kus aastas toodetakse 200 tonni veiseliha. Jõe külas asuva uue lauda ehitamine algas eelmise aasta oktoobris Ollemäe kinnistul olnud vana sigala lammutamisega ja lõppes tänavu juulis. Lauda ehitanud Folia Agro OÜ juhatuse liige Egon Jürisson ütles, et laudas on looma kohta 6 m² pinda ja sügavallapanu eemaldatakse aastas 3–4 korda. Veiste söödaratsioon koosneb silost, jahust, rapsikoogist, mine
11.08.2014 MAALEHT: Pärnumaal avati uus laut lihaveistele (MAK meede 1.4.2)
1. augustil avati Pärnumaal Lüüste külas Janne ja Villu Hansenile kuuluvas Avisoone-Tõnise talus 200 kohaline lihaveiste farm. Praegu on talus 40 ammlehma – limusiinid ja ristandid, kokku on veiseid saja ringis. Tulevikus jätkatakse aretustööd limusiinidega. Lauda ehitusega alustati käesoleva aasta märtsis ja hoolimata ilmastiku kapriisidest sai laut tähtajaks valmis, teatab Eesti Lihaveisekasvatajate Selts. Lauda avamisel osales ka segarahvatantsurühm Wendre, kus pererahvas aktiivselt kaasa
07.06.2014 SAARTE HÄÄL: Laimjalas valmib Eesti suurim nuumpullide laut (MAK meede 1.4.2)
Juuli lõpus valmib Laimjala vallas Jõe külas Eesti suurim pullide nuumalaut, mis mahutab 664 looma. Lauda ehitanud Folia Agro OÜ juhatuse liige Egon Jürisson ütles, et oktoobris alanud ehitustöödega ollakse suuremalt jaolt ühelpool, sõnnikuhoidla ehitus on algusjärgus ning käivad ka ettevalmistustööd laudaesise asfalteerimiseks. “Juuli lõpus tahame töödega niikaugele jõuda, et laut oleks valmis loomi vastu võtma,” lausus loomakasvataja, lisades, et tegelikult hakkab laut loomadega täituma septe
07.04.2014 MAALEHT.EE: Uus põllumajandusminister avas Männituka talu robotlauda (MAK meede 1.4.2)
4. aprillil avati Paikuse vallas Seljametsa külas OÜ Männituka Farmi uus karjalaut kahe DeLavali lüpsirobotiga, lauda avamisel osales ka ametisse astuv põllumajandusminister Ivari Padar. Reedel kogunes Pärnumaale Männituka tallu uut robotlauta avama sadakond inimest lähedalt ja kaugelt. Saare pere suguvõsale, kes on Seljametsa külas talupidamisega tegelenud juba 1922. aastast, oli robotlauda avamine suursündmuseks, seda soovisid nad kõigiga, kes robotlauda ehitusele kaasa on aidanud, jagada.
14.03.2014 TARTU POSTIMEES: Noor farmer ehitas moodsa lauda (MAK meede 1.4.2)
Laeva vallas äsja valminud moodsas lehmalaudas pole veel ühtki looma, kuid omanik Kaido Põdersoo rehkendab juba, kui tõenäoselt peab ta hakkama ületootmise eest trahve maksma ja kui palju piima laskma lägahoidlasse. Põdersoo 80 lüpsilehma annavad liiga palju piima. Euroopa Liidu reeglitega põimitud Eesti piimatootmine ei allu praegu äriloogikale ning kui Põdersoo lehmade väljalüps, mis on praegu looma kohta keskmiselt 8,5 tonni aastas, veelgi paraneb, tuleb igalt üle kvoodi toodetud piimatonnil
18.12.2013 DELFI: Lehmafarmi haldamise kaasaegne stiil: söödab ja lüpsab robot, peremees kaeb kuvarit (MAK meede 1.4.2)
Alliku OS-i miljoni eurone investeering automaatsesse söötmismasinasse ja lüpsitehnikasse räägib sellest, et ka loomafarmi majandamine on tänapäeval puhas täppisteadus. Peremehe töövahenditeks on sõnnikuhargi ja piimaämbri asemel arvutikuvar ja mahukad andmetabelid. Laut Alliku külas paistab välja nagu laut ikka. Ligi 150-pealine lehmaseltskond toimetab igapäevased toimetusi. Kes lesib mõnusalt, kes tuiab mõtlikult ringi, üks isend on sättinud end aediku moodi nurka ja vaatab sealt lauta tulnud
23.09.2013 MAALEHT: Tubri talu töötleb kitsepiima (MAK meede 1.4.1, 1.4.2 ja Leader-meede)
Läänemaa Ridala valla ettevõtja Neeme Koorem ehitas esimese kitsepiimatööstuse, kus valmivad kohupiim, jogurt ja või. Elu ise sundis peale lammaste hakkama Tubri talus ka kitsi kasvatama, kuna laps ei talunud lehmapiima,“ põhjendab Neeme Koorem oma valikut. 1991. aastal võeti tallu kaks kitse, ja piimamure oli murtud. Sealt tekkis mehel mõte, et võiks karja suurendada ja hakata kitsepiimaga varustama teisigi lapsi, kes lehmapiima ei talu. Talu kitsekari kasvas ning tarbijaid lisandus nii oma,
28.08.2013 MEIE MAA: Täna avatakse Rauni ühistu uus piimafarm (MAK meede 1.4.2)
Rauni ühistu rahvas on uut lauta oodanud juba aastaid. Nüüd on ootus täitunud – kui lapsed kooli lähevad, lähevad lehmad uude lauta. Uskumatu küll, et ligemale viie kuuga on Uue-Välja lüpsifarm valmis. Täna see avatakse. Isegi kaks päeva varem, kui Rauni POÜ juht Aive Kesküla kevadel välja pakkus. Uus lehmade vabapidamisel olev lüpsiplatsiga farm on 384 lehmale, 2x16 lüpsiplatsiga, kus 32 lehma lähevad korraga lüpsile. Sisustus on DeLavalilt. Uue kodu saab esialgu aga 270 lehma, kes kolmest va
11.06.2013 LÄÄNE ELU: Lihula valda kerkib maakonna suurim ja kalleim robotlaut (MAK meede 1.4.2)
Kirbla OÜ uude lauta tuleb neli De Lavali lüpsirobotit, kohti on laudas 279 lüpsilehmale. Laias laastus läheb laut maksma 1,5 miljonit eurot. Lauda valmimise tähtaeg on 30. september, kohe pärast seda hakatakse lüpsikarja sisse viima. Seda tehakse järk–järgult: loomade harjutamine uue laudaga võtab aega, ja vanemad ei pruugigi harjuda. Loe artiklit täismahus ajalehe Lääne Elu paberväljaandest. MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.4.2. Investeeringud loomaka
19.03.2013 SAARTE HÄÄL: Rauni ühistu lõi uue lauda ehitamisel kopa maasse (MAK meede 1.4.2)
Orissaare vallas tegutsev Rauni POÜ alustas eile Väljakülas uue lüpsilauda ehitust, millest hakati rääkima juba seitse aastat tagasi. “Kopp läks maasse ja me liigume ikkagi edasi,” ütles Rauni POÜ juhatuse esimees Aive Kesküla, kelle häälest pärast mõningast mõõnaperioodi taas elurõõmu kuuldus. “Ka pank on meie olukorda uurinud ja puurinud ja näeb meid üsna heas valguses, oleme nende silmis arenev ettevõte,” lisas ta. Vastavalt 2008. aastal kehtestatud detailplaneeringule ehitatakse Rauni POÜ
01.03.2013 SAKALA: Robotlaut viis farmi uude ajastusse (MAK meede 1.4.2)
Veise- ja piimakarja kasvatav osaühing Jerwer avas eile Päril moodsa lehmalauda, mille asukad püsivad aasta läbi nelja seina vahel ja kus lüpsjate asemel töötavad robotid. Ülimoodsas Mäeotsa farmis saab pidada 286 lehma ning töö on varasemast märksa kergem. Jerweri juhataja Koit Karja sõnutsi oli seni kasutusel torusselüpsisüsteem ning lehmi lüpsti kaks korda päevas. Keskmine piimatoodang oli 7800 kilogrammi lehma kohta aastas. Loe artiklit täsimahus ajalehe Sakala veebilehelt pluss.sakala.aja
15.01.2013 JÄRVA TEATAJA: Tammsaare osaühing ehitas Peetrisse lüpsilauda (MAK meede 1.4.2)
Paide poolt Peetrisse sõites vasakut kätt tee ääres jääb silma kolm tibukollast lauta. Üks nendest kuulub sel nädalal avamispidu pidavale Tammsaare osaühingule. Esimesel laudal on silt «AS Peetri Põld ja Piim robotlüpsilaut, kaheksa robotiga 512 loomale». Mõtleme juba, et oleme eksinud, kuid siiski mitte. Meile vastu tulnud Tammsaare OÜ juhatuse esimees Michel Rannala ütleb, et osaühingu oma selles reas see kolmas – peagi valmiv üle 2,2 miljoni euro maksev vabapidamisega laut, mille ehitust to
26.09.2012 MAAELUVÕRGUSTIK: ILUS MAA - Euroopa põllumees
Kolmapäeval, 26. septembril 2012, algusega kell 20.50 oli esmakordselt ETV2 eetris saatesarja ILUS MAA lugu "Euroopa põllumees" Vaata videolugu etv2.err.ee/videod/... Videoloos on juttu Tartumaal Rannu vallas tegutsevast OÜ-st Kure Mõis ja aasta põllumehe 2010 kandidaadist Arto Auerist, kes tegeleb piimakarjakasvatuse ja teraviljakasvatusega. INFO: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajanduse investeeringumeetme raames toetatakse Tartumaal asuva OÜ Kure Mõis tegevusi 477 908 euroga
12.01.2012 MAALEHT: Eestis alustasid tööd seninägematud lüpsirobotid (MAK meede 1.4.2)
Vilama TÜ vastvalminud laudas töötab kaks nii uudset lüpsirobotit, et neid on isegi maailmas vaid paarkümmend. Robotid on firmalt BouMatic ja eelmisel nädalal hakati lehmi nendega harjutama. “Need on täiesti teist moodi lüpsirobotid,” kinnitab Kose vallas tegutseva Vilama TÜ juht Ain Kruusamägi. “Nisakannud pannakse lehmadele alla tagant, mitte külje pealt.” Loe täismahus artiklt www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/eestis-alustasid-tood-seninagematud-lupsirobotid.d
10.01.2012 KÜLAUUDISED: Viljandimaa esimene robotlaut avati eile Saarepeedi vallas (MAK meede 1.4.2)
Viljandimaal Saarepeedi vallas asuv Parduse talu avas eile, 9. jaanuaril PRIA toetusega esimese robotlauda maakonnas. Maavanem Lembit Kruuse tunnustas pererahvast Heli ja Vladimir Malõhi innovaatilisuse ja julguse eest, sest ajaga ning muutustega kaasas käimine, mis küll ühelt poolt annab kindlusetunde, on teisalt ka ebakindlust tekitav. “Eriline rõõm on avada tootmistalu. Igal juhul on maakonnal ettevõtlikke inimesi väga vaja ning kui meie ettevõtjatel läheb hästi, siis läheb hästi kogu maakon
09.01.2012 SAARTE HÄÄL: Kõljala ühistu noorkari sai Haeskas uue kodu (MAK meede 1.4.2)
Kõljala ühistu ehitas Haes-kas PRIA toetusega maakonna suurima noorloomalauda ja neli uut tranšeetehnoloogial põhinevat silohoidlat. 450 looma mahutavas vabapidamise ja sügavallapanuga laudas on nüüd ühe katuse all koos kogu Kõljala ühistu noorkari, alates kahekuustest vasikatest kuni tiinuse lõppjärgus veisteni. Võrreldes vanade lautadega on noorloomade tingimused uues kodus palju paremad. Laudas valitseb peaaegu täielik vaikus, mis ühistu esimehe Tõnu Posti sõnul näitab, et loomad tunneva

UUDISED

ERR: Mõnistes avati Baltimaade esimene mahepiima tootev robotlaut

Samal teemal veel:

Uudised