UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Eesti Maapäev - maakogukonnad arutasid ka energiasõltumatuse ja rahvusvahelistumise üle!

Allikas: Ave Bremse ja Krista Kõiv, maaeluvõrgustiku üksus 9. august 2017. a

Eesti Külade 12. Maapäev toimus seekord augusti esimesel nädalavahetusel Viljandimaal. Alustati ringsõitu külades, avarongkäik toimus läbi Viljandi linna ja peamised sündmused toimusid Viljandi Kutseõppekeskuses Vana-Võidus. Eesti Külade Maapäev toimub igal teisel aastal ja on külalelu ning selle arengus oluline sündmus. Maapäeva sõnavõtud ja sealsed tegevused on saanud palju kajastust. Maapäeva tulemuseks oli Maapäeva manifest, mis loeti ette ja anti üle ka Vabariigi valitsusele. Näituse ülespanemine Maaeluvõrgustik esitles maapäeva osalejatele kutseõppekeskuse koridorides kolme rändnäitust: Fotonäitus “Pagulaste ja immigrantide integratsioon Euroopa Liidus” "Maaturismi edulood" Maaturismi näituse inglisekeelne versioon "Success Stories of Estonian Rural Tourism" Näituste kohta loe rohkem SIIT Maaeluvõrgustiku eriauhind Vana-Võidus toimunud Eesti külade XII maapäeva avatseremoonial kuuluti aasta külaks 2017 Läsna-Loobu Lääne-Virumaalt.   Maaeluvõrgustiku eriauhinna sai Pedajamäe küla Valgamaalt, kes paistis silma uuenduslike ideede ja ettevõtlikkusega. Hea võimalus selle külaga tutvumiseks on juba sel laupäeval, sest 12.augustil kell 21 ootab Otepää külje all asuv Pedajamäe küla kõiki suuri ja väikseid filmisõpru järvekinno. Avatud on ka öökohvik. Maapäeva delegaadid vaagisid laupäevastes teemakodades paljude maaelu otseselt puudutavate küsimiste üle. Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja innovatsioonivõrgustiku osakond pani õla alla kahe arutelu juhtimisse. Krista Kõiv juhtis mõttearendust "Uus energia-vana energia" ja Ave Bremse koos liikumise KODUKANT eestvedaja Anneli Kanaga "Rahvusvaheline küla" teemalist arutelu. Kokku toimus 15 teemakoda, mis olid jaotatud nelja alateemasse. Kõik arutelud toimusid kaks korda, et mitme teema arutelul saaks osaleda rohkem inimesi. Teemakoda “Uus energia-vana energia” Energia teemakoja liikmed leidsid, et kogukonna energiasõltumatuse suurendamiseks peaks kasutama kõiki taastuvenergia liike - puit, päike, tuul, vesi, muld jne. Millised mõtted arutelus tekkisid, sai kirja pandud teemakoja ettekandesse. Vaata ettekannet SIIT Kuna arutelu oli lai ja mõtteid palju, siis toodi ühiselt välja neli punkti, mida takistuste lahendamiseks peaks ette võtma: 1. Tuleks tähele panna, et tuuleparkide rajamisel ja kasutamisel on oluline vasturääkivus! Suur tuulepark ei aita kaasa kohaliku kogukonna energiasõltumatuse vähendamisele! 2. Kogukonnal on taastuvenergia kasutamise osas puudulikud teadmised. Vajalikud oleks sõltumatud ekspert-praktikud, kes abistaks kogukonda taastuvenergia taristu arendamisel. Eesti külaliikumine KODUKANT saaks olla riigile ja kohalikele omavalitsustele partner - koolituste eestvedajana. 3. Vajalik oleks riiklikult/kohaliku omavalitsuse tasandil toetada hajaenergeetika kogukondlikke projekte. Projektide rahastamine - 1/3 riigi toetus, 1/3 kohaliku omavalitsuse toetus ja 1/3 kogukonna omarahastus. 4. Lihtsustatud korras hajaenergeetika kogukondlikele taristuprojektidele kooskõlastuste saamine. Teemakoda “Rahvusvaheline küla” Valdkonnas “Rahvusvahelistumine” juhtisid teemakoda “Rahvusvaheline küla” ühiselt Anneli Kana ja Ave Bremse. Teemakojas osalejad olid pärit nii Eestist, Soomest, Saksamaalt, Taanist, Lätist, Shotimaalt ja Moldovast. Kui esimeses voorus piisas kahest keelest - eesti ja inglise - siis teises voorus tuli kasutusele lausa kolm keelt, sest Moldova 20-liikmeline delegatsioon mõistis paremini vene keelt. Töötoas tutvustati erinevaid koostöö-näiteid ning natuke jõuti ka koguda töörühma liikmete arvamusi, millistel teemadel võiks koostöö üldse toimuda. Ettekannete osa oli jaotatud erinevateks teemadeks, näideteks ja võimalusteks. Maapiirkonnas ja külas on võimalike rahvusvaheliste teemade ring üsna lai: kultuur, loodus ja keskkond, maaturism, noored jpt. Muutuvas maailmas on maaturismi tähtusus tõusmas ja seda mitmel põhjusel: Turism on muutunud mitmekesisemaks, sest ka väikeste paikade kohta saab internetist kergesti infot; Paljud eakamad turistid, kes on juba külastanud maailma suuri vaatamisväärusi, tunnevad huvi vaiksemate ja looduslikult kaunite paikade vastu; Kliimasoojenemine on mõned paigad liiga kuumaks muutnud; Terrorioht paneb peresid otsima puhkuseks rahulikumaid piirkondi. Üheks võtmeküsimuseks on kindlasti see, kuidas rahastada rahvusvahelisi projekte. Kes otsib, see leiab võimalusi! Alustades vallast ja kohalikelt ettevõtjatelt toetust küsides või mõnda rahastusskeemi kasutades. Erinevad teemad annavad erinevaid võimalusi: LEADER-meede. Oma projektiidee peaks välja käima kohalikule LEADER tegevusgrupile ning seejärel ühiselt arutama kas ja kuidas võiks rahvusvahelist tegevust teha. LEADER tegevusgruppide kohta leiab infot SIIT Noorte tegevuste ja noorte vabatahtlike projektide tegemiseks peaks uurima SA Archimedes noorteagentuuri poolt pakutavaid võimalusi. Infot leiab nende kodulehelt. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali võimalused on natuke kitsamad, kuid neid saab kasutada ühe või kahe inimese kutsumiseks või lähetamiseks mingil kindlal eesmärgil (juhtima konverentsil või seminaril töörühma vms). Lisa tasub vaadata ja kontakteeruda vastavate spetsialistidega - www.kysk.ee Üks projekt viib teiseni!   Põhiettekanne LEADER-meetme abil tehtud koostööprojektidest tegi Silva Anspal, kes on Järva Arengu Partnerite tegevjuht. Nende LEADER tegevusgrupp oli see, mis tegi kõige esimese LEADER rahvusvahelise koostööprojekti juba 2010. aastal. See oli kultuurivahetuse teemaline projekt Tšehhi tegevusgruppidega. Rahvusvaheliste koostööprojektidega on nii, et üks viib teiseni ja uusi tegevusi tuleb muudkui juurde. Kohaliku käsitöö edendamiseks ja vastastikku messidel osalemiseks tehti Soome ja Austriaga koostööprojekt “Messilt messile”, mille jooksul külastati ja müüdi oma kaupa Soome ja Austria laatadel, saadi tellimusi ja kogemusi. Järva Arengu Partnerite Järvamaa tutvustamise projekt, mida seni on tehtud Tallinnas ja Paides, on arenenud rahvusvaheliseks! Eesti Vabariik 100 raames organiseerib Berliini Eesti Maja maakondade tutvustamise Berliinis ning hetkel käivad selleks ettevalmistused. Anneli Kana esitles kolme näidet külatasandi koostööst: Metsanurme külaselts Saku vallast ja Liperi selts Põhja-Karjalast teevad koostööd, mis on nüüdseks kestnud juba 20 aastat; Ääsmäe külaseltsi koondas kokku ja viis Helsingi Mardilaadale Sau valla käsitööliste tooted ja müüs neid seal; Karala külaselts Saaremaalt on juba kümme aastat partnerlusuhetes Trémont sur Saulx külaga Prantsusmaalt, mis sai alguse noortevahetusest. Osalejate aruteludest toodi välja järgmised mõtted, kuidas ja mis suunas võiks külad koostööd teha: Kultuurialane koostöö: muusika, kunst, rahvakunst ja rahvakultuur; Kohalik toit ja käsitöö: müük, kaubavahetus, osalemine laatadel; Maaturismi arendamine läbi isiklike kontaktide; Hoida oma kodukant selline, et seda oleks uhke külalistele näidata; Kutsuda külla erinevaid külalisi, sest võõrustamine annab palju häid kogemusi ja rikastab ka kohalike omavahelist suhtlust; Kaasata külas elavaid välismaalasi.   Väliskülaliste mõtteid Külalised Euroopast tõid esile, et koostöö peab olema selline, mis kasutab ja edendab selle paikkonna väärtusi. Moldova delegatsiooni üks oluliseks peetud teemasid oli õpetada oma noori Euroopa suunal mõtlema ja selleteemalisi koostööprojekte tegema. Ka hindavad nad Euroopa LEADER kogemusi ja selle kogukonda kaasavat ning arendavat mõju. Moldova inimesed on käinud õppimas ja vaatamas LEADER tegevusi nii Lätis kui ka Eestis ja soovivad seda endi juures arendada. Üksteiselt on palju õppida ja üks tegevus viib teiseni. Alustada tulebki väikestest tegevustest, mis arenevad suuremaks ja sellest võidavad kõik!