MAAELUVÕRGUSTIK: Säästev turism maaelu arenguks |
||||||||||||
Allikas: Ly Siilak, EHE märgise projektijuht/nõustaja, MTÜ Eesti Maaturism 13. mrts 2017. a |
||||||||||||
Veebruari keskel kogunesid Euroopa riikide maaelu arendajad, ettevõtjad ja turismiasjalised Itaaliasse, väikesesse külalislahkesse Bergamo linnakesse rahvusvahelisele konverentsile "Säästev turism maaelu arenguks".
Kuidas jääda maal ellu? Kuid ainult loodusest ei piisa, sellele tuleb lisada kvaliteetsed, kättesaadavad ja põnevad teenused. Maal edukas olemiseks tuleb esmalt kindlaks teha, mida klient tahab ning siis vaadata, kas on võimalik soovitut kvaliteetselt pakkuda. Kui jah, siis tuleb tegeleda turundusega, hoides end samal ajal pidevalt kursis muutustega kliendirühmades ja nende soovides - muul moel pole tänapäevases kiirelt muutuvas digiühiskonnas võimalik pikaajalist edu saavutada.
Maapiirkonnas on võtmeküsimuseks ka turu tundmine - nõudmiste mustrid, trendid, segmendid - ja turundus. Nõudmisi esitavad meile nii keskkond, kogukond kui kliendid. Andera Rinelli, kes on Itaalia Keskkonnahariduse Fondi esindaja leiab, et üks olulisim suund teenuste kujundamisel ja pakkumisel on säästva majandamise ja turismi põhimõtete järgimine. Uued trendid turismiturul Turismiturul valitsevateks uuteks trendideks on näiteks 55+ vanuses turistide arvu kasv ning nn romantiline põgenemine - oluline nii noortele kui ka "teise ringi" paaridele. Inimesed reisivad järjest rohkem ka koos loomadega, eeldades, et neil on võimalik oma lemmikut majutada. Uuringud näitavad et massiturismi osakaal langeb, inimesed otsivad pigem privaatsust, väikeseid koduseid ettevõtteid, emotsioone ja kogemusi. Kohalikud tooted, kohalik stiil ja just kohaliku elulaadiga haakuv kogemus on need tõmbenumbrid, mis turiste maale toovad. Muutuvatest väärtushinnangutest turismimaastikul annavad aimu ka vähemuse hulka arvatud kliendisegmentide tõus. Näiteks on nõudlusest oluliselt vähem tähelepanu pööratud ka kooseluseadustega reguleeritud paaride vastuvõtuvõimalustele, samas kuuluvad nad kindlasti edukate ja hea sissetulekuga klientide hulka, kellega kaasneb suhteliselt vähe muresid.
Maapiirkondade elujõulisus - head näited
Dr Pal Hayas tutvustas suurepärast näidet maal toimivast elujõulisest ja sünergilisest kogukonnast - Ungaris asuv 170 elanikuga Kozardi küla, mis on 15 aasta jooksul elanike sihikindla ühise arendustöö tulemusena teinud läbi tõeliselt hämmastava arengu. Välja on töötatud toimiv piirkondlik kaubamärk ja külastajate arv aastas ulatub vahemikku 12-15 tuhat. Mis on nende edu valem? Lihtne - kohaliku piirkonna süsteemne arendamine + turism + inimesed = edu. Võidavad need piirkonnad, kes suudavad omavahel kokku leppida ning ühendada kliendi jaoks isetegemise ja emotsiooni.
Sabina Ramovic jagas kogemust reisibüroo "Ramstravel Montenegro" asutamisest ja selle tegevuse arendamisest.
Edu ja jätkusuutlikkuse olulisimaks aluseks hindas Sabina Ramovic turismitalude ja agentuuride omavahelist head ning usalduslikku koostööd, tänu millele on võimalik arendada uusi teenuseid ja pakkuda ka muutuvatele kliendirühmadele kvaliteetseid, nende ootustele vastavaid mitmekesiseid teenuseid.
Teenuste mitmekesisuse ja väärtusahela erinevate osade koostööst rääkis ka Massimo Scalet. Turismitalu "Delaip dei Pape" asutati 2000. aastal. Talu tegevuse ümberkujundamisele turismitaluks eelnes pikk arupidamine, mida teha teisiti kui seni. Uuriti, mis toimub mujal, mida kliendid otsivad ja vajavad. Leiti, et inimesed teavad üha vähem oma maast ja kultuurist, noorte lemmikmängupaigaks on mitte õu, vaid playstation. Nii siis otsustati keskenduda käsitööle, tootmisele ja taluelu tutvustamisele, et näidata külalistele toidu saamise lugusid algusest lõpuni. Oma roll oli kanda ka murel noorte pärast. Kuidas meelitada küla lapsi õue? Lihtne - pere lastele saadeti kooli vastu mitte autod, vaid... eeslid. Esialgu pöörasena tundunud idee tõi talu õuele kaasa alguses lapsed, siis lapsevanemad ja seejärel juba järjest rohkem erinevaid külalisi. Ka keskkonnaküsimustele pööratakse teenuste arendamisel ja mitmekesistamisel talus suurt tähelepanu. Lisaks tavapäraste säästva majandamise põhimõtete rakendamisele aitavad loodust hoida talu territooriumil kasutatavad elektrijalgrattad ja elektriautod. Niisiis näitab järjekordne praktiline kogemus, et maapiirkondades on edasiminek võimalik vaid siis, kui olemasolevatele väärtustele lisatakse uued.
"Green Spikes" on programm, mis aitab levitada kohalike piirkondade kogemusi nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Programm aitab kohalikel omavalitsustel valida ja ellu viia jätkusuutlikku majandamise mudelit, pöörates tähelepanu nii seatud eesmärkidele kui saavutatud tulemustele. 2016. aastal jõudis tunnustuseni 13 omavalitsusüksust.
Üks üha populaarsemaks muutuv võimalus turistide maale meelitamiseks on kahtlemata 191 riigis rohkem kui 65 000 linna ühendav Airbnb platvorm.
Eestit esindas artikli kirjutamise hetkel Airbnb keskkonnas 306 erinevat majutusvõimaluse pakkujat. Arenemisruumi on kõvasti, eelkõige just maapiirkondade turismiettevõtjatel. Ja et kliendid otsivad ka veebiplatvorme kasutades lisaks soodsale hinnale turvalist ning kvaliteetset teenust, on kuuldusele, et Airbnb lööb turismiettevõtjatele hingekella, ilmselt veel siiski vara alla kirjutada. Digitaliseerumise olulisusest tänapäeval Samal ajal on oluline pidev õppimisprotsess, mis vajab tuge nii riiklikelt kui kohalikelt tugiorganisatsioonidelt. Paljuski saab ka õpiprotsesse nihutada veebipõhisteks (e-õppe võimaluste mitmekesistumine ja kiire kasv), kuid ülioluline on siiski mitte alahinnata inimliku otsekontakti väärtust ja mõjukust. Ajal, mil edukas turismiettevõtja turundab ennast mitte enam läbi veebilehe, vaid mobiililehe (mobiilis korralikult loetav ja hallatav verisoon kodulehest) ja sotsiaalmeediakanalite nagu Facebook, vajab siiski väga suur osa ettevõtjaid nende üsna uute tööriistade tundma ja kasutama õppimiseks abi. Klaus Ehrlich, kes on Euroopa maaturismi katusorganisatsiooni EuroGites peasekretär, tõi välja, et ligi 30% müügist toimub turismisektoris juba läbi mobiili ning 85% külalistest otsib infot mobiiltelefonist, mitte enam klassikalisel moel arvutist. Üha äppide-rohkemas maailmas liigume järjest enam asjade keskele, millel on IP-aadress ja mis vahetavad omavahel ise infot. "Mida spetsiifilisem on su tarkvara seda isoleeritum sa oled," rõhutas Ehrlich. Seega soovitavad asjatundjad digitaalseid vahendeid arendades kasutada rahvusvahelisi standardeid. Ehkki on selge, et internet igale poole ei ulatu ja kõike ei asenda, loob digitaliseerumine siiski palju häid tööriistu. Märkimisväärselt on näiteks turismitalus igapäevategevuste planeerimisel ja turismi ning tootmise ühendamisel abi veebipõhisest broneerimissüsteemist, mis lubab talnikul senisest pingevabamalt töid planeerida, kartmata ilmuda ootamatult saabuvate külaliste ette töötunkedes ja -lõhnalisena, märkis Antonio Lattanzi, ettevõttest Agrileisurtime.
Kokkuvõtteks! Konverentsi ettekannetes ja aruteludes kuuldule-nähtule tagasi vaadates tuleb tunnistada, et meie pisikese Eesti üle tuleb uhke olla. Meie maapiirkondades on juba olemas omajagu tugevaid koostöövõrgustikke, meie ettevõtjad on üldiselt külalislahked, edumeelsed, paindlikud, uuenduste-altid, ning nende hoiakud on avatud ja homsesse vaatavad. Ka digimaailm pole meile võõras ja kui valdavalt on Euroopa riikide maapiirkondades probleemiks alles ettevõtete veebilehtede loomine, siis meie ettevõtted on veebis juba olemas ning edasijõudnutena on meie ülesandeks hoida info värskena ning valmistada külaliste jaoks ette mobiililehed. "Eestlased on pöörase minevikuga uudishimulikud ellujääjad, kellest tuleks eeskuju võtta," ütles konverentsil Colum Joyce, kes on Connemara piirkonna esindaja. Edu meile!
|