EST Maainfo Avaleht Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
Kalender
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Kutse andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER rahvusvahelised koostööprojektid
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
ARHIIV
  Kalandusvõrgustik 2008-2015
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Avalik teave
Maainfo
  Lingid
Maainfo
  Otsing
Maainfo

LEADER UUDISED

   

MEIE MAA: Kärajate ettepanekud kuuldavaks!

Allikas: Meie Maa, Vilma Rauniste
16. juuni 2017. a

Laupäeval Triigi Filharmoonia hoones toimunud Külade Kärajate mõttetalgutest nüüd pikemalt. Mure külarahva hääle kadumise pärast tulevases ühendvallas sundis Saarte Koostöökogul (SKK) selle kokkusaamise ette võtma.

Keskpäeval algas tunde kestnud mõttevahetus, kus kõigil oli võimalus oma arvamus välja öelda. Päeva moderaator Koit Kelder andis alustuseks sõna tervitajatele. Esmalt soovisid kokkutulnuile edukat mõttelendu ja häid otsuseid kaks noort neidu, Teele Vares ja Anna-Liisa Uusmaa, kes ca 60 inimest hea ja paremaga kostitasid.

SKK vedaja Terja Aus märkis, et kõik saavad siin küsida ja arvamust avaldada, et elu maal kestaks ja paremaks muutuks, et koostöö maapiirkonnas toimetavate inimeste vahel suureneks. Hiiumaa Kodukandi esindaja Ester Tammis nentis, et plaanitava ühinemise tulemusel läheb paremaks ainult siis, kui külad kokku hoiavad. Tema sõnum oli, et peame õppima enda eest rohkem seisma.

Vallavanem Ludvik Mõtlep tutvustas mujalt tulnutele esmalt arenguid Triigis. Seda, et aprillis saadi uus kai ja kahe saare vahel sõidab nüüd uus laev, et areneb väikeettevõtlus. „Need noored neiud, kes meid täna toidavad, tulid siia mandrilt ja avasid Triigis kohviku. Kuna ürituste korraldamisel tikkus ilm tujurikkuja olema, tuldi mõttele selline ilus ulualune siia püsti panna. Olete täna siin esimesed üritusel osalejad. Kõige tähtsam on kogukonna osas veel vajalikke ettepanekuid sisse kirjutada.”

Ettekannetest

Kuidas ajada suures vallas kogukondade asja, sellest rääkis Lääne-Saare valla tekke põhjal Koit Kelder, kes märkis muu hulgas, et ühisosa leidmiseks on veel pikk tee. „Täna oleme siin, et ühisosa leida. Me ei tea, kas külad ja seltsid on seotud maakondlike võrgustikega, teame aga, et igas külas pole külavanematki. Meil tuleb nendele ja muudele teemadele silma vaadata. Ilmselt tekib uues olukorras mitme küla peale külavanem. Sest pidage meeles, et kogukonnas on kõige tähtsam sotsiaalne kapital. Inimesed,” rääkis Kelder. „Vald vajab tegusaid külasid. Kuid küladel ei ole mõtet kulutada oma aega ja energiat volikogu otsuste tühistamisele, vaid varem, selleks peab küla hääl olema kuuldav.”

Kerge see pole, sest külad pole võrdsed. Suurte külade ja linna ümbruses olevate noorte rohkete külade kõrval on kauged, mõne suitsuga hajakülad. Ja on külad eakatega. Kui palju suudab üks või teine kogukond enda kanda võtta? Kelder tõi hea näite kogukonnaliikmete vastutuse võtmisest ja kandmisest Metsküla lastehoiu korraldamise. „Andke teada, me tahame teha seda, mida inimesed ootavad,” ütles Kelder, üks ühendvalla mudeli kokkupanijaid.

Riina Noodapera ütles videokõnes, et Gotlandil oli olnud sama mure, kuidas maainimeste hääled mõjule pääseksid. „Arvan, et kogukonnateenused saavad omavalitsuste ühinemisega uut energiat. Kohalike teenuste kasutamine on ainus variant sulgemise ja kinnipanemiste vastu. Gotlandi saarel toimus liitumine juba 1971. aastal. Teenuste paremaks saamine oli pikk tee, aga ilma selleta ei saa.”

Alo Heinsalu, kes mandrilt saarele ühendvalla loomist juhtima komandeeriti, on tegutsenud nüüdseks kolm kuud. Ta andis ülevaate asjade senisest käigust ning oma visiooni suure valla toimimisest. Nii Heinsalu esinemises toodu kui kõik ühendvalla loomist puudutavad materjalid on loetavad aadressil www.saaremaavald.ee

Heinsalule oli rohkelt küsimusi ja ettepanekuid. Näiteks Soela sadama kogukonna esindaja Margus Pajuste ettepanek, et osavallad tuleb moodustada kogukonna liidrite, mitte valimisnimekirjades kandideerivate isikute baasil. Tema sõnul saabki osavaldade moodustamise põhimõtet veel ainult mõjutada. Anti Humal soovis teada, milliste analüüside põhjal kõik see, millest ettekandja rääkis, toimima hakkab ja millised on ühendvalla eelised. Tiit Kaasik väitis, et väga ei karda – kui mingi jama luuakse, tõuseb rahvas tagajalgadele ja võtab vallavanema ametist maha.”

Ester Tammis ütles eravestluses: „Meil on praegu neli valda, Käina ja Hiiu vald on saanud ühinemiseks kokkuleppele, aga ühest otsast Emmaste ja teisest Pühalepa on eri arvamusel. Nemad arvavad, et saavad väga hästi ise hakkama, mis on ka tõsi. Aga see ei anna kindlasti võimalust, et nad saaksid jääda omaette vallaks. Selge on, et nad kaasatakse sundliitmisega, nii nagu teie Pöidegi. Usun siiski, et Hiiumaal on valdade liitumine igati normaalne ja mõistlik.

Mõnel pool mandril on nii palju segadust, kus ühe maakonna külad lähevad eri valdade koosseisu. Identiteedi küsimus kannatab. Minu meelest ongi probleem selles, et küla kardab kaotada oma identiteeti, mis on ka tõsi. Sest pisikese küla kogukonnatunnetust esile tuua on suures kindlasti raskem. Selline on minu arusaam, teades ja tundes külainimeste hingeelu.”

Lõpetuseks Terje Ausi mõtteid: „Loodan, et kärajad ei jää ainsaks mõttevahetuseks meie elukeskkonna säilimise ja külade parema hakkamasaamise teemal. Nüüd, kui ühinemise protsess on hooga käimas, on ju selge, et tagasi pöörata seda ei saa. Nüüd tuleb vaadata, kuidas me kõik edaspidi pindalalt suurimas Eesti vallas elame ja kenasti hakkama saaksime!

Olen kindel, et ühinemise protsessi ja uue valla toimetamiseks vajalike dokumentide ja otsuste ettevalmistamisest tuleb avalikkusele rohkem rääkida, meie arvamust küsida ja kuulata. Usun, et laupäevane üritus andis sõnumi ka omavalitsuste ühinemisprotsessi vedavatele inimestele ja komisjonidele, et inimesed ka kaugetes äärekülades tahavad teada, mis toimub, tahavad kuulda ja olla kuulda võetud!

Oleks väga positiivne, kui kärajate algatuse baasil kujuneks külaliidrite eestvõttel välja regulaarselt näiteks külade kõlakojad, kus tehakse ühinemist ettevalmistavate komisjonide „kuulamisi“ ning ühtlasi saadakse avaldada arvamust ning pakkuda lahendusi ka kaugemate külade vaatest.”
Torgu vardja Kaupo Vipi mõttearendus teemal „Elu säilimise võimalikkusest maal” lähiajal.

Töögruppide tulemused

Ootused ja unistused: Soov olla kuuldav ja nähtav, et olukord ei muutuks kehvemaks, et kogukond oleks valla tasemel esindatud, et kõik teenused oleksid kättesaadavad, et oma esindaja oleks komisjonides, et inimesi tuleks juurde, et inimestevaheline suhtlemine paraneks, et kuulataks enam tavainimese arvamust, et vald tuleks küladesse, et külades oleks rohkem sädeinimesi ja teotahet, et info liikumine oleks kiirem ja täiuslikum, et ettevõtlus oleks vastutustundlik, et säiliksid ja areneksid olemasolevad teenused (arstiabi, päästeteenistus, transport).

Hirmud ja kõhklused: Sädeinimeste puudumine, transpordi (kooli/tööle) halvenemine, arstiabi ja vanurite hooldamise teenuse kättesaadavuse halvenemine, tööpuudus, vaesus, võimetus teha investeeringuid ja pidada üleval toimivaid teenuseid (post, teede korrashoid jm), otsustajad jäävad võõraks ja vastutus hajub, oma küla kaob ära (nimemuutus), otsustajad ja raha asub linnas, meie vastu ei tunta huvi, ise ei saa oma elu üle otsustada, ühistransport, vananev elanikkond – noored linna.

Külavanema roll: Info liigutamine ehk küla „häälekandja”, küla ühendaja ja käivitaja, kuulumine komisjoni või ümarlauda, vabatahtlikkus.

Lisaks märgiti ära, et parendamist vajab infovõrgustik, külavanemate ja seltside koostöö, toetus ja tunnustus ning hüvitiste jagamine.

September 2017
Tagasi  Edasi
Maainfo
    


4 logo Leaderi jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo