Jaanuari lõpus Põllumajandusministeeriumi poolt korraldatud konverentsil "Ühise põllumajanduspoliitika rakendamine Eestis - tulemused ja tuleviku väljavaated" räägiti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika mõjudest Eesti põllumajandussektorile.
Lõppeva toetusteperioodi täpsemad analüüsid seisavad veel ees, kuid üldised kokkuvõtted Eesti maaelu arengukava 2007-2013 perioodist on olemas. Tulemused arvudes olid ülevaatlikult kajastatud plakatitel, mida selle nädalases, Eesti Vabariigi aastapäeva nädala VÕRGUKIRJAS teiega jagame.
ÜPP mõju Eesti põllumajandussektorile - Põllumajandusministeeriumi asekantslerite, Illar Lemetti ja Toomas Kevvai ühisettekandest: Maakasutusandmed näitavad, et kasutatava põllumajandusmaa pindala on oluliselt suurenenud. 2003. aastal moodustas see 795 640 ha ja 2013. aastal 957 503 ha.
Põllumajandusliku tootmise kontsentreerumine toimus perioodil 2003-2013, kuid praegu on see jõudnud stabiliseerumise faasi. Majapidamiste arv selle perioodi jooksul vähenes. Loomadega majapidamiste arv on vähenenud kiiremini - 32362-lt kuni 8379-le. Põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemine on iseloomulik paljudele Euroopa Liidu riikidele.
Mida me toodame? Esikohal on piim, liha, teravili!
2013. aastal moodustas piima osatähtsus 30% rahalises väärtuses. Lehmade arv on meil langenud. Piima kogutoodang on kasvanud koos ekspordiga (valdavalt toorpiim). Teravilja kasvupund oli 2013. aastal 313 tuhat ha. Teravilja sektoris on majapidamiste arv vähenenud, kuid tootmismahud suurenesid. Tänu toetustele on loomade arv lihasektoris oluliselt kasvanud. Kasvanud on ka kõikide lihaliikide eksport, eriti veiseliha osas.
Koolitoidukavad - anname lastele parima, mida koolist saada võib - palju tarkus, tugeva tervise ja rõõmsa meele!
Eesti maaelu arengukava 2007-2013
Ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti maaettevõtlusele ja kohalikule algatusele - Rando Värnik, Eesti Maaülikoolist - Suuremas osas piirkondades on kohalikud inimesed ära liikunud Tartusse ja Tallinnasse.
Perioodil 2007-2013 on kasvanud nii ettevõtete kui ka MTÜde arv. MTÜde roll maapiirkonnas on väga oluline. Külade arendamise meetme (meede 3.2) raames on toetatud 760 MTÜ-d. Leader meetmest on toetatud 1093 ettevõtjat ja 2234 MTÜd.
Kõikides maapiirkondades on maapiirkonna ettevõtjate arv 1000 elaniku kohta suurenenud. Kas siin on tugev mõju MAKi toetustel? Sellele küsimusele on raske vastata. Sama olukord on ka MTÜ-de loomisel maapiirkonnas. Meetme 3.1 - majandustegevuse mitmekeskistamine - raames on toetuse abil loodud väga palju voodikohti, samas majutuskohtade täituvus on madal. Meetme 3.1 raames sai keskmiselt loodud 1,6 töökohta ühe ettevõtte kohta."
LEADER-meetme rakendamine perioodil 2007-2013
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles