EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Täpselt paras Parduse

Allikas: Maaeluvõrgustik
8. veebruar 2016. a

 

Esimest korda Viljandimaale Parduse tallu minnes võib sellest lihtsalt mööda sõita, sest kaugelt vaadates ei saa arugi, et siin nii suurelt põllumajandusega tegeletakse. Pika ajalooga majapidamises on lihtsalt igal asjal oma kindel koht  ja rõõmsalt kollaseks võõbatud laudas elab 120-pealine lehmakari.

Pardusel  on  piimakarja  peetud  juba 1983. aastast. Alustati 30 lehmaga. Vana laut renoveeriti 2011. aastal ning sinna seadistati Viljandimaa esimesed lüpsirobotid. Ettevõtmisse on kaasatud kogu Malõhide viieliikmeline pere.

Kokku on talus maad 280 hektarit, millest 120 hektarit on teravilja all, ülejäänud rohumaa. Põlde majandatakse keskkonnasõbralikult. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõudeid on segatootmisega ettevõttel lihtne täita. Kuna loomad vajavad silo, siis liblikõielisi, erinevaid heinkultuure ja teravilju on siin kasvatatud algusaegadest peale. Suur liblikõieliste osakaal külvikorras vähendab lisaväetamise vajadust, sest liblikõielised seovad õhulämmastikku ja rikastavad sellega mulda. „Põldude saagikus on paranenud,“ räägib maaülikoolis põllumajandust õppinud perepoeg Tiit.

Aga Pardusel  tehakse  keskkonna  hoidmiseks  ka  muud.  Näiteks  rakendatakse  juba  viis aastat põldudel  otsekülvi, mis tähendab, et seeme külvatakse mulda eelnevalt maad adraga harimata. See hoiab kokku nii aega kui kütust, mis muidu erinevate agregaatidega põllul käimiseks kuluks. „Kündi kasutame ainult vanade karjamaade ülesharimisel,“ selgitab Tiit Malõh.  

Lägalaotamisel kasutatakse teenust, mis viib läga mulda harimise käigus. Nii jõuab rohkem lämmastikku otse mulda.

Kui tavaliselt tehakse silo auna, tranšeesse või silopallid kiletatakse ühekaupa, siis Pardusel hoitakse silopalle hoopis pikas kiletorus. See on taas uuendusmeelse perepoja idee. Sel viisil säästetakse kilet, mis kuluks iga palli eraldi kilesse mähkimisse, kiletamata palle on ka mugavam käsitseda. Lisaks tekitab looklev „silouss“ talu külastajates meeldivat uudishimu. Külastajaid Pardusel jagub. 2016. aasta juulikuus toimunud avatud talude päeval käis nende tegemisi uudistamas 260 inimest. „Ümbruskonna koolide ja lasteaedade lapsed käivad talus sageli,“ lisab perenaine Heli. Kuna ükski talu ei saa kunagi valmis, siis on perel ka unistusi. Näiteks päris enda lägalaotamistehnika soetamine ja vana sõnnikuhoidla likvideerimine. Aga kõik omal ajal. Malõhide ettevõtmine paistab silma sellega, et kõik on erakordselt hästi läbimõeldud. Tootmine on täpselt sellise suurusega, mille jõuab oma perega ära teha. Nii ei ole lähiajal ette näha ka laienemisplaane. Praegune on täpselt paras. Täpselt nii paras, et jääb aega maaelust ka rõõmu tunda.

Tekst: Triin Nõu
Fotod: Maaeluvõrgustik

  • Lugu on päris trükisest: Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!

Trükisesse on koondatud 11 põllumajandusettevõtte lugu keskkonnahoidlikust põllumajandusest ning kuidas on sellele kaasa aidanud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetused. Lisaks on trükises kirjeldatud üheksat põllumajandusliku keskkonnatoetuse meedet.

VAATA trükist: www.maainfo.ee/public/files/Keskkonnaedulood2016_VEEBILE.pdf


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo