MAAELUVÕRGUSTIK: Portugalis arutati maaelu innovatsiooniküsimusi |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Allikas: Ave Bremse, maaeluvõrgustik 25. oktoober 2017. a |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Üritus andis igaühele võimaluse leida huvitavat infot ja kontakte. Laiemat visiooni tutvustati plenaaridel, kus esinesid tippametnikud ja teadlased. Tippkohtumise töörühmad andsid võimaluse leida kitsam valdkond, teema või isegi konkreetne projekt endale huvitavas valdkonnas. Kus ollakse ja kuhu edasi
Teadlased innovatsioonist maapiirkonnas Uuendused ja teadlased on lahutamatud. Oma ala tippteadlaste ettekandeid ja sõnavõtte sai kuulda nii plenaaril kui töörühmade teema sissejuhatusena. Mõned huvitavad nopped esinenud teadlastelt:
Kommunikatsioon on samuti üks võtmeküsimusi ja see kuidas informatsioon liigub. Ajalugu on meile näidanud, et informatsiooni säilitamine on oluline. Näiteks merendusajaloost logiraamatud. Tänu logiraamatute täitmisele saab täna jälgida päev-päeva haaval, kuidas suured merereisid toimusid. Oli ka kohustus anda logiraamatud teadusasutustele. Ka täna on meil vaja tehnoloogia arendamiseks informatsiooni kättesaadavust.
Töö käib E-paberi (Lab-on-Paper) väljatöötamise ja täiustamise suunal, mis töötaks nagu transistor. Meditsiinis katsetakse analüüside jaoks tselluloosist või paberist testribasid, mis lagunevad. Palju asju saab teha loodussõbralikumaks ja odavamaks. Selles suunas tehakse tööd ja see on jätkusuutlik. Tippkohtumise töörühmad põllumajanduse arengust Töörühmi toimus neljal teemal, mis omakorda jagunesid veel neljaks alateemaks. Iga alateema juures sai tutvuda kümne projektiga, seega oli tõepoolest suur hulk valikuid ja võimalusi. Reaalselt jõudis kohapeal osaleda kümnekonna teema tutvustamisel või arutelul. Mõned näited: Töörühmas "Geneetilised ressursid ja kliimamuutused" tutvustati kliimamuutustega seotud projekte nii looma- kui taimearetuse valdkonnas. Temperatuur tõuseb, merevesi tõuseb jne. Mõjusid saab olema palju. Töötada tuleb liikude vastupidavuse suurendamise suunal. Koostööprojektide näidete hulgas oli nii riigisiseseid kui rahvusvahelisi erinevate ülikoolide teadlaste ja tootjate koostööst. Töörühmas "Piirkonna väärtustamine ja endogeensete ressursside kasutamine" tõdeti, et maapiirkonnas ei ole põllumajandus enam ainus tootmisviis ega tööandja. Suurem tähelepanu tuleb pöörata ettevõtlusvaldkondade mitmekesistamisele. Paljud tegelevad mitme asjaga. Uuenenud mõtlemine ja maaelu arengu strateegia on edastada uusi teadmisi, mis on ka uus väljakutse nõustajatele. Näiteks on Portugalis palju taimehaigusi, kuna haritavat maad kasutatakse intensiivselt ja alati ei kasvatata sobivaid kultuure. Kasutatakse valesid, sobimatuid või võõraid seemneid ja kultuure. Tootmismudelid peavad olema tulusad, kvaliteeti parandavad ja suurema tootlikkusega. Töörühmas „Põllumajandus ja maaelu areng“ otsiti vahendeid, mis aitaksid talupidamisel otsuse tegemisele kaasa. 21. sajandi informatsiooni külluses on probleemiks see, kuidas leida õige info. Digilahenduste juures on oluline kasutamise lihtsus ja oskus infot analüüsida. Oluline on välja töötada abistavaid andmebaase ja veebilahendusi, kus talunik saaks analüüsida oma võimalikke tootmiskulusid.
Aruteludel, mis järgnesid esitlustele, keskenduti uuenduslike aspektide leidmisele kui ka digitaliseerimise teemadele. Mõned näited: Innovaatilised aspektid:
Digitaliseerimise osatähtsuse aspektid:
Projektid, partnerid ja teemad esitleti plakatitel, milledega võib tutvuda konverentsi kodulehel või ka maaeluvõrgustiku lehel. Maaelu arengu töörühmad Maaelu arengu töörühmad keskendusid samuti kahele peasuunale: digitaliseerimine ja innovatsioon. Töörühmas "Strateegiad ja lähenemised parandamaks maapiirkonna liitumist võrkudega" arutati teemat, kuidas teha digilahendused ja lairiba kättesaadavaks oma kogukonnas. Ilmnes, et probleeme on nii Rootsi põhjapiirkonnas looduspargi ala elaval põdrakasvatajal, mägistes piirkondades Itaalias, Hispaanias, kui ka sajakonna kilomeeri kaugusel suurtest linnadest asuvas Hollandi väikelinnas. Jagati näiteid nii kogukonna algatuse korras lahenduste loomisel, kohalike poliitikute ja teenust pakkuvate firmade veenmisest. Töörühma aruteludest ilmnes, et liiga palju maapiirkondi Euroopas on ilma piisava digilevita. Selle nimel tuleb tõsist tööd teha. Soovitati vaadata ja häid mõtteid laenata Aafrikast. Seal on vaesus suurem ja kliendid vaesed, kuid vahel leitakse seal häid lahendeid, et saada piirkondadesse mobiililevi ja internet. Töörühmas Nutikas küla (Smart Village) arutati võimalust, kas see meetod võiks maapiirkonda uut hingamist tuua. Nutikas küla (Smart Village) on maapiirkond, mis ehitab üles kaasaegse elukeskkonna nii digitaalselt kui sotsiaalselt, kasutades ära oma traditsioone. Siia teemasse kuulub nii tervishoid, sotsiaalsed teenused, haridus, tehniline areng, kui ka tugev kogukond. Sellekohast ettepanekute dokumenti töötab välja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Tom Jones’i (UK) juhtimisel. Häid näiteid on Soomes ja Itaalias. Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) kontaktpunkt hakkab koguma andmebaasi häid näiteid. Koguneb vastav töörühm. Kutsutakse üles edastama näiteid Itaalias tehti 2012. aastal algust pilootprogrammiga, kuhu valiti 72 pilootpiirkonda. Kohalike omavalitsuste juhtimisel koostati arengustrateegiad, mis keskendusid teenuste kättesaamise parandamisele. Tõdeti, et alati ei olegi peamine probleem vahendite vähesus, vaid heade ideede vähesus. Piirkonnad said vahendeid kohalike koolide, sotsiaalsüsteemi, tehnoloogia jm arendamiseks.
Näiteks on Lapimaal arendatud terviseteenuste-kioskit, eakate inimeste teenuste tagamisele kaasaaitamist, kohalikke lairiba ühendusi. Eskola külas arendati kogukonnateenuseid ja organiseeriti distantsõpet põhikoolis, sest kool kaugel. Nende meetmete eesmärgiks on teha maapiirkond vitaalseks ja elamisväärseks. Plaanis on uued uuringud ja meetmed. Mõtted lõpuarutelult osalistelt:
|