EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

EUROOPA KOMISJON: Euroopa Liidu tegevused Arukate Külade raames

Allikas: Euroopa Komisjon
26. juuni 2017. a

 

2016.a septembri alguses kogunes Corki Iirimaale kokku 340 maapiirkonna arendajat, et üheskoos kavandada Euroopa Liidu maapiirkondade tuleviku visiooni.

Cork 2.0 deklaratsioon "Parem elu maapiirkondades" koondab kokku ootused ja lootused seoses maapiirkondade arenguga. See hõlmab endas tulevikuprioriteete. Suunab poliitikute tähelepanu sellele, kuidas ületada maa- ja linnaliste piirkondade vahelist digitaalset lõhet, ning kuidas arendada ühenduvuse ja digitaliseerimise potentsiaali maapiirkondades.

Palju tähelepanu pöörati ka vajadusele terviklike lähenemiste vastu ning oluliseks peeti erinevate poliitikate koostoimimist, mis aitaks neid täiendada ja luua tihedamaid sidemeid.

Antud dokumendi eesmärgiks on tutvustada erinevaid tegevusi seoses tuleviku küladega. Selle panid kokku erinevad Euroopa Komisjoni peadirektoraadid (Directorates General - DG) ning see tugineb ühisele visioonile seoses Euroopa piirkondade tasakaalustatud arenguga ning vajadusele tuua välja maapiirkondade ja külade arenguga seotud väljavaated.

Arukaid külasid ei saa eraldada ja need peaksid olema kooskõlas laiemate regioonide ja piirkondade arengustrateegiatega. Eesmärkide saavutamiseks on oluline tugevdada maapiirkondade ja linnade vahelisi seoseid.

Mitmed poliitikad, tööriistad ja meetodid juba panustavad arukate külade hüvanguks. Nendele viitame ka käesolevas dokumendis. Kuid selleks, et luua midagi kestvat ja jätkusuutlikku, ei piisa ainult alustaladest. Vaja on strateegiliselt väljatöötatud lähenemisi, mis aitaksid poliitikutel, kasusaajatel ja projektiedendajatel kohapeal tulemusi saavutada, võttes arvesse piirkonna suhtelisi tugevusi ja vajadusi. Sellel eesmärgil planeeritakse juba konkreetseid tegevusi. Osad sellest on veel planeerimisjärgus, osad juba töös, aidates kaasa strateegilise raamistiku arendamisele ja korda saatmisele, et parandada käesoleval programmperioodil Euroopa Liidu poliitikate rakendamist maapiirkonnas.

Paljudele inimestele on maapiirkond koduks - tegemist on kohaga, kus elatakse, tehakse tööd ja kasvatatakse lapsi. Meie maapiirkonnad vajavad uusi töökohti, põhiteenuseid, paremat ühenduvust, arukaid transpordilahendusi ja paremaid ettevõtlustingimusi.

Peame võimaldama uutel äritüüpidel areneda - tegelema peaks näiteks portaali-põhiste teenustega ning maapiirkonna ettevõtjad peaksid looma uusi sidemeid ja tegema senisest enam koostööd linnades tegutsevate ettevõtjatega. Majandusliku tegevuse asukoht on seotud "geograafilise kapitaliga" ja teiste võimalike spetsialiseerumiste või mitmekesistamisega seotud eelistega. Arukate logistikavõrgustike kasutamine võimaldaks küladel pakkuda oma tooteid ja teenuseid edukamalt ka linna- ja globaalturgudel.

Euroopa maapiirkonnad on täis erinevaid väärtusi, kui kohalikud tegijad kasutaksid ära oma täit potentsiaali saaks neid muuta isegi atraktiivsemaks. Maapiirkonnad panustavad selleks, et lahendada mitmeid sotsiaalseid probleeme nagu näiteks kliimamuutused ja jätkusuutlik toidu-, biomassi- ja energia tootmine. Läbi turismi ja kultuuri saaks ergutada tööturgu ja suurendada investeeringuid maapiirkonda. Peame antud potentsiaali võimalikult hästi ära kasutama ja suurendama seeläbi miljonite Euroopa Liidu elanike heaolu.

Loodame, et käesolev dokument aitab ühendada meie külasid ja maapiirkondi ning ärgitab kaasama kasusaajaid ja poliitikuid, et nad tegutseksid meiega koostöös, et üheskoos viia ellu mõtteviisi „Parem elu maapiirkondades“.

Phil Hogan, Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik
Corina Crețu, Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik
Violeta Bulc, Euroopa Komisjoni transpordivolinik

Arukas küla - mis see tähendab?

Arukad külad on Euroopa Liidu poliitikamaastikul suhteliselt uus termin. Arukate külad, kui arenev mõiste, viitab maapiirkondadele ja kogukondadele, mis tegelevad nii olemasolevate tugevuste ja väärtustega, kui arendavad ka uusi võimalusi. Arukate külade puhul täiustatakse traditsioonilisi ja uusi võrgustike ja teenuseid digitaal- ja telekommunikatsioonitehnoloogiatega, innovatsiooniga ja lõigatakse senisest enam kasu vajalikest teadmisest - kõik see tõstab kohalike elanike ja ettevõtete heaolu.

Digitaalsed tehnoloogiad ja innovatsioon võivad toetada elukvaliteeti, kõrgemaid elustandardeid, avalikke teenuseid, paremat ressursikasutust, tekitada keskkonnale väiksemat kahju ning pakkuda uusi võimalusi maapiirkonna väärtusahelate arendamiseks, seoses uute toodetega ja paranenud protsessidega.

Arukate külade kontseptsioon ei toetu „üks-suurus-sobib-kõigile“ lahendustele. Tegemist on piirkonnal põhineva tegevusega, mis lähtub tegevussfääri vajadustest ja potentsiaalist ning juhindub strateegiast, mida toetavad uued või juba olemasolevad piirkondlikud strateegiad.

Tehnoloogia on sama oluline kui investeeringud infrastruktuuri, ettevõtte areng, inimkapital ja kogukondlik areng. Võtmeteguriteks on ka edukas juhtimine ja elanike kaasamine.

Tüüpiline arukas küla pöörab tähelepanu e-kirjanduse kasutus oskustele, e-tervisele ja teistele põhiteenustele, innovaatilistele keskkonda puudutavatele lahendustele, põllumajanduslike jäätmete ringmajandusele, kohalike toodete edendamisele läbi kõrgtehnoloogia ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengu, aruka spetsialiseerumisega põllumajandus-toidu teemaliste projektide rakendamisele ja nendest kasu lõikamisele, turismi- ja kultuuritegevustele jne.

Arukate külade kontseptsioon hõlmab endas nii maapiirkonnas asuvaid inimasulaid kui ka neid ümbritsevaid maastikke.

Kuidas toetab Euroopa Liit Arukate küladega seotud tegevusi?

Mitmed EL poliitika valdkonnad ja toetusfondid edendavad aktiivselt Arukate külade arenguga seotud aspekte.

  • Ühine põllumajanduspoliitika - maaelu areng
Ühine Põllumajanduspoliitika (ÜPP) on jätkuvalt üks olulisimaid Euroopa Liidu poliitilisi sekkumisi, pakkudes rahastust ja toetusvahendeid Euroopa maamajanduse ergutamiseks. Talunike sissetulek sõltub suurel määral just Ühisest Põllumajanduspoliitikast (otsetoetused, turutingimused, maaelu arendamisega seotud poliitika). ÜPP´l on oluline mõju ka maamajandusele ja maapiirkonna elanikkonnale.  

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) pakub mitmekülgseid vahendeid, et toetada Arukate külade arengut maapiirkondades. Maaelu arengukavade meetmete raames toetatakse erinevaid valdkondi, mis põhinevad integreeritud strateegilistele lähenemistele, võttes arvesse nii EL prioriteete kui ka piirkonnapõhiseid vajadusi. Meetmete eesmärgiks on toetada maapiirkonna ettevõtluse arengut. Näiteks toetatakse talude kaasajastamist, külade uuendamist, teadmiste arengut ja levitamist, alt-üles lähenemisi ning investeeringuid väikese-mahulise kohaliku infrastruktuuri ja ühenduvuse parandamiseks. Perioodil 2014-2020 on Euroopa Liidu eelarvest Maaelu arengukava rahastamiseks eraldatud ligikaudu 100 miljardit eurot.

 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond hõlmab endas ka LEADER meetodit. Tegemist on alt-üles lähenemisega, mille eesmärgiks on arendada kohalikku piirkonda, aidates suurendada sotsiaalset innovatsiooni ja suutlikkust. LEADER võimaldab maapiirkonna elanikel endal kujundada oma kodupaiga arengut läbi kohaliku arengu strateegiate ja projektide koostamise ja rakendamise. Perioodil 2014-2020 laiendati LEADER meetodi ulatust – Kogukonna juhitud kohaliku arengu (Community Lead Local Development - CLLD) meetodi rakendamiseks võeti kasutusele ka teised rahastamisvahendid ja -fondid.

Maaelu arengu poliitika uueks vahendiks on Euroopa Põllumajanduse Innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI), mille eesmärgiks on kiirendada innovatsiooni loomist. Läbi võrgustumistegevuste ja -projektide toetab EIP-AGRI põllumajanduse ja metsanduse väärtusahelates uute teadmiste, praktikate, protsesside ja tehnoloogiate arengut ja levitamist.

Euroopa maaelu arengu võrgustik (ENRD) on üle-euroopaline võrgustik, mis toob kokku erinevad maaelu arenguga seotud osapooled (korraldusasutused, kasusaajad, teadlased, nõustajad, ettevõtjad, kohalikud võimud, kohalikud tegevusgrupid (LAGid) jne), et tõsta Maaelu arengukavade kvaliteeti ja suurendada kaasatust. ENRD tegeleb ka mitmete Arukate küladega seotud tegevustega.

  • EL ühtekuuluvuspoliitika

Kasvu ja tööhõive ühtekuuluvuspoliitikat rakendatakse üle kogu Euroopa, nii maa- kui linnalistes piirkondades, ning selle eelarve on perioodil 2014-2020 352 miljardit eurot.

  Euroopa Liidu Regionaalarengu fond (ERDF) ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond (CF) toetavad tegevusi, mis on seotud teaduse ja innovatsiooniga, IKTga, väike- ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõimelisuse ja madala süsinikusisaldusega majandusega. Need fondid loovad vajalikku rahastust keskkonna, kliimategevuste, transpordi, vaesuse vähendamise ja haldussuutlikkuse valdkondadesse. Tihedat koostööd tehakse ka Euroopa Sotsiaalfondiga (ESF).

Ühtekuuluvuspoliitikat rakendatakse läbi riiklike, regionaalsete ja kohalike programmide, mis põhinevad põhjalikel temaatilistel ja piirkondlikel vajadusanalüüsidel ja integreeritud lähenemistel. Spetsiifilised vahendid ja tööriistad nagu näiteks aruka spetsialiseerumise strateegiad, integreeritud piirkondlikud investeeringud (ITI) ja kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD) võimaldavad programmi ressursse vastavalt piirkonna vajadustele paremini suunata ja kombineerida teiste toetusvahendite ja -fondidega. Ühtekuuluvuspoliitika programme ja vahendeid saaks ära kasutada ka Arukate külade edendamiseks.

Linnade ja maapiirkondade omavaheliste sidemete tugevdamiseks pakutakse mitmeid rahastamisvõimalusi. Üle 700 linnajuhi kasutavad programmi „Jätkusuutlik linnade areng“ raames umbes 15 miljardi euro suurust ERDF finantseeringut. Programm aitab tugevdada linnade ja maapiirkondade sidet. Umbes 10% elanikkonnast elab asulates, kus on vähem kui 20 000 elanikku. Seega mängivad väikelinnad ja külad ERDF toetused jätkusuutlike linnade arengus olulist rolli. 20 liikmesriiki kasutava erinevatel tasanditel (naabruskonnad, linnad, metropolid, allpiirkonnad ja regioonid) ITI vahendeid. 18 liikmesriiki rakendavad CLLD’d, mis on mõeldud eri tüüpi piirkondadele (maapiirkond/linn).

ERDF rakendamisse kaasatud suur hulk väikelinnu loob vajaduse investeeringuteks haldussuutlikkuse ja teadmiste vahetuse täiustamiseks. Sellel eesmärgil on loodud Linnalise arengu võrgustik (URBACT), mis korraldab linnadele mõeldud Euroopa Liidu üleseid, riiklikke ja temaatilisi üritusi, mis käsitlevad integreeritud linnaliste strateegiate arengu teemasid.

  • Horisont 2020 - 8. EL teadus- ja innovatsiooni raamprogramm

8. EL teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 töökava perioodil 2016-2017 hõlmab endas mitut Arukate külade arenguga seotud elementi. Sotsiaalse väljakutse 2 (Societal Challenge 2) all on teema "maapiirkonna renessanss", mis on seotud Arukate külade teadmiste baasi arendamisega.

  • Euroopa Ühendamise Rahastu ja Üle-Euroopaline Transpordivõrgustik

Euroopa Ühendamise Rahastu (The Connecting Europe Facility - CEF) pakub Euroopa tasandi infrastruktuuri investeeringuid. See toetab kõrgtehnoloogiliste, jätkusuutlike ja omavahel tõhusalt ühendatud üle-euroopaliste transpordi-, energia- ja digiteenuste võrgustike arendamist. CEFi investeeringud täidavad tühimikud Euroopa energia-, transpordi- ja digitaalarengu alustalades.

Planeeritud tegevused Arukate külade edendamiseks

1. Arukate külade ettevõtluse alane temaatiline töögrupp

Temaatiline töögrupp toob kokku liikmesriikide ja osalevate piirkondade akadeemikud, kasusaajad, projektijuhid ja korraldusasutused. Töögrupp tegeleb teemadega, mis on seotud ettevõtluse arenguga maapiirkonnas, otsides toetusmehhanismidega seotud häid näiteid ja omandatud kogemusi.

Eestvedaja: Euroopa maaelu arengu võrgustik (ENRD)

Toimumisaeg: 2016-2017

2. Arukate külade alane temaatiline töögrupp

Temaatiline töögrupp toob kokku liikmesriikide ja osalevate piirkondade akadeemikud, kasusaajad, projektijuhid ja korraldusasutused. Tegevustega alustatakse 2017.a teises pooles. Peamiseks eesmärgiks on arukate külade avaliku toetamisega seotud parimate praktikate ja omandatud kogemuste identifitseerimine. Osalejad valitakse ENRD veebilehel avatava avaliku taotlusvooru alusel.

Eestvedaja: Euroopa maaelu arengu võrgustik (ENRD)

Toimumisaeg: 2017.a teine pool

3. Andmetele ligipääsu ja andmete platvormi alane töörühm

Töörühm uurib erinevaid andmelevitamismudeleid, mis võimaldavad andmeid tõhusalt jagada ja seeläbi areneb ka kogu sektor. Võetakse arvesse ka väärtusahelas osalevate talunike ja teiste väike- ja keskmiste ettevõtete (VKEde) seisukohti.

Eestvedaja: Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP-AGRI)

Toimumisaeg: 2017.a aprill

4. Uute andmetest-juhinduvate ettevõtete arengu alane seminar

Ülikoolid, teadustehnoloogia ühendused, talunikud, talunike ühendused, ettevõtjad, väike- ja mikroettevõtjad, start-up’id, inkubaatorid, investorid, EL piirkonnad ja liikmesriigid, innovatsiooni-maaklerid, põllumajandusliku nõustamise teenused, EL võrgustikud ja platvormid teevad koostööd, et kujundada ja/või arendada Euroopa Digitaalseid innovatsiooni inkubaatoreid.

Eestvedaja: Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP-AGR)

Toimumisaeg: 2017.a juuni

5. Põllumajandusinnovatsiooni ja maaelu arengu alane konverents

Konverentsi korraldavad Portugali ametiasutused koostöös Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadiga (DG AGRI). Konverentsi teemasid on laiendatud, et kaasata ka innovatsiooni seoses Cork 2.0 deklaratsiooni 7. punktiga. Konverentsile oodatakse projektide eestvedajaid ja mitmesuguseid ametiasutusi. Konverentsi poliitilises osas arutletakse selle üle, mida praegune maaelu arengu poliitika saaks põllumajandusliku innovatsiooni ja digiarengu valdkonnas ära teha ning kuidas seda tulevikus edukamalt rakendada.

Eestvedajad: Portugali põllumajandusministeerium ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI)

Toimumisaeg: 2017.a oktoober

6. Arukate öko-sotsiaalkülade alane pilootprojekt

Pilootprojekti algatajaks oli Euroopa Parlament. Projekt uurib arukate öko-sotsiaalkülade omadusi ja otsib parimaid praktikaid, mis aitaksid poliitikutel ja maakogukondadel tuleviku arengustrateegiatesse paremini panustada. Erilist tähelepanu pööratakse ühenduvustele ja digilahendustele.

Eestvedaja: Euroopa Komisjon – Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI)

Toimumisaeg: 2017-2018

7. LEADER/CLLD

LEADER kohaliku arengu meetodit on kasutatud juba 20 aastat, et kaasata kohalikke inimesi strateegiate kavandamisse ja rakendamisse, otsuste langetamisse ja ressursside jaotamisse. Meetodit rakendab hetkel umbes 2600 kohaliku tegevusgruppi (LAGi) ning nende tegevust rahastab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD). Käesoleval programmperioodil 2014-2020 laiendati LEADER meetodit Kogukonna juhitud kogukonna arengu (CLLD) meetodiks ning toetusi jagavad lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EARDF) ka teised struktuuri- ja investeeringufondid nagu Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMFF), Euroopa Regionaalarengu fond (ERDF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF). EL ühtekuuluvuspoliitika all rakendavad CLLD meetodit 18 Euroopa Liidu liikmesriiki.

Eestvedajad: Liikmesriigid ja piirkonnad

Toimumisaeg: 2014-2020

8. Põllumajandustoidu alane aruka spetsialiseerumise platvorm

2016.a detsembrikuus tegevust alustanud Põllumajandustoidu teemaline aruka spetsialiseerumise platvorm põhineb regioonidevahelisel alt-üles koostööl. Platvormi peamiseks eesmärgiks on korraldada ja toetada EL regioonide komitee pingutusi investeeringuprojektide arendamisel, mis on seotud aruka spetsialiseerumise prioriteetidega regioonidevahelise koostöö tegemisel. See põhineb aruka spetsialiseerumise prioriteetidel, mille on paika pannud piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused.

Platvorm edendab regioonide- ja tasandite vahelist teabevahetust ja vastastikkust õppimist ning erilist tähelepanu pööratakse piirkondlike võimude ja -osapoolte (võrgustikud, ettevõtjad, akadeemikud, linnad ja linnakodanikud jne) vahelisele põllumajandus-toidu väärtusahelate arendamisele, kasutades selleks koostööd, kontaktide vahetamist ja sihitud investeeringuid.

Eestvedajad: Euroopa Komisjon - Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI), Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO), Teadusuuringute ühiskeskus (JRC), Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat (DG RTD) ja piirkonnad

Toimumisaeg: 2014-2020

9. Lairiba kompetentsikeskused (BCO)

Lairiba kompetentsikeskused loodi liikmesriikides piirkondlikul ja/või riiklikul tasandil selleks, et soodustada kiire lairibaühenduse loomist. Nende peamiseks ülesandeks on pakkuda teavet ja tuge lairibateenuste väljaarendamisel.

Kompetentsikeskuste võrgustikku juhendab ja toetab liikmesriikides/piirkondades Brüsseli-põhine toetusasutus, mis annab teavet toetuste, korralduslike küsimuste, projekti planeerimise ja heade praktikate kohta. Selle peamiseks eesmärgiks on kindlustada, et planeeritud toetusraha, mis pärineb peamiselt ERDF ja EAFRD fondidest, on õigesti kasutatud, lahendamaks peamisi lairibaühendusega seotud puudujääke. Eesmärkide täitmiseks tehakse koostööd ka Euroopa investeerimisnõustamise keskusega (EIAH).

Eestvedajad: Euroopa Komisjon – Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI), Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO), Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (DG CNECT)

Toimumisaeg: 2016-2020

10. Digitaal-innovatsiooni alased inkubaatorid (DIH)

Juba on alustatud mitmete tegevustega, mis kujundavad üle-euroopalise võrgustiku digitaal-innovatsiooni alaseid inkubaatoreid. Tegemist on jätkuvate tegevustega, mis realiseeritakse digitaal-innovatsiooni alastes inkubaatorites:

− i4ms: See toetab  väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tegevusi tootmissektoris, et täiustada nende tooteid ja  tootmisprotsessi, kasutades selleks erinevaid digitehnoloogiaid.

− iHub: See pakub äri-inkubaatori teenust ja kiirendab start-up’ide ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust, lõigates kasu FI-WARE tehnoloogiatest.

− Smart anything anywhere (eesti keeles - Arukas igal pool ja igal ajal): SAE koosneb mitmetest „innovaatilistest tegevustest“, mida rahastavad 7. raamprogramm ja Horisont 2020. Toetatakse väike-  ja keskmise suurusega ettevõtteid toodete edendamisel, läbi täiustatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste ja süsteemide kasutamise.

− ECHORD++: See toetab erinevaid tegevusi, mis võimaldavad ettevõtetel ja teadlastel lõigata kasu robotite riistvarast, tarkvarast ja teaduslikust ekspertiisist.

Eestvedajad: Euroopa Komisjon - Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (CNECT) ja Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat (DG RTD)

Toimumisaeg: 2014-2020

11. Pilootprojekt "Arukad transpordi maapiirkonnad" (SMARTA)

Euroopa Parlament eraldas pilootprojektile 600 000 eurot. Projekt tegeleb jätkusuutliku jagatud mobiilse maapiirkonna ühistranspordi ühendamisega. Projekti eesmärgiks on anda ülevaade headest praktikatest ja kaardistada vajalikud tingimused. Pilootprojekt peaks põhinema eelseisvale delegeeritud määrusele, milles käsitletakse EL mitmeliigilise reisimise alase teabe teenuseid.

Eestvedaja: Euroopa Komisjon - Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat (DG MOVE)

Aeg: alates 2016. aastast

12. Asjade Internet - Horisont 2020

Projekt „IoF2020“ keskendub Asjade interneti kiirendatud ülevõtmisele, et tagada piisav hulk ohutut ja tervislikku toitu ning kindlustada Euroopa talupidamise ja kohalike tarneahelate jätkusuutlikkus. See kinnistab Euroopa juhtpositsiooni globaalses Asjade interneti valdkonnas, soodustades talunikest, toidutööstustest, tehnoloogiapakkujatest ja teadusasutustest koosneva sümbiootilise ökosüsteemi teket.

Eestvedajad: Euroopa Komisjon – Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI) ja Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (CNECT)

Toimumisaeg: 2017-2020

13. Tõhusam ja arukam "ukselt-ukseni" logistika - Horisont 2020

Projekt tegeleb järgmisega: Tõhusamad ja arukamad ukselt-uksele logistikalahendused, innovaatilised lahendused mobiilsuse kui teenuse arendamiseks, arukad uue põlvkonna transpordi infrastruktuurid, ühendatud ja automatiseeritud transport ning arukad linnalised mobiilsed lahendused (kaasaarvatud transport linnadesse/linnades).

Eestvedaja: Euroopa Komisjon - Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat (DG MOVE)

Toimumisaeg: 2016-2017 ja 2016/2017

14. Kaasaegse maamajanduse ärimudelid - Horisont 2020

Oodatakse, et antud teadusprojekt pakub täiustatud vahendeid maapiirkonna ettevõtjatele, mis hõlmab endas ka ettevõtlus-juhtumite andmebaasi loomist ja keskkonna toetamist. Projekt aitab suurendada teadmisi uutest maapiirkonna ettevõtlusmudelitest, käsitledes arengu-, majanduslikku-, keskkondlikku- ja sotsiaalset potentsiaali ning tutvustades ka edufaktoreid või läbikukkumist põhjustavaid tegureid.

Eestvedaja: Euroopa Komisjon - Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI)

Toimumisaeg: 2016/2017

15. Tulevased taotlusvoorud teemal "Maapiirkonna renessanss" - Horisont 2020

Hetkel valmistab komisjon ette perioodi 2018-2020 tööprogrammile taotlusvooru, mis sisaldab ka taotlusvoorusid, mis käsitlevad "Maapiirkonna renessanssi" ja mis on asjakohased pakkuma teadmisi Arukate külade teema arendamiseks.

Eestvedaja: Euroopa Komisjon - Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI)

Toimumisaeg: 2018/2020

16. Andmetest-juhinduv biomajandus - Horisont 2020

Projekti „DataBio“ eesmärgiks on kasutada parimaid toormaterjale põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse valdkonnast, et toota toitu, energiat ja biomaterjale. DataBio demonstreerib Big Data tehnoloogiate kasu biomajanduse valkdonna toormaterjali tootmisel. Projekti raames luuakse platvorm, mis on kohaldatav erinevatele tööstustele ja kasutajaprofiilidele, avades mitmetele ettevõtjatele ukse osalemaks Big Data turgudel ja arendamaks uusi biomajandusega seotud teenuseid.

Eestvedaja: Euroopa Komisjon - Sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat (DG CNECT)

Toimumisaeg: 2017-2019

Ülevaade

Käesolevas dokumendis tutvustatakse mitmeid konkreetseid tegevusi, mida Euroopa Komisjon ja liikmesriigid lühiajaliselt rakendavad. Siiski, Arukate külade arenguga seotud teemasid, kaasaarvatud maapiirkondade ühenduvus ning sellega seotud väljakutseid ja võimalusi, käsitletakse ka mitmel järgneval aastal. Tegemist on olulise sammuga, mis aitab kindlustada meie külade ja maakogukondade tulevikku. Euroopa Komisjon plaanib luua Arukate külade talitustevahelise grupi, mis tegeleks strateegilise lähenemise arendamisega, et edendada EL toetuste abil Arukate külade kontseptsiooni.


LISAINFO:

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo