14. - 16. juunil 2010 korraldas Leedu maaeluvõrgustik merelinnas Klaipedas konverentsi - "Rahvusvahelised koostööprojektid läbi Leader lähenemise". Konverentsi osalejate hulka kuulusid lisaks Eesti esindajate Leader tegevusgruppidest, põllumajandusministeeriumist ja maaeluvõrgustiku üksusest ka külalised Lätist, Ungarist, Poolast, Soomest, Leedust, Küproselt ja Euroopa maaeluarengu võrgustiku kontaktpunktist.
Üritust tõestas, et Baltimaade lõunapoolseim riik Leedu, on täis üllatusi. Kipume tihtilugu nende olemasolu unustama, samas annab selle maa sarnane lähisajalugu ja mõttemaailm väga head algmed koostöö tegemiseks. Kuigi konverents sarnanes oma ülesehituselt paljude teistega, mis Leader ja maaelu maastikul on toimunud, peitus ürituse erinevus ja kasutegur osalejate endi koosmõjus.
Infovahetus läbi minimessi
Konverentsi esimesel päeval toimus väikene tutvustav mess, kus iga osalev riik jagas oma maa kohta informatsiooni ja tegi ka sissejuhatava tutvustuse oma riigi Leader programmi kohta. Kõike seda selleks, et järgnevatel päevadel oleks lihtsam suhtlust alustada ja võibolla isegi tulevikus koostööprojekte algatada.
Eestlaste infolaua juures suhtes oli Leedu tegevusgruppide esindajatel küllaltki suur huvi. Nii mitmedki kohalike tegevusgruppide esindajad tahtsid eestlastega kogemusi vahetada, oodates eestlastelt õpetussõnu oma seniste tegevuste kohta. Eesti kohalikud tegevusgrupid on oma arengult veidi eespool, kui Leedu omad. Selle teemalised mõtted ja ettepanekud leedulaste poolt kõlasid ühteaegu kui komplimendid meie tegevustele, samal ajal tuletasid meelde, et tuleb samaväärselt edasi sammuda.
Rahvusvahelised koostööprojektid pole kõikjal veel võimalikud
Järgmisel päeval oli kõigil osalevatel riikidel võimalus teha ettekanne oma maa Leader tegevuste kohta rahvusvaheliste koostööprojektide taustal. Lisaks andis Euroopa maaeluarengu võrgustiku kontaktpunkti esindaja mõningaid näpunäiteid rahvusvaheliste koostööprojektide tegemiseks ja tutvustas nende koostatud andmebaasi. See on loodud rahvusvaheliste koostööprojektide paremaks käivitumiseks, kust liikmesriigid saavad otsida riigi, märksõna või teemade kaupa koostööpartnereid. Hetkel on andmebaasis peaaegu 100 pakkumist.
Leedu Leader on suhteliselt edukalt käivitunud. Praktiliselt kogu nende maapiirkond on Leader tegevusgruppidega kaetud. Kokku on Leedus 51 tegevusgruppi. Piiriüleste koostööprojektide puhul keskendutakse eelkõige koostööle lähinaabritega. Kuid praegu pole ühtegi koostööprojekti veel tehtud, sest Leedus avatakse eraldi taotlusvoor alles 2011 aastal.
Sarnane olukord on ka meie naaberriigis Lätis. Ka neil on eraldi taotlusvoor, eelarve ja määrus. Taotlusvoor avatakse rahvusvahelistele projektidele järgmisel aastal. Eesmärgiks on seatud 140 koostööprojekti perioodi lõpuks. Seega saavad Eesti Leader tegevusgrupid Baltimaade naabritega koostööprojekte reaalselt ellu viia alles tuleval aastal.
Koostööprojekte saavad juba praegu teostada Poola, Ungari, Eesti ja Soome. Viimane on selles vallas kõige edukam ja aktiivsem. Ka on Soome reeglistik Eesti omale kõige sarnasem – projekte saab esitada jooksvalt, koostöö eeltöödeks kasutatakse tegevusgrupi administratiivkulusid ja eelarve osas on otsus samuti kohaliku tegevusgrupi käes. Nõnda leiab kontaktpunkti koostatud andmebaasis pea igas valdkonnas mõne Soome tegevusgruppi koostööpakkumise. Ka Eesti tegevusgrupid vaatavad koostöö osas huviga soomlaste poole.
Poola paistab silma Leader tegevusgruppide suure arvu tõttu – kokku 338 gruppi. Hetkel on neil heakskiidu saanud 7 rahvusvahelist koostööprojekti, kuid sadu on veel tulemas. Nõnda võib Poola suurus ja mitmekesisus olla paljude liikmesriikide jaoks väga heaks võimaluseks midagi koostöös ette võtta, sest võimalusi on tohutult.
Ka Ungari võib oma viljakate muldade, ilusa looduse ja sõbralike inimeste tõttu olla atraktiivne projektikaaslane. Ungaris on 96 Leader tegevusgruppi ja programmi rakendamine on täies hoos. Kahe taotlusvooru jooksul on saabunud umbes 4000 siseriiklikku projekti.
Eesti 26 tegevusgruppi on samuti hästi programmi rakendamisega hakkama saanud. Eestis on püütud teha taotlemine lihtsamaks – pole eraldiseisvat määrust rahvusvaheliste koostööprojektide rakendamiseks vaid kõik on reguleeritud ühes Leader määruses. Pole ka loodud eraldi eelarvefondi ei ettevalmistavateks töödeks ega rahvusvahelisteks koostööprojektideks endiks. Kohalik tegevusgrupp ise otsustab, mitu, kui suurt ja millal rahvusvahelisi koostööprojekte tehakse. Hetkeseisuga on PRIAsse jõudnud kinnitamiseks 3 rahvusvahelist koostööprojekti ning peagi on veel tulemas umbes 10 projekti.
Projektiideed töögruppidest
Samal päeval toimus arutelu kolmes erinevas töögrupis: Noorte kaasamine maaelu arengu protsessidesse; Ettevõtluse edendamine maapiirkondades; Turismi arendamine ja kohaliku identiteedi loomine. Töögruppide põhieesmärk oli leida iga arutelu tulemina üks koostööprojektiidee. Ideeni jõudmiseks otsiti teema tugevad ja nõrgad küljed ja seejärel koorus nendest mõte, kuidas olukorda koostööna parandada saaks.
Kuna suuremaosa osalejatest kuulusid Balti riikide hulka olid ka projektiideed seotud Eesti, Läti ja Leedu probleemide, omapärade ja võimalustega. Prooviti ära kasutada kõikide riikide positiivseid külgi, samal ajal kogemusi vahetades. Väga innustavalt kõlas noorte töögrupi poolt esitatud idee, kus tegemist oli inglise keele õpetamisega vanematele inimistele läbi generatsioonide ja riikide vahelise koostöö. Nõnda võiksid noored Läti posid ja tüdrukud õpetada inglise keelt näiteks Eesti vanemaealistele või siis vastupidi.
Kuigi pole ette teada, kas mõni konverentsil välja mõeldud projekt ka kunagi päris päiksevalgust näeb, siis sellegi poolest andis selline arutelu juurde positiivset indu ja mõtteainet tulevikuks.
Vaata veel:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles