MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Maaettevõtlus hoiab pere koos
|
|
Pärnumaal Lihula ja Pärnu vahel Oidremal asuv Mätiku talu on maaelu võrdkuju. Talus on üles kasvanud kuus last, kellest kõik on talu tegemistega ühel või teisel viisil seotud. Mätiku raudne leedi on perenaine Helga Pikkmets. Koos abikaasa Aivariga, kes vastutab põhiliselt tehnika eest, alustasid nad talupidamist kolmest lüpsilehmast.
|
Nüüd on karjamaal 55 lehma. Just nimelt karjamaal, sest rohumaal söömine on Mätiku talu veiste põhiõigus. Talvel peavad nad muidugi lauta jääma ja just lauda talvine mahutavus seab karjale piirid. Kuid ka talvel käivad loomad õues jalutusalal värsket õhku hingamas. Pere unistab uue lauda ehitamisest: see võiks mahutada 150 lehma. Küll kunagi see laut ka tuleb.
Loomadele tehakse sööt ise, nagu õiges talus ikka kombeks. Karjamaad ja teraviljapõllud laiuvad 370 hektaril, nii et Lääne-Eesti mõistes on tegemist päris suure taluga. Piima annavad lehmad korralikult: ligikaudu 8800 liitrit aastas, mis on mahepiima kohta väga hea tulemus. Kui päris mitmed aastad sai Mätiku talu piima osta tulundusühistu Eesti Mahe kaudu üles seatud toorpiimaautomaatidest, siis nüüd müüakse piim Leetu. Kes väga tahab, see saab Mätiku toorpiima siiski otse talust kätte: otsemüügiks läheb umbes sada liitrit nädalas.
Pikkmetsad on oma talus alati mahedalt toimetanud, teisiti ei kujuta nad ettegi. Aivar oli kunagi siinsamas kolhoosi esimees ja nägi mürgitamist oma silmaga pealt. Enda perele ta mürke sisse sööta ei tahtnud. Helga lisab ka, et mahepõllundus on palju lihtsam ja odavam kui kaasaegne tavapõllundus, vähemalt nende puhul küll. „Lehm ise vaatab ja otsustab, mida ta sööb või ei söö. Miks peaks mina seda tarkust õppima hakkama, kui lehm seda juba väga hästi teab,“ on perenaine kindel.
|
Maad on siin kehvad ka. Sooäärsed maad, turbased. Isegi kui väetaks, niikuinii ei saaks paremat. Kogu talupidamine läheks vaid sellevõrra kallimaks. Kehvade maade tõttu on talul võimalik taotleda ebasoodsate alade toetust, Natura maade tõttu poollooduslike koosluste hooldamise toetust ja Natura 2000 toetust põllumajandusmaale. 2/3 tehnikast on ostetud toetustega – investeeringutoetustega. |
 |
Uuendusliku tegevusena kasvatavad Pikkmetsad teadlikult vahekultuure ja lähevad talvele vastu rohelise maaga. See tõstab mullaviljakust oluliselt. „Juba kaks-kolm ristiku külvikorda teevad maaga imet,“ nendib Helga Pikkmets.
Särtsakas peretütar Mirjam Pikkmets lisab juurde, et nende kandis on näha trendi, et paljud intensiivtalunikud lähevad üle mahepõllumajanduslikule tootmisele. Mirjam ise on sarnaselt oma vendadele kodukandile truuks jäänud ning arendab naabertalus oma maheettevõtmist: väikest talumeiereid, lamba- ja kanakasvatust. Tegus noor naine valmistab väga erinevaid piimatooteid ning pakub juba ka ise teistele tööd.
Mätiku talupere ja kogu Oidrema kant tervikuna süstib igatahes kuhjaga lootust, et elu maal ei ole kadunud. Siin on lapsed, kes kasvavad üles sooja piimaga ja tunnevad vasika karedat keelt oma põsel. Nad teavad, kust tuleb muna ja kust kohupiim. Ning seda, et lehm peab karjamaal rohtu saama, siis on ta sama õnnelik kui see väike poiss – vast tulevane peremees – seal taluõues.
- Lugu on päris trükisest: Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!
Trükisesse on koondatud 11 põllumajandusettevõtte lugu keskkonnahoidlikust põllumajandusest ning kuidas on sellele kaasa aidanud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetused. Lisaks on trükises kirjeldatud üheksat põllumajandusliku keskkonnatoetuse meedet.
VAATA trükist: www.maainfo.ee/public/files/Keskkonnaedulood2016_VEEBILE.pdf