EST Maainfo Avaleht Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
Kalender
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Kutse andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
  LEADER
Maainfo
  Kalandusvõrgustik 2008-2015
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Avalik teave
Maainfo
  Lingid
Maainfo
  Otsing
Maainfo

UUDISED

   

  

MAAELUVÕRGUSTIK: Nutikad lahendused kestliku ja kaasava ühiskonna teenistuses

Allikas: Konstantin Mihhejev, maaeluvõrgustik
18. september 2017. a

 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldas teisipäeval, 12. septembril Tallinnas Kultuurikatlas Eesti ELi eesistumisperioodi raames konverentsi "Nutikad lahendused kestliku ja kaasava ühiskonna teenistuses".

Konverentsil  keskenduti e-teenustele, e-valitsusele, linnaarengule ja e-lahendustele ning nende rollile innovatsiooni ja kestliku ja kaasava ELi hoogustamisel, mis on oluline osa eesistujariigi Eesti tööprogrammist. 

     

Tulevik on nende käest, kes juhivad tehisintellekti

"Eesti on asunud Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist korraldama ja see toimub plaanitust varem. Eestlaste edu võti on digitaliseerimine ja ettevõtluse arendamine. Eesti riik on meile kõigile eeskujuks, olete suutnud uusi tehnoloogiad edukalt igapäeva eluga kombineerida." sõnas Kolmanda rühma president Luca Jahier oma ettekandes.

Kestliku tuleviku eesmärgi kohaselt peab EL muutma oma majandust jätkusuutlikuks ja konkurentsivõimekaks. Infotehnoloogia hüppeline kasv on muutnud meie elu, internet on muutnud meie kultuuri, see mõjutab ka riigi juhtimissüsteemi.

Inimesed, kes töötavad põllumajanduses, meditsiinis ja teistes valdkondades, kasutavad digiteenuseid ja arendavad neid edasi. Näiteks põllumajanduses saavad sensorite (andmekogurid) abiga kogutud andmed aidata talupidajaid,  et toota vajalikus koguses toitu. Euroopa Liidu pikaajaline konkurentsivõime sõltub täies mahus uutest tehnoloogiatest ja innovatsioonist.

Samas on uute tehnoloogiate turvalisus tõsine probleem, millega tuleb tegelda.

Leedu Vabariigi põllumajanduskoja esindaja, COGECA asepresident Mindaugas Maciulevicius tõdeb: "Suurandmete säilitamine on probleem, tuleb luua suurandmete säilitamise keskus EL tasandil. Satelliidid suudavad ühel päeval ära salvestada meeletu suure andmekogu."

Innovatsioon ja kestlikkus põllumajanduses

Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor tutvustab: "Kestlikkuse puhul räägitakse kolmest sambast - majanduslik, sotsiaalne, keskkonnasõbralik."

OECD raport Eesti põllumajandusinnovatsioonist peaks ilmuma aasta lõpus. Raporti eesmärgiks on jõuda soovitusteni, kuidas muuta põllumajandus kestlikuks.

"Viimase 15 aastaga oleme näinud et põllumajanduslike ettevõtete arv ja tööhõive on vähenenud. Põllumajandustoodang Eestis on kasvanud. Paljud väiksed ettevõtted (millel on vähem kui 10 ha põllumajandusliku maad) on põllumajandusliku tegevuse lõpetanud. 50% maast on ainult 5% talude kasutuses - see ei ole meie ajaloos esmakordne. See meenutab teise maailmasõja eelset perioodi."

Kuid Viira on positiivne: "Talud laienevad ning on mõned tegurid, mis seda soodustavad - nimelt poliitikad ja toetused. Juurdepääs pangalaenudele on tänu Euroopa Liiduga liitumisele paranenud. Me näeme, et tootmishinnad on küll kõikuvad ent kõrged. Paljudel taludel on rohkem kui üks kord olnud võimalus vahetada välja oma põllumajanduslik tehnika ja vahendid. Piimatoodang Eestis kasvas väga kiiresti.  Eesti on Euroopas piimatoodangu näitaja osas teisel kohal peale Taanit. Oleme muutnud lehmapidamise süsteemi ja sõnniku käitlemise põhimõtteid. Keskkonnasaastatuse risk on tunduvalt vähenenud."

Innovatsiooni roll põllumajanduses:

  • vähendada riske intensiivtootmises
  • parandada produktiivsust mahepõllumajanduses
  • uuete tehnoloogiate juurutamine meelitab põllumajandusse rohkem noori.

Innovaatiline näide

Robin SALUOKS, kes on eAgronomi kaasasutaja ja tegevjuht on loonud põllumajandusettevõtete juhtimise süsteemi eAgronom, mis võimaldab väheste tehnoloogiliste oskustega põllumajandustootjatel kavandada, hallata ja analüüsida oma tegevust ühes kohas. eAgronom võimaldab optimeerida kõiki majanduslike tegevusi talus. See on tööriist, mis võimaldab näiteks välja arvutada kui palju väetist on vaja järgmiseks hooajaks.

Süsteem loodi aasta tagasi ning käesoleva aasta veebruariks juhitakse meie programmi abil üle 15 000 hektari põllumajandusliku maa harimist. Nüüdseks on oma tegevustega laienetud ka Lätti ja Leetu.

Digitaalteenuste arengusse saab panustada läbi koostöö ja säästva arengu

 

"Digiteenuste kasutamises oleme Euroopa Liidus juhtival positsioonil." nentis kultuuriminister Indrek Saar. Kultuuriasutused peavad külalisi kaasahaaraval moel ligi tõmbama, see mõjutab kultuuri kui ka teiste seotud eluvaldkondade taset.

"Parimad digitaallahendused on lihtsad ning sünnivad läbi ühistegevuse ja koostöö. Et aidata kultuuri arengule kaasa, peame lähenema digitaalselt.  Tänu meie e-valitsusele, saavad inimesed suhelda valitsusega ja mõjutada nende tööd. Lisaks sümboliseerib E-Estonia ka Euroopat. 77% Eesti kodanikest toetavad Eesti liikmelisust EL ´is." ütles Saar uhkelt.

Eesti endine President, Arnold Rüütel jätkas: "Kui Nõukogude Liidus ei tohtinud kasutadagi sellist sõna nagu küberneetika, siis 50. aastat hiljem kasutame juba lugematuid digitaaltehnoloogiaid."

Eesti oli maailmas Costa-Rica järel teine, kes 1985. aastal võttis vastu säästva arengu seaduse. Tänu eestlaste kestvale austusele looduse vastu, on meie keskkond heas seisus. 1957. aastal võeti vastu seadus looduse kaitseks. 1971. aastal loodi Lahemaal NSVLi esimene rahvuspark. 2003 valmis Eestis jätkusuutliku arengu säästev strateegia.

"Olen seisukohal, et tootmise laiendamine ei pea olema ainult suunatud kasumi saamiseks." sõnas Rüütel. "2005. aastal võtsime vastu strateegia "Säästev Eesti 21". 2015. aastal kiitis meie valitsus heaks kodaniku ühiskonda arengukava aastani 2020. Rohkem kui pooled kohalikud omavalitsused teevad koostööd MTÜdega. Sotsiaalvaldkonnas on võtmesõnaks kaasav ühiskond. Teritame pilku tulevikku, loodan et teeme seda ühtses peres EL rahvastega, kes suhtuvad meie ettevõtmistesse sümpaatiaga."

Digitaalsed lahendused aitavad eestlastel igal aastal hoida kokku hoida 1 nädala jagu aega!

Siim Sikkut, kes on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler andis hea ülevaate E-Eestist.

"20 aastaga oleme jõudnud seisu, kus avalikus sektoris on võimalik kõik asjad ajada läbi interneti. Sellega anname inimestele võimaluse olla oma tegemistes veelgi efektiivsemad."

  • 2001. aastast on meil olnud kohustuslik ID-kaart - seeläbi on kõigil eesti kodanikel olemas võimalus pääseda ligi avalikele e-teenustele.
  • Internetti saab kasutada ka riiklikel ja kohalikel valimistel - lausa kolmandik häältest moodustavad e-hääled.
  • Samuti on ei pea eestlased enam nii palju aega arstikabinetis veetma - selleks on meil erinevad e-tervishoiu teenused.
  • Veel on hea lahendus digitaalse allkirja andmine. Näiteks võib peaminister saata parlamendile dokumente, mis on juba digitaalselt allkirjastatud.
  • X-tee: pääseda ligi andmetele ning vahetada neid. Näiteks: maksudeklaratsioon, mis on juba eeltäidetud. 95% inimestest ei muuda deklaratsioonis midagi, lihtsalt esitavad.
  • ID-kaart ja Mobiil-ID: püüame turvalisust hoida kõrgel tasemel. Teavitame kõiki riskidest ja püüame koheselt tarkvara uuendada.
  • E-residentsuse programm, mis töötab juba 2 aastat. Ettevõtted kes tahavad tegutseda Eestis, saavad seda teha digitaalselt. Peaaegu 24000 e-residenti. Nende arv kasvab kiiresti. 3900 ettevõtet olid loodud selle programmi raames.

"Teenused on muutunud järjest lihtsamaks ja meie ei koorma inimest. Meie siin Eestis ei arva, et meil on kõik valmis, tehnoloogia areneb pidevalt. Püüame kõiki asju edasi arendada." võtab Sikkut eestlaste põhimõtted kokku.

Digilahendused EL tasandil

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee alalise uurimisrühma "Digitaalarengu tegevuskava" esimees Antonio Longo teab rääkida, et Eesti avab Luksemburgis esimese e-saatkonna maailmas. "3. juulil avaldas Prantsusmaa ajaleht artikli, et Eesti tahab Euroopat üle viia Digimaailma."

Digitaliseerimist tuleb kasutada paljudes valdkondades EL tasandil:

  • Välispoliitika kujundamisel
  • EL´i juhtimisel
  • Sotsiaalkaitse ja vaesuse ennetamisel
  • Uue põlvkonna robotid võivad inimestele olla füüsilised partnerid töö tegemisel, näiteks puuetega inimestele
  • Koolituste korraldamisel digitaalses keskkonnas, näiteks ettevõtetele mis asuvad saartel
  • E-tervishoiu arendamisel. Uued tehnoloogiad annavad inimestele uusi lootusi - nutikad proteesid, filtriga klaviatuurid, põhjalikud radioloogilised uuringud, kaasas kantavad elektroonilised süsteemid jne.

Info Euroopa Majanduse- ja Sotsiaalkomitee kohta:

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on ELi nõuandev organ, mis loodi Rooma lepinguga 1957. aastal. Komitee esindab liidu otsustusprotsessis organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohti. Komitee on nõuandev, esindav ja teavitav foorum, mis võimaldab liikmesriikide majanduslike, sotsiaalsete ja kodanikuorganisatsioonide esindajatel ELi poliitika kujundamises ja liidu otsustusprotsessis püsivalt kaasa rääkida.

Kolmandasse rühma kuuluvad liikmed kõigist 28 Euroopa Liidu liikmesriigist. Liikmed kuuluvad laiapõhjalistesse esindusorganitesse. Liikmete volitused kestavad viis aastat ning kandidaadid kiidab ametlikult heaks ja nimetab ametisse Euroopa Liidu Nõukogu.

Kooskõlas uue Lissaboni lepingu muudatustega, moodustavad kolmanda rühma muud kodanikuühiskonna esindajad ja sidusrühmad, peamiselt majanduse, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal.

Tutvu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee prioriteetidega Eesti eesistumise ajal - dokument on tõlgitud ka eesti keelde.


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo