INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2011-12-06
Nr:	119
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=2022&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema:	Maanoored
Kirjatüki pealkiri:	Noored maal, meie sinisilmne tulevik
Kirjatüki autor:	Meeri Klooren
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
VIDEO:	EI
Lisainfo:	Info Ungaris toimunud konverentsi kohta MMIK veebil http://www.maainfo.ee/index.php?id=1347&page=3394&
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Raske on piiri tõmmata nooruse ja vanaduse vahele. Noorus on suhteline, kui rääkida nooruslikust mõtlemisest, nooruslikust hingest või nooruslikust välimusest. Nooruse väljenduseks võib olla vaid number passis, mis üle 26 eluaasta tiksudes nii mitmetegi määratluste kohaselt nooruse aedikust väljapoole jääb. Kuid kergem on see sõna üldse defineerimata jätta ja keskenduda noorele inimesele, kes alles valib oma eesmärke, kohti ja tegemisi, olles samal ajal nii ühiskonna tulevikuks kui minevikuks. Noored inimesed on oma veidi sinisilmse mõttemaailma poolest sarnased kõikjal maailmas, tõdesin seda Ungaris, Budapestis 7. – 8.11.2011 toimunud rahvusvahelisel konverentsil "Noored maal". Kipume tihtilugu lahterdama maa- ja linnanoori, seejuures on just maanoorest kujunemas „väljasurev liik“, mis koos üha suurema linnastumisega vaikides hajuma kipub. Nii oli ka Budapestis toimunud maanoorte konverentsil peateemadeks maanoorte praegune olukord ja tegevused tulevikuks seoses uue maaelu arengu programmiperioodiga. Ürituse korraldasid Ungari noortalunike ja maanoorte ühing (Agricultural and Rural Youth Association - AGRYA) koostöös Ungari riikliku maaeluvõrgustikuga. Eestis osales üritusel lisaks maaeluvõrgustiku esindajale Meeri Kloorenile ka Tartumaa Arendusseltsist Triin Lääne ja Valgamaa Partnerluskogust Aile Viks. Kokku oli üritusel osalejaid üle 60, 14 erinevast Euroopa riigist. Maanoor, kui meie põhivara Kujutlegem, et meie maapiirkonnas elaks vaid üks noor, kellest sõltuks kogu maapiirkonna tulevik. See noor on põikpäine, eneseteadlik, samal ajal segaduses ja täis ebaküpset tuhinat. Me ju võime ta luku taha panna või siis pisarate saatel suurlinna viia. Kuid kuidas teha nii, et see üks ainus noor ei kaoks ära, vaid oleks maapiirkonna edasise eksisteerimise aluseks? Konverentsi esimese päeva ettekanded otsisid just sellele küsimusele vastust. Maapiirkondade probleemid on Euroopas küllaltki ühetaolised, eriti just noorte teemat puudutades – vähe inimesi, vähe noori, vähe töökohti, vähe võimalusi ja sellele kõigele vastandub „kullasärane“ ja ahvatlev linnamaailm. Ungarlase Mátyás Bódi ettekanne integreeritud noortekeskuste ehitamisest Ungaris, tõestas, et noortele ehitatud hoone ei ole vaid teismelistele suunatud, vaid täidab ka teisi ülesandeid, mis maapiirkonnas vajaka jäävad. Näiteks võis noortehoones korraldada koolitusi ka täiskasvanutele, lisaks saab seal teha lihtsamaid tervise uuringuid ja hoones oli ka postkontor. Nii kaasati noortekeskuse tegevustesse mitte ainult noori vaid kõiki külaelanikke. Ieva Jatniece tutvustas Läti maanoorte olukorda. Kuigi maapiirkonnas on palju, mis paneb ahastama on sama palju ka seda, mis head meelt teeb. Nii ütleb üks Läti noor maal elamise kohta: „Maal elades oled sa vaba, sa saad planeerida oma aega, tööd ja elu. Sa saad vastutada ise oma vigade eest ja mitte kedagi pole süüdistada. Vaikne ja rahulik, palju ruumi loominguliseks tööks ja perekonna jaoks. Me ei saa linnas elada, sest seal on müra, ebavajalik stress ja pidev tõttamine.“ Soomlase Marjo Lehti ja prantslase Dorothѐe Dugueti ettekanded ühtisid oma teemakäsitluselt. Mõlemad jagasid mõtteid, kuidas kaasata noori oma piirkonna arengukavadesse ja rõhutati, et noor peab olema arengukavade koostamisse kaasatud algusest peale. Prantslane ütles ühe väga suuremeelse lause: „Maanoor on tõeline ressurss!“. Päeva viimased ettekandjad olid ürituse tõelised pärlid. Slovakkia noored Juraj Cuder ja Pavol Drobinka andsid endast parima, et oma vähese keele- ja esinemisoskusega inimesed kuulama panna. Nende põhisõnum oli: „Kui tahame edasi liikuda peab oskama ka sinna vaadata“. Maapiirkond on atraktiivne Tänapäeva linnanoor on kaugenemas maapiirkonna puhtast lopsakusest, vaikusest ja looduse lähedusest. Linnamiljöös siblivad tuvid ja magala rajoonides kräunuvad kassid on kõik, mis suurlinnades meile loodust meenutavad. Kuigi oleme ennast veidi kaotsi lasknud, on metsade, põldude ja vanaema õunaaia taasleidmine võimalik. Teise päeva esimese poole ettekanded keskendusid maapiirkonnale, mis oma puhtuse ja loodusega on atraktiivne elupaik kõigile, seejuures ka noortele. Petr Mares rääkis Tšehhi noortalunike koolitamisest. Nii korraldatakse neile tasuta seminare, kus jagatakse teadmisi õigusloome, põllumajanduspoliitika, kui ka taime- ja loomakaitsest. Looduse, loomade ja maaelu teadlikkuse arendamine on oluline. Ka järgmine ettekandja Małgorzata Łuszczek, kes on Poolas tegutseva Aktiivsete Inimeste ja Kohtade Sihtasutuse esindaja, rõhutas maanoorte teemaga tegelemisel koolituste olulisust. „Me õpime terve elu – lasteaias, ülikoolis, elu lõpuni“, ütles poolakas. Ungaris noortalunike organisatsiooni esindaja Lajos Mikula tõi oma esitluses välja uutmoodi lähenemisviisi. Kuigi me räägime pidevalt maanoortest, on just linnanoor see, kelle teadmised maaelust on katkendlikud või siis üldse puuduvad. Seepärast on nad korraldanud linnanoortele mitmeid erinevaid koolitusi ja andnud neile võimaluse nädalake farmis elada. Ungarlaste naabrid rumeenlased pole veel jõudnud noortalunike ühenduse loomiseni, kuigi rumeenlane Norbert Bánto on selles vallas positiivselt meelestatud. Nii ütleb ta ka oma ettekandes: „Peagi luuakse ka meil noortalunike ühendav organisatsioon, loodan parimat." Caroline Marie-Emilienne on Prantsusmaa linna-ja maapiirkondade planeerimise ja kohaliku arengu assotsiatsiooni esindaja, kes sarnaselt Agnieszka Moscicka Poola maanoorte ühingu esindajaga oli kindel, et noortele tuleb anda võimalus olla osaline piirkonna poliitika kujundamisel. Mõlemad nad rõhutasid, et maapiirkond annab maanoorele palju võimalusi, seda nii sportimiseks, matkamiseks, kui ka töö tegemiseks. Keskkonnasõbralikkus ja ökoloogilisus on tõusvateks trendideks, mis on nii otsese kui ka kaudses mõttes seotud maapiirkonnaga. Seega on maapiirkond paljudele atraktiivne elukeskkond, nõnda pole maanoor lihtsalt noor, vaid noor, kes elab tervislikus ja heas elukeskkonnas. Miks mitte uskuda maanoore staatuse populaarsusesse tulevikus? Tegutseme koos noortega Maanoored ei ootagi, et neile kõik hõbelusikal ette tuuakse, sest unistuste kättesaamine läbi vaeva annab palju suurema rahulolu, kui asjad, mis pealtnäha ise-enesest juhtuvad. Seepärast tuleks noortele pakkuda koostööpartneri rolli, mitte neile isekeskis projektid valmis teha. Koostöö noorte ja täiskasvanute vahel on oluline ja hästi toimiva ühiskonna aluseks. Konverentsi viimane ettekannete blokk oli täis toredaid näiteid, kuidas noortega koostöös huvitavaid tegemisi luua. Itaalia esindaja Andrea Festuccia tutvustas Itaalia noortalunikele loodus veebipõhist suhtlusvõrgustikku, mis oma olemuselt meenutab Facebooki. Seesugune internetimaailmas toimiv suhtluskanal annab noortalunikele hea võimaluse kogemuste, probleemide ja rõõmude vahetamiseks. Soome tegevusgrupi LAG Aktion Ostrobothnia juhataja Anna Pensar tutvustas oma tegevuspiirkonna Leader projekti - Pärimusmuusika Suvekool. Pärimusmuusikat propageeriv üritus toob maanoored lähemale oma juurtele, tutvustades neile kodukoha sajanditetagust ajalugu. Rok Sedminek andis ülevaate Sloveenia Leader koostööprojektist, mis andis noortele võimaluse olla osaline maaelus: külastades farme, võttes osa maatöödest, kohtudes talupidajatega, maitstes maasööki ja tundes maapiirkonna väärtuseid. Päeva lõpetasid eestlaste ettekanded. Tartumaa Arendusseltsi esindaja Triin Lääne rääkis Leader projektist „Tulevikuküla ehitamine“, mis kuulajates ärevust tekitas. Valgamaa Partnerluskogu esindaja Aile Viksi südamlik ettekanne tutvustas Partnerluskogu tegevusi seoses noortega. Viimased ettekanded näitasid, et Leader temaatikas on maanoorte teema olulisel kohal ja üha enam vaadatakse ka rahvusvahelise koostöö poole. Anname maanoortele võimaluse Vahetevahel tundub, et alahindame maanoorte tegutsemistahet ja unistusi. Maanoortele tuleb anda rohkem võimalusi ise midagi ära teha, võibolla pole noorte mõtetes hõljuvad imelised õhulossid sugugi nii võimatud pärismaailmas toimima, lihtsalt täiskasvanu usk maanoorte võimekusse on veidi piiratud. Konverentsil jäi kõlama huvitav mõte: „Noored ei pea usaldust välja teenima, vaid usalduse peavad välja teenima täiskasvanud noorte poolt“. Sinisilmne tulevik pole võimatu, kui erinevad põlvkonnad suudavad teha koostööd parema homse suunas!

« Tagasi