EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Pajusis hoolitakse nii keskkonnast kui ka kogukonnast

Allikas: Maaeluvõrgustik
8. veebruar 2016. a

 

Põltsamaa ümbrus on ajalooline põllumajanduspiirkond. Kunagisest edukast Pajusi kolhoosist on välja kasvanud mitmed ettevõtted, teiste seas ka Pajusi ABF AS, mis koondab enda alla mitu ettevõtet, mis tegelevad piimatootmise ja maheveisekasvatusega.

Põltsamaa jõe ümbruse alad kuuluvad Adavere-Põltsamaa piirkonna nitraaditundlike alade hulka, nii et põllutöid tehes tuleb keskkonnaga igal sammul arvestada. Põhjavee kaitseks on ranged keskkonna kaitsenõuded, mis  muuseas tähendab, et väetistega mulda viidav lubatud lämmastikukogus on väiksem kui mujal Eestis. Ettevõttes jälgitakse veeseaduses kehtestatud norme väga hoolikalt. Kohalikud inimesed on samuti nõuetest teadlikud, nii et põlluharimisel ei saa ettevõte endale eksimusi lubada. „Hoiame oma keskkonda, sest me elame siin,“ ütleb ettevõtet pikka aega juhtinud Lembit Paal.

Ettevõttes on kokku 2300 looma ja 2300 ha maad. „Osa ettevõtte aladest  asuvad turvasmuldadel, kus tavaviljelus on raskendatud, sest raiskaks liigselt ressursse. Kevaditi on jõega piirnevad alad üleujutatud, neid on keeruline harida,“ selgitab Lembit Paal. Vajadus oma ressursse säästlikult planeerida viis ettevõtte keskkonnahoidliku majandamiseni. Praeguseks on Põltsamaa jõe lammialal paiknevad ajaloolised karjamaad taastatud ning seal naudivad avatud maastikku maheveised, kes saavad karjamaal süües ise endale sobivaid suutäisi valida. Samasugust pilti võis seal viimati näha ehk kolm kümnendit tagasi.

Maheveiste loomakasvatusjuht Kairit Vahenurm polnud siis veel sündinudki, kuid tema silmis on sära, kui ta näeb hoolealuseid vabalt ringi liikumas. „Loomad on jõelähedase karjamaaga harjunud. Kevadel on neil suur rõõm jälle õue kolida,“ räägib Kairit Vahenurm. Suured karjatatavad alad on hea peatuspaik kevadel ja sügisel piirkonda läbivatele rändlindudele. Võsast puhastatud poldriala on loonud uusi võimalusi piirkonna kalameestele ja suplushuvilistele.  

Kokku on maheveisekarjas 210 herefordi ja anguse tõugu veist, kelle kasvatamisel järgitakse rohumaaveise liha tootmise kvaliteedikava. Mahekulutuuridest kasvavad põldudel kaer, talirüps ja rukis. Pajusi ABFi teisel ettevõttel on piimakari, kus on 1030 lüpsilehma. Kogu vajalik talvesööt kogutakse oma põldudelt. Teravilja-  ja rapsipõlde majandatakse keskkonnasõbralikke  tavasid  järgides.  Keskkonnasõbraliku  majandamise  toetuse  saamise  eelduseks  on  muuseas 

viljavahelduse ja külvikorra järgimine, liblikõieliste kultuuride kasvatamine ja talvise taimkatte olemasolu vähemalt kolmandikul põllumaast. Neid nõudeid on ettevõttel lihtne täita, sest oma põldude mullast ja kohalikust põhjaveest hoolimine on iseenesest mõistetav. Pajusi ABFi ettevõtetes töötab 41 inimest. Inimestele meeldib siin töötada, sest korralikud töötingimused ja töötajate heaolu on ettevõtte juhi jaoks väga tähtsad. Hea masinapark säästab nii töötajate tervist kui ka keskkonda ning Pajusis hoolitakse mõlemast väga. Osa ettevõtte  töötajaid on ka aktiivsed kogukonnaliikmed, kes korraldavad kohalikke sündmusi. Aastaid on ümbruskonna koolilastele tutvustatud rehepeksmist ja põllumajanduse ajalugu. Keskkonnast ja kogukonnast käsikäes hoolides jätkub Pajusi piirkonna põllumajandusega tegelemine kindlasti veel aastasadu.

Tekst: Triin Nõu
Fotod: Maaeluvõrgustik

  • Lugu on päris trükisest: Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!

Trükisesse on koondatud 11 põllumajandusettevõtte lugu keskkonnahoidlikust põllumajandusest ning kuidas on sellele kaasa aidanud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetused. Lisaks on trükises kirjeldatud üheksat põllumajandusliku keskkonnatoetuse meedet.

VAATA trükist: www.maainfo.ee/public/files/Keskkonnaedulood2016_VEEBILE.pdf

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo