EST Maainfo Avaleht Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
Kalender
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Kutse andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2017
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
RAHVA LEMMIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Kalandusvõrgustik 2008-2015
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Avalik teave
Maainfo
  Lingid
Maainfo
  Otsing
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Noortalunik Rein Ling "Rahul olen küll, aga tagasiulatuvalt"

Allikas: Maaeluvõrgustik, Heleene Tambet (praktikant)
10. oktoober 2017. a

Maaeluvõrgustik koostas 2013.a stendinäituse 15 Eesti noortalunikust, kes on saanud Eesti maaelu arengukava raames noore alustava põllumajandusettevõtte toetust ning teisi investeeringutoetusi.

Selle aasta suvel uurisime, kuidas on noortalunikel läinud.

 

Rein Ling, noortalunik Saaremaalt

Rein Ling, loomakasvataja Saaremaalt, ei ole enda sõnul üldse kindel, miks teda 2013. aastal noortalunike näituse valimisse võeti. “Siis ma tundsin ennast võõrkehana,” ütleb ta. “Teistel oli nagu edulugu olemas, mina lihtsalt hakkasin loomi pidama!”

 

Tänaseks on Rein pannud nurka juurvilja-, kartuli- ja küüslaugukasvatuse ning ka tema viitteist mesilasperet talus enam ei ole. See-eest on jõudsalt kasvanud nii veise- kui lambakari. Aberdiini-anguse tõugu lihaveiseid on tal nüüd endise 40 asemel 75 ringis, lambakari on kasvanud 40-st loomast 140-ni. Viimased on “täielikult ristandid”, nagu ütleb Rein. Eesmärgiks oli saada lammas, kes oleks vastupidav ja ei nõuaks vaeva.

Kuna loomad lähevad lihaks, ei ole Lepiku talus puhtaid tõuge nagu tekselit ja suffolki. “Tahtsime, et lambad ei saaks igavad valged, vaid oleks hallid, tumedad, mustad,” ütleb Rein ning lisab, et plaanis oli töötada välja ka viis väärtustamaks lambavilla. Siiani ei ole paraku leitud aega tegelemaks villa turustamisega, samuti on nõudlus Eesti turul kehv. “Lammastest on hetkel nii palju kasu, et lambasõnnik on päris hea multš vaarikatele,” naerab Rein lambakasvatuse tahaplaanile jäämist kommenteerides.

Suur osa loomadest tehakse siiski lihaks, seda enamasti suurte kokkuostjate kaudu, kes elusloomad eksporti saadavad. Reinu sõnul oleks suur soov osaleda ka otse tootjalt tarbijale võrgustikes või turgudel liha müümises, kahjuks on see siiani jäänud seadusejärgsete nõuete taha. “Oleks vaid vähem nõudmisi ja oleks vaid klientuuri – kaup on ju olemas,” ütleb loomakasvataja.

Tulevikus muutub lambaliha populaarsemaks

Kas Rein arvab, et eestlased hakkavad tulevikus rohkem lambaliha sööma? “Ma ei arva seda, ma tean seda, et hakkavad! Ja juba söövadki!” on mees veendunud. Ta lisab, et lammas oli vahepeal kuidagi ära rikutud, aga inimesed hakkavad üsna enam jälle mõistma, et lambaliha võib ka hea olla. “Et ei ole selline puine ja kasuka maitsega, hea on.”

Lihaveiseid tõuloomadena Reinul veel müüa ei ole õnnestunud. Sarnaselt lammastele, meeldiks talle loomulikult ka veiseid otse tarbijale müüa – ent samamoodi on lühikese tarneahela kasutamine siiani jäänud regulatsiooni taha. Laheküla Lepikul lihtsalt ei ole veel vajalikke lubasid turustamaks omaenda liha. Seetõttu on pea kõik elusloomad siiani läinud läbi kokkuostjate ekspordiks, aga vahel ka tapaloomaks.

Mõtted ühistegevuse suunal

Kas oleks liha turustamisel ehk abi ühistegevusest? Rein ütleb, et siiani ei ole ta sellega tegelenud, kuid teab, et mingisugune seltsing on Muhu saarel olemas. “Midagi on toimumas, olen nendega natuke suhelnud,” nendib ta ning lisab, et tulevikus võiks lihatootmisealasest koostööst ehk midagi areneda. Samuti on tal olnud mõtteid liituda Lihaveisekasvatajate Seltsiga (http://www.lihaveis.ee/et).

Veel oskab Rein rääkida, et hiljaaegu sai enamik piirkonna kasvatajaid ja turustajaid kokku plaaniga rajada Muhu saarele tapamaja. Siiani on ta ka sellest ajapuudusel eemale jäänud, kuid arvab, et asjal võiks olla potentsiaali tema enda tarneahela lühendamisel. 

Tulevikumõtted

Mis puutub vahepealsesse innovatsiooni Laheküla Lepikul, siis aina aktiivsemalt tegutseb talu looduskaitsealadel. Koostööd tehakse Keskkonnaametiga ning RMK-ga , kes on maade haldaja. Rein on saanud ka väiketalunike investeerimistoetust, millega on siiani soetatud erinevat tehnikat. Enesetäiendamisega on ta tegelenud kutsehariduse näol: vahepealsel ajal sai lõpetatud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool loomakasvatuse alal.

Lähitulevikus on Laheküla Lepiku talul plaan ikka edasi areneda. “Kasvatada mõlemaid, nii lambaid kui ka lihaveiseid – aga mitte arutult,” ütleb Rein. Kui praegu on tegemist vaid peretaluga, kus ka üks pereliige palgal, siis edaspidi on plaanis palgale võtta paar inimest, eriti suviste hooajatööde jaoks.

Teisi tegevusvaldkondi Reinul plaanis katsetada pole. “Viljakasvatus oleks ainuke mõeldav asi, aga see meil kahjuks ei toimi. Või ehk hoopis õnneks!” naerab Rein. Seetõttu tahab ta rõhu panna olemasolevate tegevusvaldkondade paremaks muutmisele.

Murekohad

Siiani esinenud probleemide koha pealt ütleb Rein, et põhimure on ikka püsiv rahapuudus, muu üle ei oskagi ta kurta. Ta lisab, et talupidamine ei olegi niivõrd kulukas, kui alati jätta mahud samasse suurusjärku – aga kui tahad laieneda, on see tohutult ressursse nõudev.

Lisaks on muidugi alatine maa kitsikuse probleem, mis Reinu arvates aina hullemaks hakkab minema. “See on ju teada, et ega Eestis maad juurde ei tule,” ütleb saarlane. Rein soovib, et põllumajandustoetuste taotlemine ja nõuete täitmine käiks Eestis läbi lihtsama protsessi. “Tohutu paberimajandus ei vii ju kedagi kuhugi – ei seda, kes pabereid täitma peab, ega seda, kes neid vastu võtab,” ütleb Rein.

Kas Rein on endiselt rahul, et selline eluala valitud sai? “Rahul olen küll, aga tagasiulatuvalt,” kostab mees. Ta täpsustab, et kui ta praegu esimeste talupidamise aastatele tagasi vaatab, siis pole ta kindel, kas ta tahaks toonastest raskustest uuesti läbi minna. Kuna loomad kasvavad aeglaselt, ei ole alustaval veisepidajal esialgu mitte midagi müüa, kui halb aeg peaks tulema – mitte mingit kindlustunnet või tagatist.

“Praegu on juba kergem – vähemalt on mingi puhver olemas, kui midagi peaks juhtuma. On mingi kindlustunne,” võtab Rein teema kokku. “Alguses ei olnud ju üldse mitte midagi.”


Info noortaluniku kohta:

Nimi ja aadress:

Rein Ling
OÜ Laheküla Lepiku

Laheküla, Muhu vald
Saaremaa

Tegevusvaldkond:

Lihaveisekasvatus, lambakasvatus, juurviljakasvatus, mesindus.

Toetus:

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus (2012).

Toetuse kasutamine:

Soetati põllumajandustehnikat ning täiendati lihaveisekarja.

Ettevõttest (2013.a seisuga):

Rein Ling tegeleb talupidamisega 2012. aastast

Lambakasvatus (üle 40 lamba), lihaveisekasvatus (20 aberdiin-anguse tõugu lihaveist ja selle tõu ristandit), mesilasi 15 peret. Talu toodeteks on nii eluslambad kui ka mahelambaliha, elusloomad kui ka maheloomaliha, juurviljad, kartul ja küüslauk.

Haritakse kokku 120 ha maad, sellest omandis 40 ha.

Peretalu, palgatöötajaid ei ole.

Ettevõttest (2017.a seisuga):

Mesilasi enam ei ole, samuti lõpetati juurvilja-, kartuli- ja küüslaugukasvatus.

Lambakarjas on 140 looma (tõuloomad ei ole), enamus läheb ekspordiks kokkuostjate kaudu, st läbi pika tarneahela.

Lihaveisekari on 75 looma, põhikarjas järgmiseks kevadeks oodata 40 looma.

Talu kasutab kokku ca 320 hektarit, neist omandis on endiselt 40 hektarit.

Peretalu, palgal on üks pereliige.

 

Oktoober 2017
Tagasi  Edasi
Maainfo
      

Päevakajalised asjad
Maainfo
EUROOPA KOMISJON: Euroopa Lairiba uudiskiri nr 23
NELJA VALLA KOGU: MTÜ Nelja Valla Kogu kuulutab välja konkursi kogukondadele väikeobjektide rajamiseks
PAIK: Toiduvalmistamise konkurss „SOOME 100“
EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 50
NATIONAL GEOGRAPHIC: Innovatsioonist, lõunaeestlase pilguga
PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU: Partnerluskogu toel remonditi Rasina Külakeskuse teist korrust
RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU: Raplamaa Partnerluskogu õppereis Kaiserslauterni maakonna LEADER tegevusgruppides
Saarte Hääl: Koostöökogult küsiti toetust üle 1,3 miljoni euro
VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU: Juhatuse ja tegevbüroo õppereis Sloveeniasse
MAAELUVÕRGUSTIK: Tänavused RegioStari konkursi parimad projektid on selgunud
MAAELUVÕRGUSTIK: VÕRGUKIRI nr 34 (374)
MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduvõrgustike info - 18. oktoober (21/2017)

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo