MAAELUVÕRGUSTIK: Noortalunikud Margit ja Meelis Ert - sihikindlad noored

Allikas: Maaeluvõrgustik, Heleene Tambet (praktikant) 10. oktoober 2017. a

Maaeluvõrgustik koostas 2013.a stendinäituse 15 Eesti noortalunikust, kes on saanud Eesti maaelu arengukava raames noore alustava põllumajandusettevõtte toetust ning teisi investeeringutoetusi. Selle aasta suvel uurisime, kuidas on noortalunikel läinud. Margit ja Meelis Ert, Raplamaa Meelis ja Margit Erti kaks taluettevõtet on viimastel aastatel jõudsalt arenenud. Kui 2013. aastal oli Pilpa talus 100 limusiini tõugu lihaveist koos vähese teravilja- ja kartulikasvatusega ning Laastumadise talus 100 hektari jagu teravilja, siis nüüdseks on kõik arvud veidi suuremad – kaasa arvatud kasumid.   100 lihaveisest on tänaseks saanud 140-pealine kari, kuid laienemine ei ole lõppenud. Järgmisel aastal loodab Pilpa talu lisada 20-30 looma, sest valmimas on uhiuued sõnnikuhoidla ja laut. Viimane peaks kokku mahutama kuni 180 lihaveist. Mõlemad uued ehitised on rajatud PRIA investeerimistoetuste abil. Ühistegevusest Meelis Ert tõdeb, et veiste turustamisega on siiamaani kõik läinud vägagi ladusalt. “See, mida sa kasvatad, seda ka nõutakse,” on tema veendumus. Ta küll nendib, et tõud on erinevad – herefordi ja anguse järel on hetkel vähem nõudlust, kuid limusiinitõug, millega Pilpa talu on Eestis ikka silma paistnud, on praegu kõrgelt hinnas. Selsamal põhjusel ei ole Ertid põllumajanduslikust ühistegevusest väga aktiivselt osa võtnud. Nad on küll liikmed Eesti Lihaühistus, kuid müüki selle kaudu peaaegu ei toimu – nõudlus mujalt on igati piisav. Meelis kirjeldab, kuidas näiteks loomade Türki vahendajad jälle hoovile ilmuvad ning limusiini nõuavad. Enamus tõuloomi läheb siiski otse Eesti ostjale, ning eelmisel aastal müüdi ka Lätti 15 looma ja mõned mullikad. Pullid, kellest lahti ei õnnestu saada, saadetakse Saaremaa lihakombinaati. Viljakasvatus Sarnane on olukord ka Ertide teise sissetulekuallika, viljakasvatuse puhul. Ollakse küll liikmed Kevili viljaühistus (www.kevili.ee), kuid enamasti seisneb ühistegevuse kasulikkus vaid hinna- ning muus saadavas informatsioonis. Kuigi viljaühistu kaudu on sageli võimalik odavamaid sisendeid saada, usub Meelis, et sama tulemuseni võib jõuda ka iseenda tööga ning aktiivse pakkumiste tegemise ja tingimisega. Kogu ühistegevuse kohta arvab ta, et teoorias on sellest võimalik kasu küll saada – aga ainult siis, kui organisatsioon on hästi juhitud ning korraldus toimiv. Teravilja kasvatavad Ertid kokku 145 hektaril 2013. aasta 110 hektari asemel, sellest suur enamus on Laastumadise talus. Kasvatatakse otra, nisu ja rapsi ning osal maast rakendatakse keskkonnasõbraliku majandamise põhimõtteid. Viljakasvatus käib enamasti ikka pika tarneahela kaudu, kuna suurem osa saagist müüakse Baltic Agrosse ja Eestiviljale. “Mis puutub turustamisse, on teraviljakasvatus üks lihtsamaid alasid. Ostja leiab alati,” oskab Meelis omast kogemusest öelda. “Lihtsalt pakutav hind on probleemiks.” Kartul, hernes Kartul kasvab Pilpa talus endise 4 hektari asemel 1,9 hektaril ning suur osa saagist müüakse otse kohalikule Juuru kooli sööklale. Mis puutub teravilja, siis edaspidi loodab Meelis suurendada vilja all olevat pindala 145-lt hektarilt 200 hektarini. Veel tahaks ta proovida oa ja herne kasvatamist – ehk õnnestub. Muud uuenduslikku ei oska ta eraldi välja tuua. “Ei ole siin midagi innovaatilist – teen nii, nagu kõik teevad!” nendib Meelis. Keegi peab ju seda asja edasi viima Võrreldes end teiste noortalunikega, usub mees, et ehk on see talle väikeseks eeliseks, et ta on sündinud ja kasvanud Pilpa talus. “Vanemad on teinud mulle põhja ette – on mille pealt startida,” ütleb ta ning nendib, et igal alustaval talunikul seda õnne ei ole. Nagu vanemal vennal, oli ka Meelisel võimalus tegeleda hoopis ehitusega, aga tema jäi talupidamise juurde. “Keegi peab ju seda asja edasi viima,” kostab ta kommentaariks. Siiani ei ole mees pidanud kahetsema. Talu on olnud pidevas arengus: kui 2013. aastal oli põllumajanduslikus kasutuses kokku 330 hektarit, siis nüüd majandab Pilpa talu 300-l ning Laastumadise talu 200-l hektaril, mida Meelise sõnul on päris piisavalt. Kui omandiõigused saaks praeguselt 210-lt 400-le hektarile laiendatud, oleksid Ertid vägagi rahul. Mis puutub rahanumbritesse, siis viimastel andmetel on aastakäive 200000 euro ringis ning seejuures on ka kasum kasvanud. Seda kõike on Ertid siiani teinud ilma palgatöölisteta, vaid omadele jõududele toetudes. “Üks tööline tähendab üht probleemi,” naerab selle peale Meelis. Hiljem ta küll tunnistab, et võib-olla keegi appi palgata siiski tuleb, kuid kindlasti mitte mitu inimest. Ta usub, et kuigi töölistega koos võiks rohkem tehtud saada, siis järelevalvet on nii keeruline teostada, et kasuminumbrid jääksid siiski samasse järku. Sarnased mõtted on Meelisel ka toetuste koha pealt. Kuigi hiljuti on ta saanud PRIA toetuseid kaheksa erineva tehnikaostu jaoks, samuti 100000 eurot sõnnikuhoidla ning 140000 eurot lauda jaoks, ütleb noortalunik, et enamus saab siiski tehtud omafinantseeringute toel. “Ei ole mõtet miljoni projekti teha, kui sa seda oma jõududega teostada ei suuda,” usub Meelis. Toetustevaba tulevik Küsimuse peale, mis suundi tulevik Eesti põllumajandusmaastikule üleüldiselt tuua võiks, pöördub Meelis samuti põllumajandustoetuste poole. Ta tahaks loota, et viimased kunagi üleüldse ära kaoksid ning kogu sektor toimiks toodangupõhiselt. “Oluline on, et talude saadavad toetused ikkagi nende oma käibega kooskõlas oleksid,” kommenteerib ta asjaolu, et paljud tootjad on saanud investeerimistoetusi, mis aastakäibe mitmetes kordades ületavad. “Iga hektar maad, mis sul bilansis on, peaks ikka tootma, mitte ainult toetusraha sisse tooma.” Meelis arvab, et selline, toetustevaba tulevik on võimalik. Ta ei arva, et Euroopa Liidu rahadele lõpmatult loota saaks, ning ei usu, et Eesti riik praeguses mahus toetusi ülal hoida saaks. Sellest hoolimata on Meelis rahul erialavalikuga ning optimistlik tuleviku suhtes. “Tundub, et iga aastaga on paremaks läinud,” kostab ta optimistlikult. “Talu suureneb, käive suureneb.” Ta lisab, et kindlasti on tasuvamaid töökohti, aga põllumajandus lubab Ertidel teha seda, mis neile meeldib. Lisaks ei ole seda ohtu, et tööandjal sind ühel päeval enam vaja poleks ning keegi su lihtsalt lahti laseb. Talus jagub tööd alati. Enesetäiendamisega ei ole Meelisel viimastel aastatel olnud aega tegeleda rohkem, kui mõned õppepäevad siin ja seal – enamasti teravilja teemadel. Just sellel alal usub Meelis nende talul ja oma teadmistel palju arenguruumi olevat. Muutuvaid ilmastikutingimusi on märgatud ka Pilpa ja Laastumadise talus: eelmine aasta oli lausa kohutav ning teraviljatoodanguga tuldi vaevu nulli. Taaskord leiab Meelis põhjust optimismiks. “Tuleb rahul olla sellega, mis on!” Motivatsiooniks alustavatele noortalunikele tahab ta öelda, et talupidamine on ainulaadne elukutse. “Sa saad teha seda, mida tahad, ning töötada, millal tahad – peaasi, et asi lõpuks tehtud saab!” Lisaks kommenteerib Meelis, et uus tehnika on teinud töötegemise oluliselt meeldivamaks ning talupidamine praeguses Eestis ei ole enam ränkraske kutsumus, nagu ta seda vanasti oli. Info noortaluniku kohta: Nimi ja aadress: Meelis Ert, Pilpa talu Margit Ert, Laastumadise talu Raplamaa Tegevusvaldkond: Veisekasvatus, kartulikasvatus, teraviljatootmine ja metsa majandamine. Toetus: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 1.2 - põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse abil  (2012) soetati põllumajandustehnikat. , meetmest 1.3 – nõuandetoetus (2008, 2009, 2012, 2013), meetmest 1.4.1 – mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetus (2008, 2009, 2012) – kahe talu peale kokku 198 931 eurot Toetuse kasutamine: põllumajandustehnika soetamiseks (meede 1.2 ja 1.4.1) Ettevõttest (2013.a seisuga): Margit ja Meelis Ert tegelevad talupidamisega alates 2011. aastast, mõlemad on talu oma vanematelt üle võtnud 2012. aastal. Pilpa talu tegeleb lihaveisekasvatusega (üle 100 limusiini tõugu lihaveise), teraviljakasvatusega 10 hektaril ning  kartulikasvatusega 4 hektaril, lisaks hooldatakse rohumaid. Kokku haritakse talus 200 hektarit maad, sellest omandis 51 hektarit. Laastumadise talu tegeleb teraviljakasvatusega 100 hektaril, kokku on põllumajanduslikus kasutuses 130 hektarit maad. Peretalud, palgatöötajaid ei ole. Ettevõttest (2017.a seisuga): Margit ja Meelis majandavad endiselt kahte talu. Pilpa talu tegeleb segamajandusega: kasvatatakse 140 veist, 1,9 hektarit kartulit ning veidi teravilja. Kokku on kasutusel umbes 300 hektarit maad, omandis on neist 105 hektarit. Laastumadise talu tegeleb ainult teraviljakasvatusega. Kokku on kasutusel ca 200 hektarit, neist omandis 105 hektarit. Teraviljana kasvatatakse otra, nisu ja rapsi, kokku 145 hektaril. Mõlemad talud on endiselt peretalud, palgatöötajaid ei ole.  Noortaluniku tsitaat: Ainult edasi, ei sammukestki tagasi! Noortaluniku sõnum: Leiame, et noortalunikud on põllumajanduse elujõud. Margit ja Meelis