EST Maainfo Avaleht Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
Kalender
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Kutse andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Kalandusvõrgustik 2008-2015
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Avalik teave
Maainfo
  Lingid
Maainfo
  Otsing
Maainfo

UUDISED

   

SÕNUMITOOJA: Anija valla komisjon loob mudelit maale kiire interneti saamiseks

Allikas: Sõnumitooja, Külli Koppelmaa
13. juuni 2016. a

Anija vallavolikogu juurde moodustatud ajutine lairiba interneti komisjon tahab töötada välja tegevuskava, kuidas saaksid maaelanikud koju kiire internetiühenduse.

„Kui riigi tasemel on suur asi ette võetud, tuleks see ka lõpuni viia. Teeme siis ära!“ ütleb Linnakse küla elanik Proomet Torga, kes on üks ettevõtmise initsiaatoritest.

Teine algataja Margo Külv samast külast lisab: „Meie esmane ambitsioon on katta lairibaühendusega Anija vald. On väga hea, kui selle töö käigus õnnestub töötada välja mudel, mida saavad kasutada ka teised. Esimesed kindlasti vahepeal komistavad, kukuvad ja löövad end ära, aga vähemalt tekib nii kõigi teiste jaoks praktikate kogumik.“

Möödunud sügisel ehitati Eesti Lairiba Sihtasutuse (ELASA) tellimusel kiiret internetiühendust võimaldav fiiberoptilise kaabli magistraalvõrk ka Raasiku ja Anija valda. Riik nägi ette, et juurdepääsuühenduse lõpptarbijateni ehk kiire interneti viimise majapidamisteni rajavad sideettevõtted ehk operaatorfirmad. Tegelikkuses pole nii läinud.

„Oleme turutõrkepiirkond ja ükski operaator ei tule siia seda ehitama. Nemad soovivad oma kulud tagasi saada keskmiselt kolme-viie aastaga, aga siin piirkonnas kulub selleks vähemalt kümme aastat,“ märgib Proomet Torga.

Eelmise aasta lõpus loodi Linnakse Küla Haridus- ja Arendusselts. Kui selle esimesel koosoleku arutati, millised on külarahva suurimad mured, selgus, et põhimured on seotud kommunikatsiooniga – teede ja internetiühendusega. Lahenduste leidmiseks plaaniti korraldada infopäev, kutsuda kohale inimesed, kes annaksid elanike küsimustele vastused. Plaan oli ka esitada rahataotlus Leader-programmi. Kuid siis jäid mehed mõtlema, et milleks peaks igaüks omaette lahendusi otsima, kui oleks võimalik ühiselt tegutsedes katta kiire internetiga kogu Anija vald ja miks mitte ka terve Eesti.

Anija Lüliti käivitas idee

Sel ajal, kui Linnakse küla arutas, kuidas teha oma soov kiire interneti järele kuuldavaks, kuulutati välja Anija Lüliti ideekonkurss.
„See tundus väga hea koht, kus teha lairiba teemal ajurünnakut,“ sõnab Proomet Torga.

Anija Lüliti mõttetalgutele kutsuti ka teiste külade esindajad. Osalenute seas tehti küsitlus, uuriti näiteks kui palju ja milleks inimesed internetti kasutavad, mida nad saaksid veel teha, kui interneti­ühendus oleks kiirem, kui palju praegu interneti eest maksavad ja kui palju oleksid maksimaalselt nõus maksma kiire internetiühenduse saamise eest. Vastajaid oli kümmekond, keskmiselt olid nad valmis maksma lairiba interneti kojusaamise eest 637 eurot. Üks vastaja leidis, et liitumistasu peaks olema hilisema teenusemakse sees.

Margo Külv: „Mõttetalgutele tulid peamiselt inimesed, kes on ITga tihedamalt seotud, seetõttu tuleks kogu valla keskmine hinnalagi kindlasti oluliselt väiksem.“

Anija Lüliti tegevuspäeval toimunud ajurünnaku käigus jõuti järeldusele, et lairiba ühendus igas majapidamises ja ettevõttes on vallaelanikele paremate teenuste pakkumiseks ning elanike ja ettevõtete arvu suurendamiseks möödapääsmatu. Vallavalitsusele ja vallavolikogule tehti ettepanek koostada valla IT ja lairiba arengukava ning luua selleks töögrupp. Selleks pakuti ka omalt poolt abi. Maikuu istungil moodustatigi Anija vallavolikogu juurde ajutiselt ehk kuni 2017. aasta kohalike valimisteni lairiba interneti komisjon, mis hakkab välja töötama valla lairiba interneti kava.

Kuue-etapiline tegevuskava

Volikogu ajutine komisjon pidas oma esimese töökoosoleku möödunud teisipäeval, 24. mail. Konsultandina osalenud ELASA endise juhi Olav Harjo ettepanekul pandi paika edasine strateegia. Kõigepealt selgitatakse välja, kui paljudes Anija valla külade majapidamistes internetti kasutatakse ning milliseid ühendusi, seejärel tehakse kindlaks nõudluse prognoos majade kaupa – kes soovib valguskaabliga ühendust, kes mitte, kes pole veel kindel. Selleks palutakse külavanemate abi. Kuna kõigis külavanemat või külaseltsi ei ole, oodatakse abi aktiivsematelt inimestelt, kes on huvitatud oma külas asjaga tegelema.

„Mida rohkem on soovijaid, seda odavamaks asi lõppkokkuvõttes läheb. Linnakse külas on 37 majapidamist, usun, et kõik on nõus, kui selgitada – lairiba internet on tulevikus sama iseenesestmõistetav kui elekter,“ loodab Proomet Torga.

Andmed praeguse olukorra ja kiire interneti nõudluse kohta loodetakse kokku saada komisjoni järgmiseks koosolekuks, mis toimub 28. juunil. Seejärel algab kahest eelmisest aeganõudvam 3. etapp ehk võrgu üldplaneering – projekteerida tuleb trassid kõikide majadeni, kuhu lairibaühendust soovitakse, lisaks võrguühenduskohad. Seejärel koostatakse ülevaade valitud trassidel olemasolevatest taristutest, kas seal on näiteks elektriposte, ELASA lairibavõrku või muud, mida annaks lairibakaablite paigaldamisel ära kasutada.

„See on põhimõtteline kokkulepe, et mingist hetkest alates ei panda ühtegi kaablit enam maha ilma, et seal poleks ühte tühja toru, kuhu saaks lisada lairiba interneti kaabli,“ selgitab Proomet Torga.

Margo Külv ütleb, et võimalus on panna kaabel ka elektripostide külge. See teeks asja 4-5 korda odavamaks, peale selle poleks vaja hakata maaomanikega servituutide jaoks kokkuleppeid sõlmima.

Kui taristud kaardistatud, koostatakse täpsem planeering ning tehakse esmased arvutused kulude-tulude kohta. Viimasena on kavas vastu võtta strateegilised otsused, sealhulgas, kui palju soovib osaleda ja milliseid riske võtta kohalik omavalitsus, keda veel kaasata, milline on lairiba juurdepääsuvõrkude finantseerimise terviklahendus ja muud.

„Maailmas on edukaid näiteid, kus kogu lairibataristu kuulub omavalitsusele ning kõik operaatorid saavad selle kaudu võrdsetel alustel oma teenuseid pakkuda. Vald ei pea seda tegema oma rahaga, üks võimalus on näiteks, et taristu väljaehitamisel paneb kolmandiku riik, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku lõpptarbijad. Mujal maailmas on seda tehtud laenu abil, tõenäoliselt on võimalus leida ka toetusmeetmeid,“ räägib Proomet Torga.
Sarnast mudelit on kasutanud Viljandimaa Suure-Jaani vald, kus näiteks tänavu on kahe kaabli ehitamiseks vallaeelarvesse kavandatud üle 275 000 euro, kuid seal on üks osapool riigi asemel olnud side-ettevõte. Linnakse küla mehed ei soovi, et pärast juurdepääsuvõrgu väljaehitamist oleksid inimesed sunnitud tarbima vaid ühe kindla operaatorfirma teenuseid. Erinevalt Suure-Jaanist leiavad nad, et kiirele internetile juurdepääsuvõrgu väljaehitamisel ei saa kriteerium olla soovijate arv piirkonnas, vaid kõigil peavad olema võrdsed võimalused. Ning tänu oma küla mehele Kalju Selterile jõudsid nad arusaamisele, et kaabel tuleks vedada iga majapidamiseni, kes soovib, mitte ei hakataks hindama, kui kaugel keegi mingist „määratud joonest“ elab. Proomet Torga ja Margo Külv on ka seda meelt, et lõpuks peaks liitumistasu olema kõigile võrdne, hoolimata sellest, kas elatakse Voosel, kus majapidamised on lähestikku, või Linnakse taolistes hajakülades.

Proomet Torga: „Tegelikult on kogu Eesti turutõrkepiirkonna üheaegne ühendamine lairiba internetiga väga oluline. Kui räägime, et meil on ambitsioon saada 10 miljonit e-residenti, siis 150 000 inimesele kusagil põllu peal või metsas kiire internetiühenduse pakkumine ei tohiks olla mingi probleem.“


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo