MAAELUVÕRGUSTIK: Iirimaa kogemusreis kuulsatele Corki taluturgudele IV - Erilised tooted

Turistiturult paar päeva ajas tagasi rännates ja end jälle pop-up turult leides, peame üle vaatama ka erilised tooted, mida Eestis kohanud ei ole.

Maiustused koertele Mahon Point Marketil

Ühe leti ees seisavad sageli suured ja väikesed koerad, kellele omanikud annavad midagi nuusutada. Tegu on daamiga, kes müüb koertele valmistatud maiustusi. Glasuuritud kondikesed, suupisted värske maasikaga ja banaanikrõpsud pisikoertele on minu jaoks uus elamus. Ise koeraomanikuna avastanud, et koerad tahavad tavalisele toidule vaheldust ja neil võivad olla küllalt erilised eelistused, hakkas proua neid teistelegi valmistama.

Mõtlesin, et ostan oma kahele 50 kilosele Maremma Abruzzile kingitused kaasa. Kuna kõik maiused olid küllalt pisikesed ja teadsin juba ette, et meie puhul tähendab see kingitus lihtsalt ühte lõmpsatust mõlemalt koeralt, ostustasin siiski selle erilise kulu teha. Valisin välja maasikamaiused aga müüja polnud nõus mulle neid müüma, sest need on värskete marjadega ja püsivad ainult kaks päeva kõlblikud. Jõuan koju ju alles nädala pärast. Sain siis kaks glasuurkonti ning maksin 4 eurot. Koju jõudes oli kingisaajatel rõõmu küll, mõlemal nii umbes sekundijagu. 

Hapukapsaga miljonäriks 

Legendi järgi saabus umbes 10 aastat tagasi Iirimaale üks sakslanna, kes hakkas hapukapsast tootma. Iirlastele võõrapärane toit. Suure retseptitamise ja fb-turundusega sai temast viie aastaga miljonär. Iirimaal hapukapsast siiani suurest poest hõlpsalt ei leia, ökopoes maksab 250 g toorest hapukapsast 5,5 eurot.

Et uudistoode kuulsaks sai, siis teevad seda nüüd teisedki, aga toredates variatsioonides, peediga, kimchit ja muude erinevate köögiviljadega. Samad tootjad müüvad ka muid kääritiselaadseid tooteid - kombuchat ehk teeseenevett ja kefirit, mis iirlaste jaoks on mitte piimakeefir, vaid riisiseenevesi. Seda siis ikka ühe marja ja teise marjaga, nagu limonaadi.

Seeneketšup, seeneõli ja seeneäädikas 

Kuna Iirimaal on metsasid vähevõitu, siis koriluskultuur on pigem eksklusiivne või suisa friikide tegevus. Enamus inimesi ei tunne metsaseeni. Seeni süüakse küll, aga ikka kasvanduse omi. Kohtasin taluturul ka seenekasvatajat, kellel värskete kännuseente, šhitaakede, puravike ja austerservikute kõrval oli pakkuda ka seeneõli, ketšupit ja äädikat. Sain aru, et värskeid seeni oli hoitud õlis, kuni õli muutus seenemaitseliseks. Äädikaga oli toimitud samamoodi, aga seeneketšupi tehnoloogiast ma aru ei saanud ei lugedes ega kuulates. Maitse poolest oli tegu esialgu küllaltki võõristusttekitava möginaga. Hiljem hakkasin aga mõtlema, et tegelikult tõesti pastaga või mõne lihaga pakkudes, võiks see olla siiski maitseelamus. Aga mitte liiga argipäevane maitseelamus - 100 g seeneketšupit maksis 6 eurot. 

Kokkuvõtvalt sain Corki taluturgude külastamisest innustust. Olgugi, et sealgi on tegemist ikka väikese ja niššitegevusega oli hea näha, et väiketalupidamisega on end võimalik elatada. Kindlasti on turgudel müümine elustiiliäri ja kindlasti on turgudelt ostmine kogukonnateema nagu on meilgi kujunemas just need tunnusjooned ja eelkõige OTT-ides. On neid, kes tahavad elustiiliärist enamat ja neid, kes ei taha kindlasti sellest välja astuda, võimalused on erinevatele põllumajanduslikele ärimudelitele välja kujunenud. Kui ikka positiivset otsida, siis on mõnes mõttes hea, et meie nende asjadega alguses oleme. Väljakujunenud Corki turgude negatiivne noot oli kõikjal üks - raske on trügida uue tootjana juba hästi toimivale turule. Meil seevastu on nii OTT kaubakohtumistel, tänavaturgudel ja kaubanduskeskuse turgudel tootjatele ruumi veel.