EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime ühekoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUMINISTEERIUM: Põllumajandustoodangu väärtus kasvas 2017. aastal viiendiku võrra

Allikas: Maaeluministeerium
26. märts 2018. a

Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus oli 2017. aasta esialgseil andmeil 906 miljonit eurot, mis on 21% enam kui eelnenud aastal, selgub Maaeluministeeriumi koostatud põllumajandussektori 2017. aasta ülevaatest.

Näiteks suurenes taimekasvatussaaduste toodangu väärtus 19%, sealhulgas suurenes enim  teraviljatoodangu väärtus - 56%, ning loomakasvatussaaduste toodangu väärtus kasvas 27%, sealhulgas piimatoodangu väärtus 40%.

"Võime koos rõõmustada, et põllumajandussektori sissetulekud on pärast 2016. aasta järsku langust taas suurenenud ning jõudnud 2015. aasta tasemele. 2017. aastal toodeti lisandväärtust koos toetustega 310 miljonit eurot," märkis maaeluminister Tarmo Tamm.

Maaeluminister Tarmo Tamm rõhutas, et põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arengu soodustamiseks maksti 2017. aastal ühise põllumajanduspoliitika raames ja riigiabina kokku toetust 301,4 miljonit eurot, millest 124 miljonit eurot otsetoetustena, 19,2 miljonit eurot täiendavate üleminekutoetustena, 19,3 miljonit eurot turukorraldusmeetmetena, 132,5 miljonit eurot maaelu arengukava toetustena ning 6,4 miljonit eurot siseriiklike toetustena. "2016. aastaga võrreldes toetused kasvasid - otsetoetuste eelarve oli  eelmisel aastal kokku 123,7 miljonit eurot, kuid 2016. aastal 114,5 miljonit eurot,"  tõi minister Tarmo Tamm välja.

"Samuti on meil põhjust head meelt tunda, sest piimalehmade arv, mis turukriisi ajal järk-järgult vähenes, stabiliseerus 2017. aastal ning oli aasta lõpuks väikesele kasvule pöördunud, jõudes tasemele 86 400 looma," lisas maaeluminister Tamm.  Aastate võrdluses registreeriti piimalehmade arvu suurenemine enne 2017. aastat viimati 2013. aastal. Piima kokkuostuhind püsis 2017. aastal üle 30 € / 100 kg ning aasta keskmisena küündis 32,7 € / 100 kg, mis ületas 2016. aasta keskmist hinda 37%.

Tarmo Tamme sõnul on peatunud ka sigade arvu vähenemine. "Sigade arv oli 2017. aasta 31. detsembri seisuga 18 600 looma võrra suurem kui eelnenud aasta lõpus," sõnas minister. Aastatel 2014–2016 vähenes sigade arv umbes 92 000 võrra. Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2017. aastal 1626 € tonni kohta, mis on umbes 8% suurem kui 2016.  aastal ja 9% suurem kui 2015. aastal.

Veiseliha toodeti 2017. aastal ligi 30% vähem kui aasta varem, kuid veiseliha kokkuostuhind oli 2017. aasta keskmisena 2163 €/t, mis on viimase viie aasta kõrgeim.

Kanamunade hind oli 2017. aastal Eestis keskmiselt 4% kõrgem kui eelnenud aastal. "Samas tuleb mainida, et kui Euroopa Liidu liikmeriikides oli 2017. aastal  kanamunade keskmine hind võrreldes 2016. a märkimisväärselt kõrgem, siis Eestis jäi  nende hind teiste ELi liikmesriikidega võrreldes üheks madalamaks ja hinnatõus üheks tagasihoidlikumaks," kommenteeris Tarmo Tamm.

Põllukultuuride kasvupind oli 2017. aastal Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt kokku 665 tuhat ha, mis on 1% väiksem kui eelnenud aastal. Teravilja kasvatati 331 tuhandel hektaril. Kuna koristusperiood oli väga vihmane, siis kujunes teravilja kogusaagiks 1 312 000 tonni, mis oli siiski oluliselt kõrgem 2016. aasta näitajast. Teravilja keskmised kokkuostuhinnad olid 2017. aastal kõrgemad kui eelnenud aastal, vaid kaera kokkuostuhind oli 7% madalam.

2017. aastal deklareerisid põllumajandustootjad makse 72 miljoni euro väärtuses, mis on 18% rohkem kui 2016. aastal. Endiselt deklareerisid enim makse piimakarjakasvatajad.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo