EST Maainfo Avaleht Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
Kalender
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Kutse andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Kalandusvõrgustik 2008-2015
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Avalik teave
Maainfo
  Lingid
Maainfo
  Otsing
Maainfo

UUDISED

   

SÕNUMITOOJA: Kiire interneti tagamine kõigile on ka riigi huvides

Allikas: Sõnumitooja, Tanel Talve arvamuslugu
13. juuni 2016. a

Anija vallas tehti erikomisjon, mis hakkab koostama tegevuskava kiire interneti saamiseks. See on julge ja arengule suunatud samm. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et kiire interneti arendamine avaldab positiivset mõju riigi majandusele, looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Selles nähakse võimalusi tervishoiuteenuste arendamiseks, hariduse kättesaadavuse suurendamiseks, ühiskonna paremaks kaasamiseks otsustamisse, kodukontorite leviku ja seoses sellega maapiirkondade arengu hoogustamiseks ning paljuks muuks. Seega ei saa kvaliteetse ja taskukohase hinnaga kiire interneti ühendus olla vaid tarbija mure – siin on otsesed huvid ka riigil ja kohalikul omavalitsusel, eriti käimasolevat administratiiv-territoriaalset reformi silmas pidades.

Loodetavasti teeb Anija vald ära selle, mis riigil siiani tegemata. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole vaatamata korduvatele lubadustele siiani esitlenud plaani, kuidas viia kiire internet tarbijateni. Ometi on valitsuskoalitsioon seadnud efektiivse ja kvaliteetse taristu oma keskseks regionaalpoliitiliseks eesmärgiks. Eelmise aasta hilissuvel täienes valitsuslepe punktiga, mis ütleb: „Tagada igale maal elavale perekonnale mõistliku hinnaga kommunikatsioonid – elekter, kiire internet ja korralikud sõiduteed, luues selleks vajalikud täiendavad toetusmehhanismid ehk niinimetatud viimase kilomeetri toetuse.“

Tänapäeva maailm on seoses tehnoloogia arenguga sedavõrd kiires muutumises, et oma e-riigi arendamisega nii aeglane olla on lubamatu. Räägime Eestist kui maailma edumeelseimast e-riigist ja kindlasti olemegi selles vallas teinud suurepärast tööd. Kuid EL elektroonilise side raporti kohaselt on Eesti kiire interneti leviku ja kasutuse osas Euroopas viimaste seas. Mis kasu on suurepärastest e-teenustest, kui paljudes meie maapiirkondades ei saa siiamaani isegi telefoniga kõnesid pidada, rääkimata andmesidest, mis võimaldaks teha tööd kodukontoris?

Tõsi, päris igasse majja valguskaablit vedada pole mõtet, kuid sellegipoolest võiks meil olla plaan, kuidas kvaliteetne internetiühendus sõltumata asukohast tagada võimalikult hästi. Kui ollakse loobutud infoühiskonna arengukavas olevast eesmärgist ühendada aastaks 2020 kõik Eesti majapidamised ja ettevõtted ülikiire internetiga, tuleks see selgelt välja öelda. Või kui netiühenduse „last“ kavatsetaksegi töökindla kaabli asemel garanteerida üle õhu levivate tehnoloogiatega.

On kahetsusväärne, et riigi arengu seisukohast nii olulise teemaga tegeleb ministeeriumis täpselt üks inimene, kelle õlgadel on suur hulk ka teisi ülesandeid. Pealegi ollakse seal üldiselt arvamusel, et meil polegi seoses netiühendusega mingit probleemi. See teeb mind murelikuks, sest kohtun pidevalt Eesti erinevate külaseltsidega ning sageli tuuakse ühe maal elamise ja töötamise kitsaskohana välja stabiilse, töökindla, kiire ja sealjuures mõistliku hinnaga netiühenduse puudumist.

Seega, kui me soovime et meie riik oleks tõeliselt edumeelne ja oskaks vaadata tulevikku, vajame läbimõeldud tegevuskava, mis lisaks kiire internetiühenduse võimalusele pakub inimestele ka koolitusi ja presentatsioone, kuidas ülikiire internetiühenduse kasutamisvõimaluse olemasolu avab meie arengus täiesti uue lehekülje. Haritud rahvas on meie riigi edu pant ning kiire interneti kasutatavuse tõus tõstab haritust.

Omal ajal peeti tarbetuks ka elektrifitseerimise programmi, kus peaaegu vägisi toodi elekter igasse kodusse. Paljud meist istuksid ilma selle jõulise sammuta ehk siiamaani peeruvalgel, arvates, et ka nii saab hakkama.

TANEL TALVE, Riigikogu liige


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo