EST Maainfo Avaleht Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
Kalender
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Kutse andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Kalandusvõrgustik 2008-2015
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Avalik teave
Maainfo
  Lingid
Maainfo
  Otsing
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Noortalunik Priit Einola usub ühistegevusse

Allikas: Maaeluvõrgustik, Heleene Tambet (praktikant)
9. oktoober 2017. a

Maaeluvõrgustik koostas 2013.a stendinäituse 15 Eesti noortalunikust, kes on saanud Eesti maaelu arengukava raames noore alustava põllumajandusettevõtte toetust ning teisi investeeringutoetusi.

Selle aasta suvel uurisime, kuidas on noortalunikel läinud.

Priit Einola, Tartumaa noortalunik

Priit Einola talu Ülenurmes on vahepeal läbi teinud kaheks jagunemise: suurem osa teraviljakasvatusest ning veidi tarbekartulist läks Priidu õe kätesse, samas kui kogu seemnekartuli kasvatus jäi Priidu omandisse. Endise 50 hektari kartuli asemel on Einola talus praegu umbes 40 hektarit: 20 hektarit tarbe- ning 20 seemnekartuli all. Tootmismahud nagu ka töötajate arv, seitse inimest, on jäänud enam-vähem samaks.

 

Turustamine läbi ühistu

Enamus Priidu seemnekartulist müüakse otse tootjatele, aga väike osa läheb ka suurtele agro-jaemüüjatele. Tarbekartulit turustavad Einolad läbi ühistu Eestimaa Kartul, mille tähtsus talu jaoks on aina suurenenud.

MTÜ Eestimaa Kartul loodi aastal 2012, mil liikmetena alustas seitse tootjat. Praeguseks on see arv kasvanud 13 liikmeni. Priidu sõnul on ühistegevus tootmisel suureks abiks ning ühistu peamine viis, kuidas kartulit üldse võimalik on turustada. Kuna suured jaemüüjad annavad oma tellimused väga lühikese etteteatamisajaga, sageli näiteks 24 tundi, on tootjatel läbi ühistu võimalik nõuetega toime tulla ning tellija soovitud kogused õigeaegselt komplekteerida.

Lisaks ühistule on Priit liige MTÜ-s Eesti Kartul ning tegev Tartumaa Põllumeeste Liidus. Küsimuse peale, kas ühistegevus Eesti põllumajandusmaastikul võiks suurem olla, ei võta Priit minutitki mõtlemisaega. “Selles pole kahtlustki!”

Ühistegevust pole kunagi liiga palju

Noortalunik seletab probleemi lahti. Tema sõnul on meil oht, et 20 aasta pärast ei ole Eesti kartulikasvatusest suurt järel, sest koduse kartuli konkurentsivõime on hetkel lihtsalt niivõrd nigel. Suured poeketid nagu Maxima saavad enamus oma kartulit 12-13 sendise kilohinnaga kas Saksamaalt, Poolast või – enamasti – ikka Lätist ja Leedust.

Viimaste kasuks räägivad soodsam kasvatuskliima ning lõunanaabrite kartulikasvatustele kasutada olev odavam tööjõud. Priidu teada ei tohiks taimehaigusega maadlevad Poola tootjad seaduse järgi oma saaki Eesti turule eksportida, kuid tal on kahtlus, et tegelikult leiavad nad selleks siiski viisi - sellega siinsetelt kartulikasvatajatelt veel tüki turgu ära võttes. Tänusõnu jätkub tal veel COOP ketile, mis siiani Eesti kasvatajatelt suurima osa on ostnud.

Kas Läti-Leedu kasvatajad on ka paremini organiseeritud ning teevad rohkem koostööd? Selle koha pealt Priidul ametlikud andmed puuduvad. Aga tunne ütleb, et seni nähtu põhjal on küll. Kevadel olevat ta Lätis käinud seemnekartulit hankimas, ning seal nähtu-kogetu põhjal julgeb ta öelda, et sealsed kartulitootjad on pigem kõik ühe eesmärgi eest väljas.

Ühistegevuses näeb Priidu Eesti kartulikasvatuse tulevikku. “Kas olla koostööpartnerid või konkurendid - pigem ikka partnerid,” on tema kindel veendumus. Hiljutiste trendide põhjal on Priidul tunne, et põllumajandusalane koostöö on ka Eestis kasvuteel, kuna noorem põlvkond läheb pigem ikka seda teed. Keegi lihtsalt ei tea, kui kaua piisavas mahus organiseerimine aega võiks võtta ning kas ka erinevate põlvkondade vahel ühine keel leitakse.

Kartukasvatus väheneb

Hetkeseis on see, et viimase paari aasta jooksul olevat kartulipõllud riigis Priidu teada kahanenud 12000 hektari pealt 5600 hektari peale. Lihtsaks ei ole olukorda teinud ka ilmastik. Einola talu kogemuse põhjal võib öelda, et muutuvad ilmastikutingimused on saanud pigem trendiks: juba kahel aastal järjest on nad kaotanud suure osa saagist halva ilma tõttu. Eelmisel aastal jäi põllule koguni kolmandik kogu teravilja- ja kartulisaagist.

Viimastel aastatel ei ole Priidul olnud aega tegeleda rohkema enesetäiendusega, kui mõned lühikesed taimekasvatuse ja -kaitse koolitused. Lisaks veel ühistegevuse koolitused, mida ühistusiseselt läbi viiakse. Investeeringutoetusi on ta küll taotlenud, kõik ikka erineva kartulikasvatusega seotud tehnika jaoks – kartulipanemismasin, näiteks. Kahjuks ei ole talle ühelgi korral vahendeid jätkunud, et masin ka lõpuks lunastada.

Kõiki kartulikasvatajaid aitaks suuremas plaanis, kui oleks väljund, mille kaudu oma kartulist kohe toorel kujul lahti saada - midagi tärklisetööstuse laadset. Priit ütleb, et tema puhul liikumistest nagu taluturud ning otse tootjalt tarbijale süsteemid ei ole suurt kasu – tootmismahud on lihtsalt niivõrd suured. Selleks, et otse tarbijatele müümisest tulu teenida, peaks ta kartuli all olevaid hektareid tunduvalt vähendama.

Priit on veendunud, et tema talu ning tootmise tulevik sõltub sellest, kas Eesti tootjad tugevdavad lähiaastatel koostööd või mitte. “Kui Eesti kartulikasvatajad suudavad ühise mütsi all midagi ette võtta, siis mõtlen minagi laienemisele.” Kui ei ning igaüks ikka ainult oma asja edasi ajab, ei näe Priit enda ärilgi tulevikku.


Info stendilt 2013.a seisuga:

Nimi ja aadress:

Priit Einola, Einola Talu OÜ

Uhti küla, Ülenurme vald, Tartumaa

Tegevusvaldkond:

Toidu- ja seemnekartulikasvatus ning teraviljakasvatus

Toetus:

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 1.2 - põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse abil (2009) soetati põllumajandustehnikat. , meetmest 1.3 – nõuandetoetus (2010, 2013), meetmest 1.4.1 – mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetus (2008) – kokku 89 560 eurot

Toetuse kasutamine:

Toetuse abil soetati põllumajandustehnikat (meede 1.2 ja meede 1.4.1).

Ettevõttest (2013.a seisuga):

Priit Einola on põllumajandusettevõtte juht 2010. aastast, kui võttis talu koos õega üle oma isalt Ants Einolalt.

Kartulikasvatusega tegeletakse ligikaudu 50 hektaril, teraviljakasvatusega ligikaudu 100 hektaril.

Ettevõttel on haritavat maad kokku 187 hektarit (2013. a), sellest omandis 110 hektarit.

Ettevõtte palgal on kokku 7 inimest, sh ka pereliikmed.

Ettevõttest (2017.a seisuga):

Vahepeal on talu jagatud kaheks, tootmismaht ja maa-ala on enam-vähem samad (praegu seemne- ja tarbekartulit 20+20 hektarit). Osa teravilja läks üle õele, Priit Einolale jäi seemnekartul.

Palgal on sama palju, seitse inimest. Tootmismahud samad.

Tarbekartul läheb läbi ühistu jaemüüki, seemnekartul enamuses otse tootjatele, aga ka läbi suurte jaemüüjate.

Noortaluniku tsitaat:

Kartulikasvatuse tulevik peitub noortes ja ühistulises tegevuses!

Noortaluniku sõnum:

Põllumajandusega tegelema hakkamine oli minu puhul peresisene otsus, et koos õega jätkame isa alustatud kartulikasvatusega.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo