EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime ühekoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduliikumine linnades

Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur
16. mai 2018. a

Tartus toimus aprillis Maamessiga samaaegselt kolmepäevane rahvusvaheline konverents teemal "Toidu-urbanism - jätkusuutlik linn", mis keskendus toidu kasvatamisele ja toiduvõrgustikele linnades.  

Konverentsi korraldasid Eesti Maastikuarhitektide Liit ja liikumine Elav Tartu. Konverentsi peamiseks  eesmärgiks oli tõsta teadlikkust kohalike toiduvõrgustike olulisusest, linnapõllumajandusest ja jätkusuutlikust linnaplaneerimisest.

Käesoleva loo autor osales konverentsi teisel päeval ning siis olid teemadeks loodus, inimesed ja maastikukujundus ning inimeste ja maastiku ühendamine. Konverentsi esimesel päeval olid teemadeks juhtimine, spetsialistid ja rohujuur ning kohalik toit ja selle levitamine. 

Teise konverentsipäeva peamised järeldused:

  • Kogukonna aedade planeerimisel tuleks kindlasti kaasata maastikuarhidektid, et pilt oleks visuaalselt nauditav aastaringselt.
  • Tavapärasele murule on hea alternatiiv niidud, mis on oluliselt mitmekesisemad.
  • Meil on veel alles suhe maaga - peaksime seda hoidma ka linnades.

Kõik ettekanded on järelevaadatavad FB-s -  www.facebook.com/FoodUrbanismTartu/

Konverentsi veebileht - foodurbanism.wixsite.com/foodurbanismtartu

Loe ka Sirbis ilmunud artiklit - www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/toiduvorgustikud-linnas/ ning ERR-i veebil 13.05 ilmunud artiklit "Toiduvõrgustikud linnas"

Loodus, inimesed ja disain

Teisel konverentsipäeval keskenduti linnamaastike planeerimisele. Esinejad olid väga rahvusvahelised, näiteks rääkis hispaanlasest tudeng Miguel Villoslada linna rohealade võrgustikust - kuidas omavahel integreerida roheline, kollane ja hall ala? Kusjuures rohealasid on väga erinevaid, nii nagu meil on väga erinevaid koduaedasid.

Planeerimiseks on vaja kõigepealt teha kindlaks, mis juba olemas on ning kuhu tahetakse jõuda. Andmete osas on olemas Euroopa asunduskaart, mis kirjeldab linnade rohealasid. On olemas mullastikukaardid. Ka erinevad võrgustikud on sageli seotud Euroopa tasandi projektidega: EnRoute, Green Surge, ESMERALDA jt.

Andre Viljoen Suurbitanniast tõi erinevaid näiteid jätkusuutlikust põllumajandustootmisest linnamaastikel. Londonis viidi läbi uuring, et selgitada välja, kus saaks kasvatada toitu ning milline on keskmine saagikus. Selgus, et linnas kasvatava toiduga oleks võimalik varustada 10-30% linnaelanikest. Energia kättesaadavus on hea ning hind soodne, kuid kõige suuremaks takistuseks kujunes vee kättesaadavus.  

Berliini eeslinnas alustati projektiga, mille käigus võetakse  toidutootmise eesmärgil kasutusele vanad rohealad.

Kogukonna aedadest Varssavis andis ülevaate poolatar Maciej Lepkowski. Hetkel on Varssavis 21 kogukonna aeda ning nende arv kasvab pidevalt.

Kogukonna aiandusliikumine hakkas Varssavis arenema 2011. aastal. Alguse sai see kunstikeskustest kui kaasaegse kunstikeskuse ette rajati linnaaed, kus valmistati toitu ja korraldati õpitubasid. Kogukonna aianduses on väga suur roll üksikisikutel.

Järgmine aed rajati 2013. aastal ning taaskord kunstikeskuse juurde. See viis omakorda järgmise etapini - ettevõtluseni. Aastatel 2012-2013 otsustas BMW toetada kahe kogukonna aia rajamist.

Kohalikud aktivistid hakkasid aedasid looma 2013. aaastal ning kohaliku omavalitsuse ja aktivistide koostöös peetakse aedasid kohalike omavalitsusele kuuluvate hoonete läheduses.

Olemas on ühisladu, kus hoitakse niidukeid, seemneid jne, üheskoos ostetakse materjale, olemas on veebileht ja Facebook´i lehed, loodud on linnaaednike nõukoda. Sel aastal on plaanis kogukonna aianduse lõikuspidu. Praegu on need alad kinnised, aga kui need alad avada kõigile, siis peavad nad ennast ise kaitsma hakkama. Varssarvi vanimas parkaias avatakse sel aastal kolm kogukonnaaeda.

Mart Meriste andis ülevaate linnalistest niitudest. Üllatav oli kuulda, et bioloogiline mitmekesisus Tartu linnas on suurem, kui väljapool Tartut. Praegu on väga populaarne muru kasvatamine, kuid bioloogiline mitmekesisus on sellel väga vaene. Muru on kunstlikult loodud keskkond ning ka geneetiline mitmekesisus on seal väga vaene, liigid on tavaliselt kohalikud. Tund aega muruniidukiga sõitmist on keskkonnale sama kahjulik, kui kaks tundi autoga sõitu.

Mida annavad meile linnaniidud? Suur bioloogiline mitmekesisus, hooldamine on odavam ja keskkonnasõbralik, silmale ilus vaadata ning sealt saab nt heina koduloomadele. Kui linna-aiad ei tooda 100% linnaelanike toiduvajadusest, siis linnaniit võib 100% katta kuivheinavajaduse jänestele, keda peetakse linnas.

Lilleniidud või lilleline muru viitab tasakaalustatud ökosüsteemile, kuid sageli on paljud lilled vaid üheaastased taimed. Tegelik niit on pigem roheline, seal on vähem lilli ja on võib olla lausa 1000 aastat vana.

Kui Ford oleks küsinud, mida inimesed soovivad, siis oleks ta saanud vastuseks "Kiiremaid hobuseid", aga kas me seda vajame?

Niidud on lahedad, kuid tavapärane mõtlemine on, et need peavad olema maapiirkonnas, mitte linnas. Kahjuks meil Eestist ei ole häid näiteid linnaniitudest. Hetkel käib töö Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti suunal, et kui midagi ehitatakse, siis peaks alati arvesse võtma ka loodusliku mitmekesistamise aspekti.

Paneelarutelu - kuidas ühendada inimesi ja erinevaid looduslikke süsteeme?

  • Vaja on tõsta kodanike teadlikkust erinevatest võimalustest bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ka linnades. Rõhuasetus peab olema kommunikatsioonil - kuidas teatud sõnumit kindlale grupile edastatakse. On vaja luua tahtevõrgustik!

  • Kohalikel omavalitsustel on oluline roll loomaks eeldused, et meil oleks linnades rohealasid.

  • Inimene on osa loodusest ning tundub, et on linnu, kus on sisse pandud tagurpidi käik ja linnad muutuvad rohelisemaks.

Inimeste ja maastiku ühendamine

Põneva ettekande datšade kultuurist tegi Lilian Pungas, kes viis läbi uuringu, kus küsitleti datšade omanikke. Datšasid Lääne-Euroopas enam ei ole, kuid ida pool veel on. Hiinalinna tüüpi suvilapiirkonnad on selliste väärtuste kandjad, mis esindavad head elu, mitte ellujäämist.

Datšade pidajad on väga keskkonnasõbralikud: linnast viiakse toidujäätmeid, et neid komposteerida, hoitakse kokku vett, mulla kvaliteedi parandamiseks ei kasutata väetisi, pigem sõnnikut. Transport, mida suvilasse jõudmiseks kasutatakse on enamalt jaolt jalgsi, ratta või rongiga. Tegemist on rahata toimiva majandusega, kus üksteisele osutatakse teeneid.

Suvilate omamine on aidanud elus ka raskeid olukordi üle elada, näiteks töökaotuse puhul saadi sealt söök. Aiapidamise peamiseks eesmärgik on olla kontaktis loodusega ning saada tervislikku ja maitsvat toitu. Aiapidamisega tegelemine annab inimesele heaolu ning vähendab igapäevast stressi.

Helsingi kogukonna aedade näidet esitles Sophia Hagolani-Albov. Helsingis on 39 aiamaapiirkonda, mida kohalik omavalitsus toetab. Neis piirkondades on oma kogukonnad ning aiamaalappi on keeruline saada. Järjekorras võib olla lausa 14 aastat. Aiamaa omamine maksab ca 60 eurot aastas.

Kuna aialapid on inimeste käes nii kaua, kui nad tahavad, siis on toimunud teatud stagnatsioon ning need ei näe trendikad välja. Nõudlus aiamaade järele on suur ning Helsingis võiks neid olla ligikaudu 110 000 (Helsingi elanike arv on 600 000).

Paneelarutelu põnevad mõtted:

  • Oluline on elada head elu ning tunda rõõmu ka sellest, mis jääb väljapoole SKP-d. Aiapidamine on aktiivne vaba aja veetmine.

  • Kuigi enam ei ole nii palju maavanemaid, siis ikkagi need traditsioonid ja teadmised on säilinud.

  • Meie elud võiksid olla palju lihtsamad võrreldes sellega, mis meedia meile peale surub.

Konverentsi kolmandal päeval oli võimalus külastada kogukonna aedasid Tartus. Mõned pildid leiab maaeluvõrgustiku pildigaleriist.

Konverentsil oli üleval põnev stendinäitus Hiinalinna aednikest - lisaks piltidele oli juures iga aedniku lugu. Pildigalerii leiab ka konveretsi Facebook´i lehelt www.facebook.com/pg/Tartu-Hiinalinna-aiamaad-143244872878281/photos/  

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo