EESTI TEADUSAGENTUUR: Brüsseli büroo edastatavad teadusuudised (detsember 2017- jaanuar 2018)

 Üldised teadusuudised

Horisont 2020 vahearuanne: kuidas kindlustada EL-i teaduse ja innovatsiooni maksimaalne mõju

Euroopa Komisjoni poolt avaldatud teatis Horisont 2020 programmi vahearuande kohta rõhutab vajadust suurendada EL-i investeeringuid teadus- ja innovatsiooni-programmidesse, et nende mõju oleks võimalikult laialdane. Komisjoni sõnul tuleks järjest rohkem kasutada missioonikeskset lähenemisviisi, mis keskenduks kindlate probleemide lahendamisele, sest nii on võimalik programmi mõju suurendada. Lisaks peab tulevikus rohkem kodanikke tulemuslikult kaasama ning toetama murrangulist innovatsiooni. Peab töötama selle nimel, et EL-i teiste rahastamisprogrammidega tekiksid tugevamad seosed ning areneks avatud teaduse valdkond.

Teatises kokku kogutud õppetunde ja tulevikuprognoose arvestatakse Komisjoni poolt Horisont 2020-le järgnevale teadus- ja innovatsiooniprogrammi ettepaneku ette valmistamisel. Inglisekeelse teatisega võib tutvuda siin.

Tagasivaade eelmisele aastale: teaduse ja tehnoloogia suurenev roll EL-i poliitikas

Science|Businessiga tehtud intervjuus avaldab teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi juht Robert-Jan Smits lootust, et tulevikus on EL-i erinevate poliitikavaldkondade vahel toimuv teaduskoostöö veelgi sujuvam.

Vajadus koostööd suurendada

Suurbritannia lahkumisel EL-ist kaob ka riigi 12,5% suurune osalus EL-i eelarves, mistõttu on senisest suurem vajadus teadusega tegelevatel osapooltel leida partnereid teistes sektorites ning suurendada erinevate osakondade vahelist koostööd. Sealhulgas on Smitsi sõnul eriti tähtis näidata teistele Euroopa Komisjoni peadirektoraatidele kui oluline on suurendada teaduse ja innovatsiooni rolli põllumajanduses, regionaalses arengus ning rahvusvahelises arenguabis.

Smits toob välja võimaliku koostöö põllumajandusvaldkonnaga, viidates EL-i põllumajandusvoliniku Phil Hogani arvamusele, et selle sektori taaselustamiseks on teadus ja tehnoloogia hädavajalikud. Smits arvab, et tegu võiks olla kahepoolse lepinguga, kus EL-i ühises põllumajanduse eelarves suurendatakse teaduse ja innovatsioonile eraldatud summat, samal ajal panustaks tema enda peadirektoraat järgmises raamprogrammis põllumajandusliku toidutööstusteadusele  senisest 3,7 miljardist eurost rohkem.

MFF-i valmimine

2018. aasta alguses saavad uued eelarvega seotud läbirääkimised jälle hoo sisse. Euroopa Komisjon korraldas 8. jaanuaril avaliku konverentsi, mis käsitles raha jagamist programmide vahel pärast 2020. aastat. Eelarvevolinik Gunther Oettinger kavatseb 31. maiks avalikustada eelarvekava esialgse versiooni, milleks ta soovib liikmesriikidega enne 2019. aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi kokkuleppele jõuda. Samal ajal valmistavad teadusvolinik Moedas ning peadirektor Smits järgmist teaduse- ja innovatsiooniprogrammi.

Peadirektoraadi kolm eesmärki

Peadirektori ametikohale asudes oli Smitsil kolm peamist eesmärki: jõuda sinnamaani, kus teadus ja innovatsioon oleksid poliitikakujundamises kesksel kohal,  arendada raamprogrammi tingimusi, mis aitaksid kaasa teaduse ja innovatsiooni jõudsale arengule ning luua strateegia, mis edendaks raamprogrammi kvaliteeti, mõju ja mainet.

2017. aasta oli tema sõnul väga tulemuslik, tuues välja, et Euroopa Komisjon saatis laiali formaalse poliitikajälgimise süsteemi European Semester kaudu kümme riigipõhist soovitust teaduse ja innovatsiooni teemadel. Lisaks sellele sai hoo sisse Komisjoni uus teadusliku nõustamise süsteem, mis lihtsustab teaduslikke tõendite jõudmist kõikidesse EL-i poliitikavaldkondadesse, loodi uus teaduse ja tehnoloogiaga seotud eetikaga tegelev nõuanderühm; samuti teaduspilve loomine, mis ühendaks Euroopas asuvaid laboreid. Innovatsiooniprojektide ja ettevõtete käivitamist rahastati mitmekesisemalt nt laenude abil. Lisaks sellele loodi teadusvaldkonnas tööotsijaile Euraxessi veebilehekülg, kust võib leida juba 28000 tööpakkumist ning 30000 registreeritud kasutajat.

Smitsi meelest panustavad kõik need edusammud Euroopa teaduse ja tehnoloogia üldisesse arengusse. Samal ajal tuleb tõdeda, et teistes riikides nagu Hiina ja India tehakse samal kiirusel tehnoloogia valdkonnas uuendusi, Smits ise nendib: „Probleem ei ole selles, et me oleksime kuidagi kehvad, vaid teised on lihtsalt kiiremad.“

Viis olulist küsimust EL-i teadusprogrammide kohta 2018. aastal

Uue aasta algusega on EL-i eelarvega seotud tegevused hoogustumas, sealhulgas tekivad küsimused ka 8% kohta, mis on teadusele ja innovatsioonile pühendatud. Hetkel kulutab EL rohkem kui 10 miljardit eurot aastas meditsiini ja kliima uurimise, industriaalse tehnoloogia, ettevõtete jt valdkondade peale. Mitmed vastandlikud huvigrupid nagu põllumajanduse, regionaalarengu ja julgeoleku valdkonna tegijad ootavad uuest eelarvest suuremat rahalist panust, kuid EL-28 liikmesriigid ei soovi Komisjoni üldiste kulutuste summat tõsta, vaid toetavad hetkel kehtivat määra, mis on 1% Euroopa Liidu SKT-st. Suurbritannia liidust lahkumise tagajärjel 10 miljardi euro suuruse panuse kadumine mõjutab eelarvet veelgi.

Science|Business küsib kokkuvõtvalt viis küsimust, mida teaduse ja innovatsiooni rahastamisest huvitatud osapooled peaksid sel aastal jälgima:

1. Mis saab brittidest?  Suurbritannia on Saksamaaga vedanud EL-i teadus- ning tehnoloogiaprogramme 1980ndatest aastatest saati. Riiklik teaduspoliitika on mõjutanud ka EL-i programme, eriti raha jagamist avalike taotluskonkursside kaudu, avaliku ja erasektori koostöö edendamine ning suurte ettevõtete kõrvalt hinnatakse ka üksikisikuid ja VKE-sid.

2017. aasta juulikuus avaldatud andmete kohaselt osales Suurbritanniast kõikidest EL-i liikmesriikidest kõige rohkem inimesi, kaasates programmi üle 7000 osaleja. Riigi valitsus on öelnud, et kavatsevad pärast liidust lahkumist olla EL-i kõige lähedasem partner teadus- ja tehnoloogiavaldkonnas. Eelarve kohta ütleb teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi juht Robert-Jan Smits, et teadusprogrammides osalevad teised riigid nagu Norra ja Šveits, kes samuti ei kuulu EL-i, ning sarnaselt käitutakse ka Suurbritanniaga, kui riik EL-ist lahkub.

2. Kui palju raha? Suurbritannia lahkumisega seoses kaob ka riigi panus EL-i ühisesse eelarvesse. Kuid see ei pruugi tähendada, et raha jääb vähemaks; vastupidi, mitmed huvigrupid loodavad, et EL-i kulutused teadus- ja arenguvaldkonnas kasvavad järgmises eelarves.

3. Mis on eesmärk? 2018. aasta alguses on üks oluline märksõna „missioonid“. Komisjoni ekspertgrupp usub, et teadusprogrammide maine kujundamisel on oluline tuua välja ambitsioonikad eesmärgid, mis suurendaks avalikku entusiasmi teaduse suhtes. 9. raamprogrammis on missioonidele pühendatud umbes neljandik sotsiaalsete väljakutsete osast, mis kokkuvõtvalt on vähem kui 10% tervest programmist.

4. Kuidas käituvad rahvusvahelised ettevõtted? Teaduse ja arenguprogrammi algusest saadik on rõhutatud avaliku ja erasektori koostöö olulist rolli tehnoloogia arengus. Hetkel on kolmandik programmi eelarvest mõeldud eraettevõtetele ning erasektori rahastamist avalikest fondidest on palju kritiseeritud, mistõttu pakkus teadusvolinik Carlos Moedas 2015. aastal välja Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) loomise. 2018. aastal algas EIC pilootprojekt, mille eesmärk on katsetada ettevõtete toetamise ümberkorraldust, eriti võlakohustuste ja omakapitali kaudu rahastamisele tähelepanu pöörates.

5. Millist rolli mängivad teised riigid? Carlos Moedase üks prioriteetidest on olla kõikidele maailma riikidele avatud ning lubada neil 9. raamprogrammi panustada, näiteks on USA Euroopa Komisjoniga enda vaateid jaganud. Sellegipoolest toimusid Horisont 2020 programmis muutused, millega kaovad EL-i toetused Brasiiliale, Venemaale, Indiale ja Hiinale, mistõttu on varasema 5% asemel 2.2% osalejatest EL-i mittekuuluvad riigid.

Euroopa Komisjon avaldas Horisont 2020 programmi prioriteedid perioodiks 2018-2020

EL-i teaduse- ja innovatsiooniprogramm Horisont 2020 viimase kolme aasta (2018-2020) jaoks loodud tööprogramm on kitsendanud teemavalikut ning keskendub valdkondadele, mis otseselt toetaksid Euroopa Komisjoni prioriteete. 2018-2020 perioodiks ette nähtud neli keskset valdkonda saavad kokku 7 miljardit eurot:

• Luua vähem süsihappegaasiheiteid tekitav ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline ühiskond
• Kokku viia majanduslikud ja keskkonnaalased edusammud, luua ringmajandus
• Euroopa tööstuse ja teenindusvaldkonna digitaliseerimine
• Julgeolekuliidu tõhustamine

Euroopa Komisjon on avaldanud iga alateema kohta ühe teabelehe, mis annab ülevaate järgmiste aastate prioriteetidest. Dokumente on võimalik alla laadida siin.

Mariana Mazzucato alustab tööd missioonikeskse teaduse ja innovatsiooni nõunikuna

Esimesest jaanuarist 2018 alustas teadusvolinik Carlos Moedase büroos uue nõunikuna IIPP (ingl. Institute for Innovation and Public Purpose) juht ning professor Mariana Mazzucato. Missioonikeskse teaduse ja innovatsiooni nõunikuna on tema ülesanneteks aidata 9. raamprogrammi tuua suuremal hulgal missioonikeskset lähenemist, tänu millele käsitletaks ühiskondlikke valupunkte (nt kliimamuutused ja hooldustöö) kui konkreetseid probleeme, mida erinevate valdkondade tegijad avalikust ja erasektorist  võivad koos töötades lahendada.

Mazzucato kuulub ka Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni majandusliku ja ühiskondliku mõju hindamise ekspertgruppi (ingl. ESIR) ning 2017. aasta oktoobris juhtis ta ESIR-i esimest kohtumist. 2017. aasta detsembris tegi professor Mazzucato Euroopa Nõukogule ülevaate missioonikeskse lähenemise kohta Euroopa poliitikas. Tema IIPP töödokument „Missioonikeskne innovatsioon: väljakutsed ja võimalused“ on avalik, huvilised võivad tutvuda dokumendiga siin.

Guildi võrgustiku nimekiri järgmise teaduse- ja innovatsiooni-programmi ambitsioonikaimatest missioonidest

Guildi ülikoolide võrgustik on avaldanud seisukohta, et EL-i järgmine teadus- ja innovatsiooniprogramm peaks keskenduma sellele, et kõige ambitsioonikamate missioonide teaduslik ja sotsiaalne mõju oleks võimalikult suur. Üheksateistkümnest ülikoolist koosnev võrgustik toetab Euroopa Komisjoni plaane tuua järgmisesse raamprogrammi missioonikeskne lähenemine, mida  on propageerinud Pascal Lamy.

Guildi poolt avaldatud dokument mainib viit missiooni, mis on seotud ka ÜRO säästva arengu eesmärkidega ning rõhutab, et Euroopa Komisjon peaks seadma prioriteediks teadus- ja innovatsiooni projektid, mis aitaksid ÜRO eesmärke saavutada. Guildi võrgustiku poolt pakutud viis missiooni on järgnevad:

• Tegeleda resistentsusega mikroobivastaste ravimite suhtes
• Tervena elatud aastate arvu suurendamine individuaalsetele vajadustele kohandatud meditsiini kaudu
• Jätkusuutlike linnade ja maastike arendamine
• Teaduse autoriteedi taastamine ühiskonnas
• Digitaalsete lõhede likvideerimine Euroopas

Dokumendiga on võimalik tutvuda siin.

Euroopa Komisjon avaldas uurimuse teadusest, innovatsioonist ja majanduskasvust RIO platvormil

Euroopa Komisjoni Teaduse ja Innovatsiooni peadirektoraat on avaldanud uuringu teaduse, innovatsiooni ja majanduskasvu seostest Teaduse ja Innovatsiooni Vaatluskeskuse (ingl. RIO – Research and Innovation Observatory) lehel. Deloitte ja RAND Europe’i poolt koostatud dokument selgitab poliitika mõju innovatsioonile ning uuringu eesmärk oli anda rohkem tõendeid poliitika mõjust teadusele ja innovatsioonile. Lisaks sellele sooviti uurida võimalikke muudatusi QUEST III programmis, mis on Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi poolt loodud makromajanduse poliitikaanalüüside ja uuringute mudel.

Uuringus käsitletakse järgnevaid teemasid:

• Teadus- ja arengupoliitika (R&D) reformid ja strateegiad
• Oskuste arendamine
• Tehnoloogia levik
• Teadmiste loomine ning R&D investeeringud

Inglisekeelse uuringuga on võimalik tutvuda siin.

Research Europe teeb kokkuvõtte arvamustest uute Marie Skłodowska-Curie meetmete alla kuuluvate laienemisstipendiumite kohta

LERU (ingl. League of European Research Universities) peadirektor Prof. Kurt Deketelaere ning teised ülikoolide ühenduste esindajad on avaldanud Science Europe’is arvamust Marie Skłodowska-Curie meetmete alla kuuluvate uute laienemisstipendiumite kohta, mille eesmärk on rahastada teadlaste mobiilsust.  Üldine vastukaja on olnud kriitiline ning eraldi mainitakse eelarvet, mille suurim valukoht on rahaliste ressursside nappus, mis ei suudaks ennetada oskustööjõu väljavoolu.

Teadlased ja ülikoolide esindajad näevad samuti võimalikke riske madalamate standardite näol Ida-Euroopasse minnes. Prof. Deketelaere väljendab muret, et Euroopa teadusruum (ingl. ERA) ei pruugi enam prioriteet olla ning tema meelest on murettekitav ka Euroopa Innovatsiooninõukogu pilootprojekti rahastamine Horisont 2020 vahenditest. Artikliga on võimalik tutvuda siin.

Aruanded, analüüsid

Euroopa ettevõtted suurendavad jõuliselt investeeringuid teadus- ja arendusprogrammidesse võrreldes maailma keskmisega

Euroopa Liidu ettevõtted on märkimisväärselt suurendanud investeeringuid teadus-ja arendustöösse (ingl. R&D), tõustes maailma keskmisest kasvumäärast kõrgemale. Maailma 2500 suurima firma panus R&D-sse kasvas 5,8% võrra 2016. aasta jooksul, samal ajal suurenes EL-is paiknevate firmade investeering 7% võrra toetudes IKT-le, tervishoiule ja autotööstusele. Sellised olid peamised järeldused 2017 tööstussektori R&D investeeringute tulemustabelist, mille Euroopa Komisjoni 2017. aasta detsembris avaldas.

2500 mõjukaimast tööstuslikest R&D-ga tegelevast ettevõttest paikneb 567 neist EL-is, rohkem on vaid USA-s, kus asuvad 822 ettevõtet. Samal ajal töötavad Jaapanis 365, Hiinas aga 376 firmat. Üldiselt jätkasid firmad teadusesse investeerimist, kuigi nende tulude kasv jäi R&D investeeringutele alla.  Tulemustabeli järgi oli nende firmade investeering globaalselt 741,6 miljardit eurot, millest 192,5 miljardit investeeriti EL-i firmade poolt.

EL-i firmad lõid ka rohkem töökohti: kui maailmas loodi keskmiselt 1,7% võrra rohkem töökohti, siis EL-is paiknevad firmad võtsid 2016. aastal tööle 18,8 miljonit inimest, mis oli eelnenud aastaga võrreldes 2,2% suurune kasv. Tulemustabeliga on võimalik tutvuda siin.

ERA LEARN: Kolmas iga-aastane raport avaliku sektori sisestest partnerlustest (ingl. P2Ps)

2017. aasta novembris avaldatud ERA LEARN raport annab ülevaate avaliku sektori sisestest partnerlusest ning trendidest 2016. aasta juulist 2017. aasta juunikuuni. Aruanne teeb kokkuvõtte partnerluste hetkeolukorrast ja kumulatiivsest investeeringust P2P ühistesse projektikonkurssidest FP6-st saadik, millele järgneb Horisont 2020 ERA-NET kaasrahastamise vahendile pühendatud osa. Raport hõlmab endas ka avalikke andmeid planeeritud investeeringutest 2017. aasta teises pooles ning järgnevatel perioodidel. Raportist on võimalik lugeda järgnevate teemade kohta:

• Ülevaateperioodi alguses oli 95 aktiivset P2P partnerlust
• 2017. aasta lõpuks avasid P2P võrgustikud 570 ühist projektikonkurssi, kokku oli investeeringuid rohkem kui 5,8 miljardit eurot üle 6400-sse rahvusvahelisse projekti.
• 2014. aastast saadik on loodud 46 ERA-NET kaasrahastamise võrgustikku, 44 neist on juba sulgenud oma esimese kaasrahastamise taotlusvooru.
• 2018-2021 perioodiks on ette nähtud rohkem kui 85 taotlusvooru, mille kogu eelarve ulatub 1,5 miljardi euroni, ning mida juhivad hetkel aktiivsed võrgustikud või mida rahastatakse tulevikus Horisont 2020 programmist.

Raportiga on võimalik tutvuda siin.

Ühtsel alusel põhineva ja kõikehõlmava strateegia leidmine Euroopa tervisesektori uuendamiseks

8. novembril 2017 kohtus Science|Businessi võrgustik ning 61-st ülikoolist, ettevõttest ja avaliku sektori organisatsioonist koosnev töörühm võttis luubi alla tervishoiu uuendamise Euroopas. Nende peamine eesmärk oli leida vastus küsimusele: kuidas on võimalik tagada tugev ja ühtne tervishoiusüsteem, mis peaks vastu eelarvest, poliitikast ja demograafilistest muutustest tingitud probleemidele? Aruanne hõlmab endas kohtumisel toimunud arutelu ning võrgustik loodab 2018. aastal sarnaseid üritusi korraldada nt energia ja IKT kohta. Inglisekeelset aruannet saab lugeda siin.

Konsultatsioonid

Avalik konsultatsioon EL-i fondide kohta investeeringute, teadusuuringute ja innovatsiooni, VKEde ja ühtse turu valdkonnas

10. jaanuaril 2018 avas Euroopa Komisjon avaliku konsultatsiooni EL-i fondidest, mis puudutavad investeeringuid, teadust ja innovatsiooni, VKE-sid ning ühtset turgu. Kõik temaatikaga seotud kodanikud, organisatsioonid ja huvigrupid on oodatud konsultatsioonile vastama. Samal ajal saab avaldada arvamust ka ühtekuuluvuse, julgeoleku, migratsiooni ja varjupaigapoliitika, strateegiliste infrastruktuuride, väärtuste ja mobiilsuse kohta.

2018. aastal teeb Komisjon ettepanekuid järgnevate rahastusprogrammide kohta, mis alates 2020. aastast mitmeaastasesse finantsraamistikku kuuluvad. Konsultatsiooniga loodetakse selgitada välja, mis on praeguses programmis tulemuslik olnud ning mida peaks tulevikus muutma. Komisjon teeb konsultatsiooni lõppedes kokkuvõtte laekunud vastustest ning kavatseb kogutud informatsiooni kasutada 2020. aastal algava mitmeaastase finantsraamistikuga seotud ettepanekute kirjutamisel. Konsultatsioonil saab osaleda 8. märtsini 2018. Lisainfo on saadaval siin.

Konkursid

Innovatsioon

Ekspertide sõnul peab EL-i rahastus läbimurdelise innovatsiooni vallas olema kohandatud uuendaja vajadustele

Euroopa Komisjoni nõustav sõltumatu innovaatorite ekspertgrupp on avaldanud soovitused, kuidas Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) peaks rahastama ning toetama läbimurdelist innovatsiooni täielikult protsessi algusest lõpuni. Avaldatud aruandest jääb kõlama soovitus, et loodava Euroopa Innovatsiooninõukogu keskmes oleks lihtsustatud ja paindlik rahastamissüsteem, mis arvestaks innovaatori vajadustega ning motiveeriks erasektori investorite osalust laiendamise faasis. Ekspertgrupi liikmed soovitavad ka suurendada teadlikkust Euroopa innovatsiooni edulugudest ning ära kasutada Euroopa ökosüsteemi, et kõige innovaatilisemad ettevõtted võiksid kasu saada euroopaülesest ekspertiisist ja partnerlustest.

Teadusvolinik Carlos Moedas tervitas soovitusi ning sõnas, et see dokument on tähtis panus täisväärtusliku Euroopa Innovatsiooninõukogu loomisel järgmises teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis. Aruanne esitati esmalt Davoses toimuval Maailma Majandusfoorumil Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile, kes oli samuti teinud sarnaseid üleskutseid Euroopa innovatsiooniagentuuri loomisele.

Ekspertgrupi juht Hermann Hauser, kes on Amadeus Capital Partnersi kaaslooja, ütles: „Me oleme veendunud, et meie neliteist soovitust, mis puudutavad rahastamist, teadustamist, laiendamist ja talenti, kujutavad endas olulist sammu EL-i innovatsiooni toetamises ja võimaldavad Euroopal jõuda kesksele positsioonile globaalsel innovatsioonimaastikul.“ Soovitustega on võimalik tutvuda siin.

Euroopa Komisjon on käima lükanud projekt maailma kiireima superarvuti ehitamiseks

2023. aastaks peaks valmima 1 miljardi suuruse eelarvega projekti tulemusena maailma kiireim superarvuti. Peaaegu pool eelarvest tuleb Euroopa Komisjoni 2020 projektist ning ülejäänud panus tuleb kolmeteistkümnelt liikmesriigilt. Maailma kiireimad superarvutid kuuluvad praegu Hiinale ja USA-le. Digitaalmajanduse ja –ühiskonna voliniku Mariya Gabrieli sõnul tuleb nende kahe riigi juhtpositsioon proovile panna. Gabriel ütleb: „ Hetkel ei ole EL-il ühtegi arvutit maailma kümne kiireima superarvuti hulgas. 2012. aastal oli meil neli tükki esikümnes.“ Teadusvolinik Carlos Moedas usub, et EL peab vähem imporditud tehnoloogia peale lootma, kuid see ei ole superarvuti loomise peamine eesmärk. Ta sõnab: „Asja tuum ei seisne selles, mis riigist osad tulevad, vaid kes suudab neid osasid toota ning parima tulemuse saavutada.“

Superarvutid on tehnoloogilise juhtpositsiooni näitaja, kuid valitsustel ning teadusasutustel on neid vaja väga keeruliste arvutuste tegemisel nt ilmaennustuste ja DNA järjestusanalüüsi valdkondades. Gabriel rõhutab, et nendel arvutitel on otsene mõju inimeste elule. Teadlaste sõnul saab sellise tehnoloogia abil ka näiteks kliimamuutuste riskidest ülevaate. 

Koostajad
Kadri Sirg
ETAg-i Brüsseli büroo juht
kadri.sirg@etag.ee

Ingrid Annilo
ETAg-i Brüsseli büroo püsistažöör
ingrid.annilo@etag.ee