Rootsis Båstad’is 7. - 8. detsembril 2016 toimus Euroopa maaeluvõrgustiku kontaktpunkti korraldatud rahvusvaheline seminar "Tulemuste saavutamine läbi kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD): Pannes meetodi tulemuslikult toimima".
Seminaril osalesid Eestist: Kristine Hindriks, Liis Reinmaa (Maaeluministeerium), Ave Bremse (maaeluvõrgustik) ja Reet Kokovkin (Hiidlaste Koostöökoda).
Seminari eesmärgiks oli anda ülevaade ja arutada koostööd LEADER/CLLD rakendamisest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides.
Ülevaade LEADER/CLLD rakendamise hetkeseisust andis Karolina Jasinska-Mühleck DG AGRI-st. Multifonde rakendamine kahekümne liikmesriigi partnerluslepingutes. Kaheksa liikmesriiki sh Eesti multifonde kasutamist ette ei näe. Euroopas on kohalike strateegiatega kaetud 54% maapiirkonnast. Kohalikke tegevusgruppe on planeeritud 2536 ja ainult kalandusefondi tegevusgruppe 276.
Kui vaadata fondide lõikes osakaalusid, siis kõige suurem rahastus tuleb Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist 6,9 miljardit, mis on 6,9% kogu fondi vahenditest.
Teiste fondide summad ja osakaalud on palju väiksemad, vastavalt:
- Euroopa Regionaalarengu Fondi 1,1 miljardit, kuid fondi kogusummast moodustab see ainult 0,6%.
- Euroopa Merendus- ja Kalandusfond panustab 519 miljonit, mis on 9% kogu fondi vahenditest.
- Euroopa Sotsiaalfond 600 miljonit 0,6% fondi vahenditest
Lisaks ülevaatele CLLD ja multifondide rakendamisest on oluline teada, et Komisjon on teinud täiendusi rugulatsioonidesse (Omnibus regulation) alates 2017 aastast jõustuvad 4 uut punkti.
1. Täpsustatakse LAG roll projektivaliku protsessis. Rõhutatakse, et korraldusasutus ei pea sekkuma LAG-de projektivalikusse.
2. LAG-il on võimalik ise otsustada lihtsustatud kuluhüvitiste kasutusele võtmine ja määrata millistele tegevustele.
3. Tehniline Abi vahendeid saab kasutada fondi üleselt. Näitena toodi, et näiteks kalandusfondi võrgustumistegevusi võib katta ka EAFRD vahenditest.
4. Ettevalmistavatele kuludel on samuti võimalik määrata juhtfond.
Kõige huvitavam ettekanne oli Rootsi ülevaade nende LEADER/CLLD ja multifondide rakendamisest.
Kõige olulisema punktina toodi esile, et Rootsis oli poliitiline tahe liita fonde ja see kinnitati valitsuse tasemel. See tegi multifondide rakendamise võimalikuks. Mainiti ka seda, et tänase olukorrani jõudmiseks oli ka päris palju arutelusid Komisjoniga.
Veel olulisi punkte :
- Rootsis rakendavad LEADER/CLLD multifonde 48 KTG-d (on ka neid, kes tegelevad ainult ühe fondiga).
- Üks rakendusasutus ehk Rootsi maaeluamet ja üks makseagentuur.
- Harmoniseeriti siseriiklikud rakendus-reeglid kõikidele fondidele, protsess tehti taotlejale võimalikult lihtsaks.
- Taotleja peab suhtlema ainult oma tegevusgrupiga.
Kogu protsess ei ole olnud ega ole ka veel sujunud ilma probleemideta. Näiteks reeglite paikapanek, kõik LAG-id ei saanud toetust kõikidele fondidele, Rootsis populaarsed „vihmavarju-projektid“ on keeruline rakendada, IT-süsteemide toimimine, koordineerimine ERDF ja ESF rakendusasutustega.
Lähiajal lahendamist ootav teema – linna-maa projektid.
Rootsi CLLD eelarve jaguneb EL rahastus 50%, Rootsi riiklik rahastus 17% ja muu avalik rahastus 33%.
Toimusid ka arutelud töörühmades, kus eesmärgiks oli vaadelda kuidas tugevdada meetodi vastastikust mõistmist ja protsessi usaldusväärsust ning töötada välja soovitused, kuidas CLLD rakendamist ja strateegiate rakendamist saaks parandada. Töörühmades toodi ühe näitena esile ka Hiidlaste Koostöökogu näiteid nende strateegia protsessi kaasamise kogemusest mida esitles Reet Kokovkin.
LISAINFO:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles