MAAELUVÕRGUSTIK: Noortalunik Indrek Keres "Eesmärk on, et suvi oleks sisustatud,”

Allikas: Maaeluvõrgustik, Heleene Tambet (praktikant) 10. oktoober 2017. a

Maaeluvõrgustik koostas 2013.a stendinäituse 15 Eesti noortalunikust, kes on saanud Eesti maaelu arengukava raames noore alustava põllumajandusettevõtte toetust ning teisi investeeringutoetusi. Selle aasta suvel uurisime, kuidas on noortalunikel läinud. Indrek Keres, Põlvamaa Indrek Keresel on juba pikemat aega olnud põllumajanduslik siht silme ees: omada ja talitada 250 mesilastaru. Alustanud 2009. aastal kahe mesilasperega, oli tal 2013. aasta noortalunike näituse ajaks 52 peret. Praegusel hetkel omab Pokaveski OÜ 100 taru ringis, kuid parematel päevadel viimase nelja aasta jooksul on see number olnud kuni 150.   Turg ja tarbimine Talu omandis olev maa on olnud püsivalt kaheksa hektarit, samuti ei ole suurenenud palgatööliste arv: Indrek Keres tegutseb endiselt vaid oma jõududega. Toodetud mesi jõuab tarbijani pea eranditult läbi Eestimaa poelettide. Indreku peamised turunduspartnerid on Tartu Tarbijate Kooperatiiv ning Tartu Taluturg (http://www.taluturg.ee/). Otseturunduse kohta ütleb Indrek, et kui klient kohale tuleb ja mett soovib, siis selle ta ka saab. “Ikka on tore, kui keegi tuleb ja tahab!” Sellega otsekaubandus aga ka piirdub ning Indrek ei arva, et tema mesi tulevikus tarbijani teisi, lühemaid ahelaid pidi hakkaks jõudma. “Praeguse seisuga ma ei näe, et ma hakkaksin selle nimel tegutsema, et rohkem otse tootjalt tarbijale turustamist oleks,” ütleb Indrek.  Üldiselt arvab mesinik, et eestlane tarbib mõistlikes kogustes mett ning samuti teab rahvas küsida eestimaist. Tema sõnul on kodune meeturg stabiilne, kauplustes on olemas korralik meevalik ning väga palju ei valita enam välismaist. Ainult halbadel aegadel, kui siinne mesilane piisavalt ei tooda, impordivad poed rohkem välismaist mett.  Mittesoosivad tegurid Halbade aegadega on hiljuti kimpus olnud ka Indreku mesitarud. Oodatud saagi on juba mitu korda rikkunud mesilaste kehv talvitumine. “Eelmise aasta suvi oli jama - kuum ja kuiv,” räägib Indrek. “See mõjutas mesilasi nii, et nood ei suutnud talvele vastu panna.” Nii ongi Indreku ihaldatud eesmärk, 250 mesilastaru tulnud pidevalt lähemale ja siis kehva talvitumise tõttu jälle eest ära liikunud.  Mis puutub Eestis ja maailma poleemikat tekitanud mesilaste suremisse, siis Indrek on selle teema suhtes skeptiline. “Mina mesilaste suremist ei karda,” ütleb ta. Tema sõnul on hetkel käimas ebameeldiv antipropaganda. “Need suvised artiklid, kus üks ajab teist taga ja kus räägitakse, et mesilased on suremas, on mesinike poolt iseendale tehtud karuteene,” arvab Indrek.  Tema sõnul leidub igal aastal ikka selliseid ullikesi, kes taimemürkidega liiale lähevad, aga praegu ei ole juhtumas midagi eriskummalist. “Mina oma põllumehi tean,” ütleb ta enda alasid ümbritsevate talunike kohta, kelle seas leidub nii mahedaid kui tavakasvatajaid.  Ühistegevus ja toetused Mesindusalase ühistegevusega Indrek siiani aktiivselt ei tegele. Ta kuulub küll Eesti Kutseliste Mesinike Ühendusse, kuid selle kaudu võtab ta vaid osa meemessist. Samuti olevat turundustoetuse abil ühekordselt välja antud infovoldik, milles ka Indrek osaline oli. Ühistegevusest kui sellisest ta üldiselt puudust ei tunne.  Toetuste koha pealt on Pokaveski OÜ-le olulisim abi olnud konkurentsivõime parandamise toetus, mille Indrek sai suuruses 15000€ kolmeks aastaks. Selle eest on Indreku sõnul ostetud rohkesti inventari, nende seas tarusid, muruniiduk, kaanetusmasin ja kihupress. Veel on Indrek saanud pindalatoetust (ÜPT-d).  Tulevik Enesetäiendamisega saab Indrek igapäevaselt tegeleda taimekasvatuse alal oma töö tõttu Eesti Maaülikooli lektorina. Lisaks nõustab ta Eesti põllumehi. Mis puutub mesindusse, käis ta sel kevadel iseenda silmaringi laiendamiseks apiteraapia kursustel.  Tulevikuplaanide koha pealt ei oska Indrek öelda muud, kui et ikka see 250 terendab silme ees. “Eesmärk on, et suvi oleks sisustatud,” naerab Indrek. Praegu, sadat mesilastaru pidades, on lihtsalt liiga palju vaba aega. Üleüldiseid trende silmas pidades ütleb ta, et muidugi võiks rahvas ikka rohkem mett süüa ning praeguse 1000-2000 tonni asemel veidi veel enam tarbida. Info noortaluniku kohta: Nimi ja aadress: Indrek Keres, Pokaveski OÜ Veski küla, Kõlleste vald, Põlvamaa Tegevusvaldkond: Mesindus Toetus (sulgudes toetuse määramise aasta): Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmest 1.2 – põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus (2010), meetmest 1.3 – nõuandetoetus (2009 - 2012) – kokku 23 883 eurot Toetuse kasutamine: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse abil (2010) suurendati mesilasperede arvu, ehitati sanitaarnõuetele vastav mesilasmaja ning soetati mesindusinventari (meede 1.2). Ettevõttest  (2013.a seisuga): Indrek Keres tegeleb mesindusega 2009. aastast. Enne seda oli peamiseks tegevusalaks taimekasvatusalane nõustamine, õppepäevadel lektorina kogemuste jagamine. Mesindusega tegelemist alustas kahe mesilasperega, järgmisel aastal suurendas mesilat 10 pere võrra. Toetuse abil suurendas Indrek 2011. aastal mesilat veel 40 pere võrra ning talvituma läks sel aastal juba 52 peret. Haritakse kokku 8 ha maad. Mesinduses ei ole vaja omada ega harida palju maad, sest mesilased lendavad ligikaudu 2 km raadiuses, seega jääb mesilase lennu ulatusse ligikaudu 1200 hektarit. Mesindusest saadav toodang turustatakse Eestis. Peretalu, palgatöötajaid ei ole. Ettevõttest  (2017.a seisuga): Endiselt haritakse 8 hektarit maad. Mesilasperede arv on hetkel 100, parematel päevadel on see kuni 150. Tarud toodavad keskmiselt 40 kilogrammi mett aastas. Peretalu, palgatöötajaid ei ole. Indrek Keres on endiselt tegev taimekasvatuse lektorina. Toodang turustatakse kõik Eestis jaekettide vahendusel. Noortaluniku tsitaat: Mesilase sumin on kui muusika – nii mesinikule, taimele, kui ka targale taimekasvatajale... Noortaluniku sõnum: Peab julgema tegeleda sellega, millega meeldib, isegi kui tuleb algusest alata.