UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Kohaliku toidu teemapäev - ühised turustusvõimalused ja kvaliteedimärgised

Allikas: Reve Lambur, Maaeluvõrgustiku büroo 5. mai 2014. a

Maamajanduse Infokeskus korraldas kolmapäeval, 22. aprillil kohaliku toidu teemapäeva, kus seekordseks teemaks olid ühised turustusvõimalused, riiklikult tunnustatud kvaliteedikavad ning vastavad toetusmeetmed. Vaata rohkem informatsiooni ürituse kohta siit - maainfo.ee/index.php Sissejuhatus Krista Kõiv, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksus Kohaliku toidu teemapäeval on kvaliteedimärgised olnud varasemalt teemaks 2012.a novembris. Tookord oli rõhuasetus Euroopa Liidu kvaliteedimärkidel: kaitstud päritolunimetus, kaitstud geograafiline tähis ja garanteeritud traditsiooniline eritunnus. Toimusid ka töögrupid - Peipsi sibula ja saunas suitsutatud liha teemal - kas ja kuidas oleks võimalik taotleda EL kvaliteedimärki või kas töötada välja siseriiklik kvaliteedikava? Tänane hetkeseis: Eestis on kaks riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava: ”Peipsi sibul” ja ”Rohumaa lihaveis”. Eesti on koos Maltaga on ainukesed liikmesriigid, kus ei ole mitte ühtegi Euroopa Liidu kvaliteedimärgiga toidutoodet. Näiteks Luksemburgil on neid 4, Soomel 10 (näiteks Karjala pirukas), Leedul 8, Lätil 5, Rootsil 8, Austrial 18, Prantsusmaal 254 ja Itaalial 301 kinnitatud või taotlemisel ELi kvaliteedimärgiga toodet. ELi kvaliteedimärgiga toodete andmebaas - ec.europa.eub/agriculture Eesti Toidutee ja Läänemere Toidutee - toidupakkuja turundusvahendid ja kvaliteedinäitajad Laivi Mesikäpp, MTÜ Eesti Maaturism Läänemere toidutee on rahvusvaheline projekt, mis sai alguse 2006.a ning on suunatud Läänemere äärsete riikide kohaliku toidu propageerimisele - toitlustusteenus, turismiteenus ja kohaliku toidu tootmine. Peamine eesmärk on kohaliku elu säilitamine maapiirkonnas. Läänemere toidutee eesmärgiks on toetada muuhulgas toote arendust ja toote disaini, ning paista teada-tuntud Vahemere köögi kõrval silma. Suund on ka võrgustumisele. Loomisel on eraldi kodulehekülg. Läänemere toidutee esitlus toimus jaanuaris Berliinis toimunud Grüne Woche raames, kus osalesid kõik Läänemere äärsed riigid (Läti, Leedu, Soome, Taani, Norra, Rootsi, Saksa ja Poola). Eesti esindus oli väljas Kihnu ja Seto temaatikaga (rahvariie) ning söökidest pakuti kiluleiba ja rullmopsi ja suitsusaunaliha ampsu ning kõrvale mahe moeviina ja kibuvitsanapsu. Ka naabritel oli läbivaks toiduks kilu, räim ja must leib. Eest toidutee: 2014.a võttis MTÜ Eesti Maaturism toidutee temaatika enda hallata. Praeguseks on Eesti toiduteega liitunud 120 ettevõtet, vt kaardilt - www.toidutee.ee Toiduteele saavad kuuluda: toitlustusettevõtted; majutusettevõtted, kus pakutakse toitu; tootjad ja toidupakkujad, kes korraldavad õpitubasid ja degusteerimisi; talupoed. Koostöös Põllumajandusministeeriumiga jätkub järgmine tegevus: sõnumite ja sümboolika väljatöötamine; kuni juunikuuni toimub kaardil olevate ettevõtete personaalne koolitus ja nõustamine toidu tooraine kvaliteedi, toidulugude loomise ja kaasajastamise, menüüde koostamise ja toidufotode tegemise teemadel; veebilehe www.toidutee.ee haldamine ja uuendamine. Eesti toidutee eesmärgiks on ühistegevuses ja koostöös toetada ettevõtjaid ning tagada, et pakutav kaup oleks kvaliteetne ja toimuks ristturustamine. Kitsaskoht on hetkel kindlasti kaardirakendus - nii tarbijale selgitamine kui ka selle haldamine. Toidutee on tõsiseltvõetav teema ka EASi jaoks. Otsitakse sõnumit ning kõik ettepanekud on oodatud e-posti aadressile - toidutee @ maaturism.ee!   Eesti toidutee * Südamega valmistatud maitsed! * Südamega valmistatud eestimaised maitsed! * Südamega valmistatud piirkondlikud maitsed! Küsimused: Kus saab tutvuda Eesti toiduteega liitunud ettevõtjatega? Neid saab vaadata www.toidutee.ee kaardirakenduselt. Plaan on koostada ka nimekiri nt maakondade jm järgi. Kas ka värsked liitujad saavad nõustamist? Nõustamise käigus kaardistame ettevõtjate vajadused, mis oleks abiks edaspidi ka uutele liitujatele. Tegemist on projektipõhise tööga - millist tulevikku sellel näete? Loodetavasti Põllumajandusministeeriumil jätkub ressurssi seda tegevust toetada senikaua, kuni see saab elujõuliseks. Täna on kuulumine toiduteele ettevõtja jaoks tasuta, peab vaid vastama kriteeriumidele, tegema koostööd ning olema aus oma pakkumistes. Samas kogu see töö nõuab ressursse, seega see ei saa jääda alatiseks tasuta tegevuseks ning mingil ajahetkel peavad ettevõtjad hakkama sinna ka ise panustama. Kas on plaanis ühised reklaamikampaaniad ja turustamine, kas on olemas turundusstrateegia? Täna seda paigas ei ole. Selleks on vaja, et ettevõtjad, kes sinna kuuluvad, oleksid selleks valmis ja vastaksid kriteeriumidele. Millist märki paksime otsima? Täna seda märki veel ei ole. Olemas on Läänemere toidutee märk. Samas ka Läänemere toiduteega seonduv on alles tegemisel, sh veebileht. Ettevõtjad saavad toiduteega igal hetkel liituda. Ehtsa talutoidu märgise taotlemisest Sirkka Pintmann, Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõunik ning MTÜ Eesti OTT eestvedaja Ehtsa talutoidu märgise eestvedajaks on Eestimaa Talupidajate Keskliit ning tegemist on katuskaubamärgiga talutoidule.   Märgi väljatöötamisele eelnes uuring ning märk töötati välja koostöös reklaamiagentuuriga. Märk on lakooniline ja minimalistlik, et seda saaks sobitada juba olemasoleva logo või juba loodud kujundusega. Märki saavad taotleda talutoidu tootjad/töötlejad, toitlustusettevõtted ja jaekaupmehed. Tulemas on meediakampaania, mille jaoks saadi rahastus turuarendustoetusest.   Loe PRIA veebilt toetuse kohta - www.pria.ee/et/toetused/valdkond/nouanne_koolitus_arendamine/turuarendustoetus_2015/ Kampaania peamised kanalid on: Üritused - kokku neli üritust: 17.05 Kalamaja päevad, kus on ehtsa talutoidu telk kahe kokaga (hetkel vaba veel viis kohta) - sellega kaasneb reklaam raadios; 25.07 Jäneda talupäevad - telk ja kokad; 19.09 Uue Maailma Päevad Tallinnas, kust käib läbi 10 000 inimest; 26.09 Tartus lõunakeskuse juures, Eesti toidu nädala raames. Internetireklaam suuremates interneti-meedia väljaannetes, sponseeritud FB lehekülg. Välireklaam Tallinnas ja Tartus. Peamised sõnumid on: talutoidul on maitse, talutoidul on nägu, talutoidul on värv. Mis maksab? Aastamaks on 50 eurot, liitumismaks 50 eurot, kuid kuni 1. juunini on liitumine tasuta! Märgi kasutusõigus laieneb üheks aastaks. Liitumisel saab ettevõtja: majamärgi; failid märgise kasutamiseks pakenditel, veebil, trükistele; õiguse osaleda kõigil üritustel ilma kohamaksuta; tasuta turunduskoolitused - tulekul on üks suur koolitus sügisel Paides kõigile selleks ajaks liitunutele; iga-aastane meediakampaania kuni 2020. aastani. Küsimused Kui palju oli äsjalõppenud infoseminaridel osavõtjad? Aprillis toimunud 12 infoseminaril käis kokku 120 inimest, kõige rohkem osalejaid oli Saaremaa seminaril - 35 osalejat. Kuidas tagada tootja ausus, et ta ikka müüb talutoodet? Naabrivalve on päris tugev. Nt maasikakasvatajad turul on sellest väga huvitatud, et tõestada tarbijale, et tegemist on Eesti maasikaga. Kui palju tootjaid laatadele mahub? Sõltub üritusest, nt Kalamaja päevadel pidi tootjate arvu piirama, samas Uue Maailma üritusele mahuks 50 inimest ära. Telgi all ei tohi müüa, vaid saab pakkuda ainult degusteerimist, seega tootjad on ümber telgi (peaks täpsustama, kas see peab nii olema). Millal esimene märk välja antakse? Kui meediaplaan on paigas, siis saaks teha loo ja pressiteate. Loodetavasti juhtub see maikuu jooksul. Kui tootjal on mitu toodet, kuid märki taotletakse vaid ühele tootele, kuidas see peaks välja nägema - st kas kõrval võib ka teisi tooteid müüa? Märgi saab tootja ning märgise saab panna vaid nendele toodetele, mis taotluses ära on mainitud. TEATED Anu Johani, Viljandimaa Toiduvõrgustik OTT: 4 .- 7. juunil on Viljandis Hansapäevad, kus on eraldi ka OTT taluturg oma alaga, kuhu on oodatud kõik OTT tootjad üle Eesti. Saab broneerida endale teatud tunnid teatud päevadel, st ei pea kogu aeg kohal olema. Kohamaks sõltub sellest, kui palju saadakse kohaliku omaalgatuse programmist toetust. Viljandis toimub ka Eesti OTT koosolek. Anu Johani: Tallinn ootab tooteid, juba on võimalus kolme kohta minna, kuid meil jääb tootjatest vajaka. Teeks uue kampaania - hakka ise toitu kasvatama! Euroopa Liidu kvaliteedikavades ja siseriiklikult tunnustatud kvaliteedikavades osalemine Jaanus Joasoo, Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond Siseriiklik kvaliteedikava - Eestis on hetkel heaks kiidetud kaks kvaliteedikava: rohumaa lihaveise tootmine ja peipsi sibul. Kvaliteedikava loomus: selle raames toodetakse mingit kindlat toodet, seda saab taotleda tootjarühm ning eesmärk on, et kõik tootjarühma liikmed toodavad seda toodet teatud kriteeriumide alusel, et tagada ühtlane kvaliteet, milles tarbija saab kindel olla.   Toetust saavad taotleda kvaliteedikavades osalevad tootjad (osalemistoetus) ning tootjaid ühendavad organisatsioonid (teavitamis- ja müügiedendustegevuse toetus). Kõik kvaliteedikavades osalejad peavad laskma ennast kontrollida - seda saab teha vastava valdkonna konsulent. Hea oleks, kui konsulendi saaks kaasata juba eeskirja väljatöötamise protsessis. Teavitus- ja müügiedendustegevuse toetuse abil saab rõhutada vaid toote sisu, mitte kaubamärki. Küsimused Kas toetust saavad taotleda vaid olemasoleva kahe kvaliteedikavaga liituvad tootjad? Jah, hetkel küll, kuid uued kvaliteedikavad on oodatud. Samas kvaliteedikava loomise jaoks toetust ei saa. Kavas osalejate arv ei ole piiratud, samad need tootjad peavad kasvatama / tootma vastavalt eeskirjas kokkulepitud tingimustele. Kas pepsi sibulale on loodud tootjagrupp? Jah. Kas kvaliteedikava loomiseks on määratud ka minimaalne tootjate arv? Piisab ka kahest tootjast. Eeskirja koostamine ei ole rahastatud tegevus ning kui Veterinaar- ja Toiduamet selle heaks kiidab, siis saab toetust taotleda. Millal taotlusperiood algab? Osalemise toetust saab taotleda alates 2016.a ning teavitustoetuse taotlemine toimub käesoleva aasta juulis. Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava: Rohumaaveise liha tootmine Katrin Noorkõiv, MTÜ Liivimaa Lihaveis Kvaliteedikava puhul on oluline teha kindlaks, millise Eesti maaelu arengukava prioriteedi alt seda tehakse  kolmas prioriteet, mis reguleerib toidutarneahelat. Toidutarneahel algab põllumajandustootmisest ning lõpeb sellega, et toode on turul saadaval. Selle tarneahela sees tahab EL anda võimaluse kõigil osalistel ennast hästi tunda. MAK 2014-2020 prioriteet 3: Toiduahela korraldamise, sealhulgas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise, loomade heaolu ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses. Eesmärk: Põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad omavad turujõudu ning nende vahel toimub koostöö põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel.   Katrin Noorkõivu arvates on selle prioriteedi juures olulisim, et riik peaks toetama töötlevat tööstust vaid nii palju, kui see on seotud kvaliteedikavaga, kuid Eestis seda nii ei tõlgendata. Katrini arvates väljub töötlev tööstus ühise põllumajanduspoliitika alt siis, kui ei kasutata kohalikku toorainet, vaid ainuke eesmärk on odav tooraine. Eestis läheb selle prioriteedi alt 40 miljonit eurot loomade heaolule, 50 miljonit töötlevale tööstusele ning vaid 0,06% jaotub koostöö meetme tegevuste vahel, sh lühikese tarneahela ja otseturustamise meede. Kvaliteedikava eristub standardtootest. Eeskirja kirjutamine ei olnud keeruline - tuleb läbi mõelda, mida ma toodan. Põllumajandusministeeriumiga oli kõige rohkem arutelu teemal, mis see rohumaa erisus ikkagi on! Rohumaa lihaveise erisus: loomad on kasvatatud rohumaal ning see annab tarbijale lisandväärtuse nii looma tervise kui ka keskkonnasõbralikkuse näol. Oleme teinud kava äärmiselt lihtsaks, et seda oleks lihtne kontrollida ja järgida. Kvaliteedikava ei ole riikliku järelevalve all, see on tootjate kokkulepe. Ning sertifitseerivaks organiks palkasime konsulendi ja hea on tõesti, kui see konsulent on kvaliteedikava loomise juures. Konsulent käib kõik kvaliteedikavaga liitunud tootjad läbi. Kvaliteedikava ei taga kõrgemat hinda, vaid annab võimaluse eristuda: müügierisus ja müügiargument. Rohumaa lihaveise eeskirja tegime 2014.a. Meie toodete etiketil on kaks märget: rohumaa kvaliteedimärk ja mahemärk. Kokkuvõtvalt: Tootjad lepivad omavahel kokku toote kvaliteeditingimused ning saavad seejärel selle toote turustamiseks toetust taotleda. Küsimused Kas rõhk on kasvatamisel või tootmisel? Oluline on terve tarneahel. MTÜ Liivimaa Lihaveis omab kogu tarneahelat ning seetõttu ei ole meie tootja jaoks hind langenud, pigem tõusnud, sest toodame nii palju, kui vaja on. Meil ei ole tapamaja ja tööstust, kuid on nö oma kodutööstus Adaveres, kellelt ostame lihalõikuse ja -töötlemisteenust. Kas see on piirkondlik kvaliteedimärk? Ei ole, enamus tootjad on Valga- ja Võrumaalt, kuid on ka mujalt, üle Eesti, v.a Saaremaa (neil on oma tööstus olemas), isegi Hiiumaalt on. Mahe ja rohumaal on paralleelselt kaks nõudmist, kas on vajalik kaks märki? Katrin ütleb: "Olen suur mahemärgi austaja, sest see on ainukene märk, mis on riiklikult garanteeritud ja kontrollitud. Samas Eestis see hinnalisa ei anna, kuid eksportimisel annab suure eelise." Kuidas hoida ära tapaeelset stressi? MTÜ-l Liivimaa Lihaveis on oma inimene kaasas, kes loomi tapale ajab, et see oleks loomale stressivabam. Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikavad: Peipsi sibul - VTA roll Ain Zereen, Veterinaar- ja Toiduameti turukorralduse büroo juhataja Toidukvaliteedikava on tootepõhine tootearendusprojekt, mis sünnib tootjate ühistööna. Märksõnad on erisus ja eriline! Tegelikkuses on mahe ka toidukvaliteedikava, kuid see on üle-euroopaline. Toidukvaliteedikava eeskiri peab sisaldama järgmisi punkte: projektis osalemise tingimused ja kord; lõpptoode, lõpptoodete loetelu; kohustuslik tootmismeetodi kirjeldus; kontrollitavad kvaliteedinäitajad; märgistamise nõuded; kvaliteedikontrollimise miinimumnõuded; nõuete järgimise tagamiseks rakendavate abinõude loetelu.   Üks oluline tingimus on, et kvaliteedikavas osaleva põllumajandustoote põhitooraine pärineb 100% ulatuses toidukvaliteedikavas osalevatelt tootjatelt. Veterinaar- ja Toiduamet võtab vastu tunnustamise taotlusi ning kontrollib taotluses olevaid andmeid ja kvaliteedikava vastavust seadusandluses kehtestatud nõuetele, teeb 45 päeva jooksul otsuse, teostab vähemalt üks kord aastas järelevalvet, avaldab veebilehel tunnustatud toidukvaliteedikava eeskirja. Peipsi sibul sai tunnustuse 2013.a, aga nad pole veel täishoogu sisse saanud. Küsimused Tooted peavad olema jaekaubanduses realiseeritavad, kas see tähendab, et loomse toodangu puhul peavad need olema tunnustatud? Ei, siin on mõeldud jaemüüki laiemalt. Lühikeste tarneahelate ja otseturustamise meede MAK 2014-2020 Jaanus Joasoo, Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond Toetust saab taotleda põllumajandusega tegelev ettevõtja, mittetulundusühing või tulundusühistu. Toote tootmine või töötlemine ning lõpptarbijale müük toimub 255 km raadiuses - linnulennult mõõdetuna. Algul oli plaan panna kogu Eesti, kuid Euroopa Komisjoni sõnul ei tohtinud seda defineerida administratiivpiiriga. Kuid see raadius peaks katma ära enam-vähem kogu Eesti. Siin on kaks kriteeriumi, kas üks vahendaja VÕI raadius. See meede on mõeldud eelkõige tootjatele, vaid sel juhul ka töötlejad - kui nad ise oma toodet töötlevad. Küsimused Kas on arukas veskimehed välja jätta? Viljakasvataja saab alati tellida teenust veskimehelt, siis see käib siia alla. Majandustegevuse registrikoodid - kui teen kitsepiimast juustu, siis ma ei ole enam tootja, miks see nii on? Näiteks väiketootja meetme puhul peab seda taotlusel kirjutama ning seetõttu ei kvalifitseerunud, kuigi ise ei kasvata kitsi. See on taotlusvormi küsimus, peame täpsustama. Et see toetus rakendub koostöömeetme alt, siis on vajalik vähemalt kahe ettevõtja koostöö ning vaja on sõlmida koostööleping. Ettevõtja saab korraga peataotleja olla vaid ühes projektis, samal ajal saab ta kaasatud olla ka teistesse projektidesse. Haagise ostmine on lubatud, aga kas ka kaubiku ostmine? Ei, sest tegemist ei ole auto-ostu meetmega. Kas arvuti ostmine on toetatav? Arvutiost on halduskulu ja on lubatud, veebileht on infotehnoloogiline lahendus. Taotlusi hindab nii PRIA (arvandmed) kui ka hindamiskomisjon (sisu). Esimesed neli kriteeriumit (projektis osalevate ettevõtjate arv, projekti kestvus, kvaliteedikavade raames toodetud toodete turustamine, avaliku sektori toetuse suurus) moodustavad 30% hindesummast ja ülejäänud kolm (taotleja kogemus, projekti vajalikkus, majanduslik mõju) 70%. Toetusmeede avaneb augustis , määrus peaks allkirja saama juunis. MAK seirekomisjonist on määrus läbi käinud. Kuidas koostada eelarvet? Esimese aasta tegevused tuleb taotlusesse kirjutada täpsemalt ja ülejäänud mitte nii täpselt. Esimese aasta kohta peaksid olema hinnapakkumised olemas. Minu lähiümbruses ei ole teist küülikukasvatajat, kellega koostööd teha. Kas ma ei saagi nüüd seda toetust taotleda? Selle meetme raames ei pea koostööd tegema kaks küülikukasvatajat, vaid rõhk on lühikesel tarneahelal, et saaks oma tooteid koos müüa. Kas taotleja võib olla teistest meetmetest toetust saanud? Jah, ikka võib. Samast meetmest ei saa aga kaks korda toetust. Taotleja ja kaastaotleja - kas kaastaotleja ei pea aruannet tegema? See on omavaheline tööjaotus, kes mida teeb, kuid PRIA küsib dokumente põhitaotlejalt.