EST Maainfo Avaleht Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
Kalender
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Kutse andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Kalandusvõrgustik 2008-2015
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Avalik teave
Maainfo
  Lingid
Maainfo
  Otsing
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Noortalunik Karin Sepp - sihkindel ja alati rõõmsameelne

Allikas: Maaeluvõrgustik, Heleene Tambet (praktikant)
7. oktoober 2017. a

Maaeluvõrgustik koostas 2013.a stendinäituse 15 Eesti noortalunikust, kes on saanud Eesti maaelu arengukava raames noore alustava põllumajandusettevõtte toetust ning teisi investeeringutoetusi.

Selle aasta suvel uurisime, kuidas on noortalunikel läinud.

Karin Sepp, Võrumaa noortalunik

Karin Sepp on viimasel neljal aastal tegevusmahte oma Võrumaal Pässä külas asuvas Toivo Koka talus mõnevõrra suurendanud. Kui toona hariti kokku 156 hektarit, millest teraviljakasvatus võttis 60 hektarit, siis nüüd on vastavad näitajad 210 ja 85 hektarit. Lihaveiste arv talus on nüüd 50, samas piimatõugu loomadest on üldse loobutud – "Piimakriis tegi talus oma töö," ütleb Karin ise.

 

Viljakasvatus

Teraviljast haritakse põhiliselt kaera, veidi on rukist ning uuendusena on Karin tallu toonud põldherne ning 10 hektarit mahekanepit. Tema sõnul on viimase kümnendi jooksul tööstusliku kanepi kasvatamine Eestis kasvanud väga jõudsalt, mistõttu tahtsid ka nemad asja ära katsetada. “Mõtlesime, et prooviks – eks siis näis, kas saab hakkama või ei saa,” ütleb Karin. Turustamise plaani kanepile veel ei ole.

Kogu ülejäänud teraviljasaak on siiani läinud vaid kokkuostjale, kuid lähitulevik võib tuua selles osas muudatusi. Karin ütleb, et otse tootjalt tarbijale initsiatiivid on atraktiivsed ning ei välista, et ka nemad ühel hetkel näiteks oma väikese pagarikoja üles seavad. “Mõte töötab ja teostus töötab ka natukene. Äkki ühel hetkel saab osta meie oma rukkileiba!”

Lihaveisekasvatus ja ühistegevus

Samamoodi jõuavad Taivo Koka talu lihaveised tarbijani pikka tarneahelat mööda – pullid sõidavad tõuloomadena enamasti ekspordiks, mõned lihaveised lähevad samuti Euroopasse. Karin on ka Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu liige, kuid ühistu kaudu liha turustamisega ei ole ta siiani tegelenud. See pole ainus ühistegevus, milles ta osaleb – veel on ta liige Võru Talupidajate Liidus ja MTÜ-s Eesti Noortalunikud ning ning kõigele tipuks juhib naine Põlvamaa Põllumeeste Liitu.

Mida on Karin siiani ühistegevusest saanud? “Ikka kogemused ja teadmised ennekõike,” ütleb Karin. Samas võiks tema arvates ühistegevust Eestis olla tunduvalt rohkem, eriti just lihaveisekasvatuse valdkonnas. “Eks vaadake, kuidas Kevili töötab ja kuidas piimatööstused hakkama saavad!"

Karin arvab, et Eesti inimesed, nende hulgas talupidajad, ei usalda üksteist piisavalt, et teha vajalikus mahus koostööd. “Iga päev sõidab Eestist Euroopa poole nii tohutult palju vasikaid, kes seal üles kasvatatakse – ja seda isegi mitte mahedalt. Miks me ei võiks kõike seda ise siin teha?” on Karin nördinud. Ta toob välja ka kitsekasvatajad, kes Eestis minimaalselt koostööd teevad, mistõttu paljud asjad lihtsalt tegemata jäävad. “Ma arvan, et ei julgeta võtta seda riski, mida teistega koos töötamine toob.

Elukestev õpe

Karin ise õpib talutöö kõrvalt kaugõppes Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis, millele lisaks võtab ta pidevalt osa erinevatest kursustest. Seetõttu käib pidev enesetäiendamine tema elu juurde. Taivo Koka talus ei ole hetkel ühtegi palgatöötajat, aga see situatsioon olevat ajutine. “Ei ütle kunagi, et ei võta, praegu on lihtsalt selline üleminekuaeg,” kommenteerib Karin.

Ajapuudus, nagu ka rahapuudus, olevat ikka need põhiprobleemid, millega Karin on viimase nelja aasta jooksul talu laiendamisel pidanud vastakuti seisma. Investeerimistoetusi on vahepeal saadud nii mõnegi asja jaoks, nende hulgas traktor, ruloonpress ja muu silotehnika.

Tulevik

Mis puutub Eesti turgu, siis Karini arvates eestlane juba oskab kuigivõrd hinnata päris omamaist toodangut. “Samas võiks meie turul kohalikku lihaveist ikka rohkem olla,” lisab ta. Naine usub, et tarbija harimisest oleks selle eesmärgi heaks kindlasti abi. Veel võiks Karini arvates Eesti taludes olla rohkem sigu, sellega kaasnevalt muidugi ka vähem seakatku, ning linnukasvatus võiks samuti ikka jõudsalt kasvada.

“Erinevaid linde võiks kodudes olla rohkem!” ütleb Karin. “Faasanikasvatus, näiteks, või midagi sarnast tooks ju tegelikult turismi, ettevõtlust ja käivet raskustega maadlevasse maaellu.” Maaelu väljasuremine on Karini talu jaoks vägagi aktuaalne probleem. Tema sõnutsi on piiriäärne elu üsna nukker. Veel ütleb ta, et kui tema teha oleks, siis valdu ta kindlasti ei ühendaks – sellest elu maal kindlasti ei võida.

Mis puutub tulevikku, siis Karini sõnul tootmismahtu ta oluliselt suurendada ei jõua. 50 lihaveise asemel tahaks ta ideaalis jõuda 80ni – aga rohkem küll ei tahakski.

On Karin õnnelik, et talupidaja amet ja elustill valitud sai? “Igapäevaselt siin talus olles ei saa arugi, et hea on,” ütleb Karin. “Aga kui korra ära käid, mõistad jälle, et tegelikult on see ju parim elu!”


Info stendilt 2013.a seisuga:

Nimi ja aadress:

Karin Sepp
Taivo Koka talu

Pässä küla, Lasva vald
Võrumaa

Tegevusvaldkond:

Lihaveisekasvatus ja teraviljakasvatus

Toetus:

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus.

Toetuse kasutamine:

Soetati põllumajandustehnikat.

Ettevõttest (2013.a seisuga):

Karin Sepp on talunik 2008. aastast.

Veisekasvatus: Lihaveisekasvatus ja piimatõugu mullikate kasvatamine.

Teraviljakasvatus 60 hektaril. Haritakse kokku 156 ha maad, sellest omandis 45 hektarit.

Palgatöötajaid on kaks.

Ettevõttest (2017.a seisuga):

Kokku on kasutusel umbes 210 hektarit maad.

Teravilja kasvatatakse 85 hektaril, põhiliselt on selleks kaer, veidi rukkist, 10 hektarit tööstuslikku kanepit, ning sellel aastal lisati ka põldhernes. Kõik viljad on kasvatatud mahedalt.

Piimatõugu mullikaid enam ei ole, lihaveiseid on nüüd 50.

Peretalu, töötajaid ei ole.

Noortaluniku tsitaat:

Ainult pühendudes on võimalik eesmärkideni jõuda!

Noortaluniku sõnum:

Leian, et maaelu mitmekesisus annab elule sära. Ei ole mõtet oma elu linnas valgusfoori taga oodates mööda lasta.

 

Detsember 2017
Tagasi  Edasi
Maainfo
    

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo