 |
|
Juba mõnda aega on Euroopa Liidu poliitikate kujundamise aruteludes kasutusel termin "Smart Village" ehk "Arukas küla". Antud mõiste hõlmab erinevaid maapiirkondade ja kogukondade arendamist puudutavaid tegevusi.
Kuid eelkõige on see kombinatsioon digitaalsusest, mobiilsusest, innovatsioonist ja kohapealsete väärtuste parimast kasutamisest.
|
Pikemalt öeldes viitab "Arukate külade" kontseptsioon jätkusuutlikele maapiirkondadele ja kogukondadele, mis tegelevad nii olemasolevate tugevuste ja väärtustega kui arendavad välja uusi võimalusi. Nende külade puhul täiustatakse traditsioonilisi ja uusi võrgustikke ja teenuseid digitaal- ja telekommunikatsioonitehnoloogia ja innovatsiooniga ning lõigatakse senisest enam kasu vajalikest teadmistest. Kõik see tõstab kohalike elanike ja ettevõtete heaolu.
Tüüpiline "Arukas küla" pöörab tähelepanu näiteks e-kirjanduse kasutusoskustele, e-tervisele ja teistele põhiteenustele, innovaatilistele keskkonda puudutavatele lahendustele, põllumajanduslike jäätmete ringlusmajandusele, kohalike toodete edendamisele läbi kõrgtehnoloogia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu. Teemaks on ka aruka spetsialiseerumisega põllumajanduse ja toidu projektide rakendamine ning turismi- ja kultuuritegevused.
Kuidas leida "Aruka küla" arendamiseks rahastust?
"Aruka küla" arengu rahastamiseks ei ole loodud spetsiaalset rahastusmehhanismi, kuid erinevate tegevuste toetamiseks saab kasutada juba olemasolevaid toetusmeetmeid. Näiteks mängivad selles olulist rolli riiklikud maaelu arengukavad, eelkõige LEADER/CLLD ja külade uuendamise meede.
Ei saa unustada ka teisi EL fonde nagu Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ning riiklikud fondid. Nõnda on "Aruka küla" mõiste taga mitmetahuline koostöö ja koostoimimine ning seda mitte ainult rahastusallikate mõistes, vaid ka ühistegevuses kogukonna liikmete, ettevõtjate ja teemavaldkondade vahel.
"Arukad külad" andke endast märku!
Euroopa maaeluvõrgustik (ENRD) kutsus eelmise aasta sügisel kokku "Aruka küla" teemalise töögrupi, mis koosneb liikmesriikide maaeluvõrgustike ja ekspertide esindajatest. Töögrupi peamisteks eesmärkideks on kogemuste jagamine, heade näidete kogumine ning maaelu arengu poliitika rakendamise parandamine. Töögrupp käib sel aastal koos veel kaks korda ning tegevus võetakse kokku laiemale sihtgrupile mõeldud seminariga, mis toimub 2018. aasta maikuus.
Sisuliselt on töögrupi üheks tulemuseks kontsentreeritud peegelpilt liikmesriikide kogemustest ja arvamustest Euroopa Komisjonile. Kuid loomulikult on sama oluline heade praktikate levitamine laiemale avalikkusele.
Töögrupi liige on ka Eesti maaeluvõrgustik. Meie üheks ülesandeks on "Aruka küla" kontseptsiooni toetavate näidete kogumine. Kui teate või olete osaline "Aruka küla" temaatikat puudutavas projektis või algatuses, siis andke endast märku ja kirjutage e-posti aadressile meeri.maastik@pmk.agri.ee. Teie ettevõtmine võib inspireerida ka teisi tegutsema!
Tulevikukülad on juba olemas
Euroopas on juba tehtud mitmeid põnevaid "Aruka küla" projekte, mis toetavad uusi lähenemisviise tervishoiuteenustele, hooldusele, haridusele, liikuvusele, energia kasutamisele, lairibaühenduse arengule jne.
Mõned näited "Aruka küla" teemalistest projektides Suurbritannias ja Iirimaal:
 |
|
Ühtne transpordikorralduse plaan |
Transpordikorraldusega seotud osapooled konsulteerisid erinevate transpordiliikide (bussi-, takso-, ja raudteefirmade) esindajatega, sotsiaalsete teenuste pakkujatega, kogukonna eestvedajatega ja külaliidritega. Arutelude tulemusena alustati Iirimaa Kilkenny regiooni elanikele, ettevõtetele ja turistidele mõeldes "Kõikehõlmava mobiilsuse plaani” (CMP) koostamist.
| "Kõikehõlmava mobiilsuse plaan" kavatsetakse valmis saada 2018. aasta teiseks pooleks, mis on aluseks taotluse esitamisel Iirimaa riiklikule transpordiametile piirkonna ühtse transporditeemalise pilootprojekti rahastamisel. Pilootprojektist loodetakse eeskuju ka teistele Iirimaa paikadele. Tegemist on hea näitega, mis tõestab, et erinevate avalike transpordiliikide vaheline integratsioon aitab edukalt parendada Iirimaa maapiirkonna mobiilsust. |
|
 |
"Kõikehõlmava mobiilsuse plaani" arendamine mängib ka olulist rolli avaliku poliitika teavitamisel ja korraldamisel. Transpordimudeli väljatöötamisel tuginetakse Kilkenny regiooni vajadustele, kuid seda saab ümber kohandades kasutada ka teiste piirkondade mobiilsuse arendamiseks.
Rahastamine: 10% rahast tuli piirkonna transpordifirmadelt ja 15% Kilkenny kohalikult omavalitsuselt.
 |
|
Tiree Tehnikalaine Inglismaal |
Tiree Tehnikalaine (TTL) on kaks korda aastas toimuv üritus, mis toob pikaks nädalavahetuseks Tiree saarele kokku kunstnikud, tehnoloogid, disainerid, filosoofid ja teised huvilised, kes soovivad arutleda ja tegutseda tipptehnoloogia teemadel. Ühest küljest toob see tipptehnoloogia suuretest keskustest eemal asuvatesse maapiirkondadesse ja teisalt võimaldab osalejatel – nii akadeemikutel kui ka praktikutel – mõista erinevaid disainimisega seotud aspekte.
|
TTL on panustanud mitmete praktiliste projektide loomisesse – näiteks digiallkiri, noorsootöö alane kommunikatsioon, kultuuripärandi teemaline mobiilirakendus ja hiljutine projekt, kus leiti vanadele telefoniautomaatidele uus kasutus.
Ettevõtmine on pannud alguse mitmetele akadeemilistele koostegemistele, projektidele ja trükistele, mis kõik täidavad laiemat teabelevitamise rolli, et informeerida tehnoloogia kogukonda maapiirkonna vajadustest.
|
|
 |
Rahastamine: Enamus projekti rahastusest tuleb turistidele mõeldud saarele sisenemise maksust (püsielanikele tasu ei võeta), kuid toetust saadi ka Nesta’lt (Ühendkuningriigi innovatsiooniteemaliste projektide rahastamise fond) ja saare kohalikelt toetusfondidelt.
|
|
Kogukonna pood - piirkondlik arengukava Iirimaal |
Projektiidee tekkis viie Kagu-Iirimaa LEADER kohaliku tegevusgrupi eestvedamisel konverentsil "Vastupidine revolutsioon", kus käsitleti kogukonna poodide edendamist. Taolised poed alustasid mõnes Iirimaa maapiirkonnas tegutsemist, sest suuremad maapoed olid hiljuti suletud. Projekti eesmärgiks on täita jaemüügi ja teiste teenuste osutamisega seotud lõhe, mis on tekkinud pärast mitmete maapoodide sulgemist. Saadi aru, et maapood ei ole pelgalt koht, vaid ka sotsiaalse suhtluse kese, kuhu kogukond kokku tuleb.
|
Konverentsi "Vastupidine revolutsioon" rahastati LEADER programmist ja riiklikest fondidest ning seal osales umbes 200 kogukonna aktivisti ja ametnikku.
Et konverentsil küpsema pandud mõtet veelgi täiustada, hakkasid kohaliku tegevusgrupi partnerid mõtlema, kuidas kogukonna juhitud poodide ideed edasi arendada ning leidsid, et võrgustikuvaheline koostöö ja kogemuste ning ressursside jagamine on selleks kõige parem viis.
|
|
 |
Leiti, et võrgustiku kulude katmiseks oli vaja luua 12 kogukonna-poodi. Kuna ükski LEADER tegevusgrupi piirkond ei pakkunud võrgustiku säilitamiseks vajalikku kriitilist massi, töötati välja piirkondliku üksuse kontseptsioon.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles