3-5. augustini toimusid Milano EXPO maailmanäituse Eesti paviljonis Eesti Rukki Päevad, kus osales ka Sangaste Rukkiküla delegatsioon koosseisus Heili Freimanis (Sangaste loss), Tuuli Merimaa (Kiisatamme Kultuuri- ja Puhketalu), Greete Palksaar (Kakulaane Turismitalu) ja Sangaste vallavanem Kaido Tamberg, kes ettevõtjana (OÜ Tartemik) on ühtlasi ka Sangaste Rukkiküla liige. Uurisime, millega Rukkiküla maailmanäitusel hakkama sai ja kas nüüdsest võib Sangastesse oodata uusi rukkisõpru Itaaliast.
Milles seisnes Rukkiküla missioon ja tööülesanded Milano maailmanäitusel?
TUULI: Milanosse sõitsime teadmisega, et viime koos Rukkikuninga ja Põllumajandusmuuseumi spetsialistidega läbi kolme päeva jooksul kokku üheksa esitlust, kus tutvustame “Sangaste” rukki lugu ja pakume degusteerimiseks parimaid tooteid “Sangaste” rukkist. Tegelikkuses läks teisiti: tutvustasime “Sangaste” rukist ja rukkitooteid kolmel päeval nonstop kümme tundi päevas. Kuigi see tähendas märksa suuremat töökoormust, sai “Sangaste” rukis selle võrra Itaalias ja maailmas tuntumaks.
Kes oli Rukkiküla publik ja kui palju inimesi kolme päeva jooksul Rukkiküla letti külastas?
HEILI: Külalistest üle poole olid itaallased, palju oli sakslasi ja teistest maadest külastajaid – isegi lätlasi. Oli nii pereinimesi kui igas vanuses üksik-külastajaid. Kolme päevaga tutvustasime “Sangaste” rukist ja rukkitooteid rohkem kui neljale tuhandele inimesele.
TUULI: Külastajate värvikamateks kujudeks olid ühed prantsuse noored, kes pärast rukkitoodete maitsmisi ja elust-loodusest vestlemist teatasid, et meil on nii tore, et nad kolivad Eestisse.
Kas Eesti rukkil võib Itaalia ja üldisemalt maailmaturul olla läbilööki? Kui jah, siis millistel toodetel?
HEILI: Rukkitoodetest võiks Itaalias minekut olla kamal, õllel, kaljal ja viinal. Neist esimesel kahel on turg kohe kindlasti olemas. Rukkiviin jäi ehk liiga kangeks, eriti arvestades Itaalia kuuma ilma.
GREETE: Kuigi viin oli neile kange, siis mitmed külastajad kinnitasid, et kohaliku viinaga võrreldes on maitse puhtam ja parem.
KAIDO: Eesti rukkil läheks Euroopas väga hästi. Must (prae)leib ja kama murdsid südameid. Õlu ja viin panid heldima. Eriti meeldis rukkiõlu sakslastele.
Kas pärast EXPO-t võib oodata Sangastesse rohkem külastajaid Itaaliast ja mujalt maailmast?
TUULI: Väga paljud teatasid uhkusega, et on käinud või kohe tulevad Tallinnasse. Mitmed neist, saades teada, et Tallinn on hoopis teistsugune elamus kui muu Eesti, võtsid plaani tulla meile Sangastesse külla. Eks seda näeb, mitu neist saabub, aga otsekontakte sai loodud rohkesti ja tuhandete külastajate mälukaardil oleme olemas.
Kuidas mõjutasid Rukki Päevad Eesti paviljoni üldpilti?
TUULI: Eesti paviljon lõi nendel päevadel elama. Meeneleti tüdrukud arvasid varem, et nende kaup ei olegi müüdav. Meiega koos müüsid nad aga kordades rohkem tavalisest. Kontakt oli nii tore, et nad nõudsid viimasel õhtul meid eksponentide diskole. Au meile, kes me ka peale keskööd nendega koos katusel paljajalu liivas tantsu vihtusime...
Kaido, millise hinnangu vallavanemana annad Rukkiküla esinemisele Milano EXPO-l?
KAIDO: Rukkiküla aktsioon läks oma olemuselt hästi. Kui oleks varem infost eeldatult oma kaupa müüa ka saanud, oleks super olnud. Nüüd aga sai väike vabatahtlik Eesti Asja ajamise missioon tehtud. Igal juhul vormiliselt justnagu OK, aga sisuliselt EAS poolt väga alakasutatud ja vähe läbimõeldud suurepäraste võimaluste ärakasutamine Eesti toidu promomiseks/turundamiseks või siis ärakasutamata jätmine.
Tüdrukud olid meil väga tublid ja visad. Linaste riiete lehvides ja rukkinänni jagades vuhkisid ringi nagu ventilaatorid 40-kraadises kuumas. Jäid ellu ja õitsesid! Meie jaoks ja meie poolt tehtuna läks üritus hästi, õppida saab aga alati ning midagi korraldaks ise ka ladususe pärast ümber. Kui vaid seda EAS-i ees ei oleks…õigemini saamatut korraldamist selleks määratud isikute poolt.
Lõpetuseks, mida võiks “rukkikrahv” von Berg, kes 1889.a Pariisi maailmanäitusel “Sangaste” rukkisordi eest kuldmedali võitis, arvata Sangaste delegatsiooni osalemisest Milano EXPO-l?
HEILI: Krahv on meie osalemise ja “Sangaste” rukki edulooga Milanos kindlasti rahul. Kohe, kui järgmisel hommikul lossi uksest sisse astusin, tundsin, et peremees oli majas rahulolev. Usun, et kui ta 126 aasta eest uue rukkisordiga "Sangaste” Pariisi maailmanäitusele läks, võdisesid tema põlved ja puperdas süda samamoodi nagu meilgi Milanos. Ei osanud ju ette aimata, kuidas itaallased meie rahvusvilja rukkisse suhtuvad. Üllatuseks läks meil aga samahästi nagu temalgi. “Sangaste” rukis läbi meie rukkitoodete - kali, kama, õlu ja viin - meeldis külastajatele väga.
Loe blogi koos piltidega www.sangasterukkikyla.eu/rukki-paev/blogi/kuidas-rukkikula-milano-maailmanaitusel-sangaste-rukkile-kuulsust-toi |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles