VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2013-09-10
Nr:	194
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3384&page=3328&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Õppereis
Kirjatüki pealkiri:	MAAELUVÕRGUSTIK: Kohalik toit - tähtis ei ole ise ja üksi, vaid ökonoomselt üheskoos
Kirjatüki autor:	Katrin Kull, Leho Verk, Meeli Teder, Helene Kõiv
Organisatsioon:	MTÜ Arenduskoja toiduvõrgustik, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Kuusalu OTT, Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://maainfo.ee/index.php?article_id=3383&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	24. - 26. augustil 2013 toimus Prantsusmaal, Ülem-Provence’i piirkonnas, Digne-les-Bains´is 2. Euroopa kohalike toodete laat, koos temaatiliste õppereiside ja seminaridega. Üritus on osa Leader rahvusvahelisest koostööprojektist ning selle korraldas Prantsusmaa kohalik tegevusgrupp Leader en Pays Dignois. Samalaadne laat toimus esmakordselt 2012. aastal Le Puy en Velay’is. Väike, aga kokkuhoidev kogukond Lõuna-Prantsusmaal asuv Ülem-Provence’i piirkond on mägine ja Prantsusmaa kohta madala asustustihedusega – 65 100 hektaril elab aastaringselt vaid ligikaudu 185 inimest – ent suveperioodiks kasvab elanike arv 800ni. Kuid kogukond on siin kokkuhoidev, mida tõestas juba aastaid tagasi avatud kogukonna muuseum, kuhu kohaliku piirkonna elanikud on oma mälestusi ja mälestusesemeid annetanud. Kogu muuseumi tegevus on üles ehitatud vabatahtliku töö näol, eesmärgiga säilitada ja kanda edasi kohalikku ja ülimalt rikkalikku kultuuripärandit ka järgmistele põlvedele. Põllumajandusturism loob tarbijaga tugeva sideme Ülem-Provence’i piirkonnas ei ole suurtööstust, peamiselt tegeletakse põllumajandusega. Elatist pakub ka turism – suvel sõidetakse mägiteedel ratastega ja ronitakse kaljudel ning talvel saab lumistelt nõlvadelt alla liuelda. Paljud Lõuna-Prantsusmaa talud on aga mõelnud ka uute sissetulekuallikate loomisele -näiteks turistide majutamisele või meelelahutuse pakkumisele. Selle kõige juures püütakse tutvustada ka oma igapäevaseid tegevusi ja tooteid. Turistid armastavad käia Ülem-Provence’i lavendli-, puuvilja- ja lambakasvatajate juures, süüa seal kohalikust toorainest valmistatud toitu ja osta kaasa suveniire. Talunikega suheldes ja talutootmist nähes tekib turistidel hoopis tugevam ja vahetum side nii kohapealsete inimeste kui ka toodetega. Niimoodi saavad alguse uued otse tootjalt tarbijale suunatud ostu-müügiliinid, mille kaudu soovitakse hiljem oliiviõli, veini või juustu tellida just konkreetse taluniku käest, kuigi sarnase kvaliteediga toodang on marketites saadaval. Oluline on ka toote nö lugu, mille loomiseks pole talunikel vaja kulutada suuri summasid, vaid propageerida just enda suhtumist ja elustiili. Kui toode on tõeliselt hea, hakkab tööle kõige efektiivsem reklaamiliik - suust-suhu reklaam. Kõrge lisandväärtusega tooted Ülem-Provence’st Ülem-Provence’i peamiseks põllumajandustoodanguks on puuviljad, teravili ja karjakasvatussaadused. Lisaks leidub palju sellist, millel on kõrge lisaväärtus, nt mesi, eeterlikud õlid, kosmeetika, oliivid ja vein. Suurt tähelepanu pööratakse ka kitse- ja lambakasvatustoodetele. Kohapeal tegutseva kitsekasvataja sõnul oli ta elu unistus elada just selles piirkonnas, kasvatada kitsi ning valmistada enda ja piirkonna elanike maitsemeelte kõdistamiseks maitsvat kitsejuustu. Kusjuures ühe kera kõige kangema juustu tootmiseks läheb vaja tervelt 10 liitrit kitsepiima, samas kõige lahjem juust „neelab endasse“ vaid alla liitri piima. Unistuse teostamiseks läks vaja kübeke ettevõtlikkust, veidi toetust kohalikult piirkonnalt juustu turustamiseks ning killuke usaldust toiduohutusinspektoritelt. Piirkonna toiduohutuse järelvalve ei ületa taluvuspiire - näiteks on kitsejuustu tootjat kümne tegutsemisaasta jooksul kohapeal kontrollitud vaid kolmel korral, kuid piimaproove antakse regulaarselt. Leho Verk, Eestimaa Talupidajate Keskliidust: „Mahetootmisel marja- ja puuviljakeediste valmistamise juures üllatas omakorda kogu tootmise lihtsus. Mitte midagi üleliigset: väike põrandapind, kergelt puhastatav keskkond (sisuliselt koduköök), väga lihtsad tootmisvahendid, toodete pakendamine ja pakendite markeerimine on korraldatud väga tagasihoidlike vahenditega. Toodete hinnad olid sealjuures meie kohalike mahetootjate omadega täiesti konkurentsivõimelised. Läbimõeldult tegutsedes ja toodete kvaliteeti panustades on võimalik kasumlikult majandada ka suhteliselt kesistes tingimustes ja liigsete investeeringuteta, selles suhtes on Eesti tootjatel kindlasti arenguruumi.“ „Nägime ka “suurtootjaid” ehk kooperatiive. Selliseid, kes töötavad koostöös kogukonnaga, ning omavad ühiskasutuses olevaid tootmisliine ja masinaid. Üldse jäi mulje, et ei ole nii väga tähtis ise ja üksi, vaid koos ökonoomsemalt ja lõbusamalt.“ tunnustas prantslaste koostöötahet Meeli Teder, Raasiku O.T.T.-st. „Koju naastes on mul palju ideid, kuidas minu piirkonnas O.T.T. turul tooteid pakkuvaid väiketootjaid aidata ning kuidas asja edasi ajada. Alustanud olen juba koolituste otsimisega. Sain ka ideid kuidas oma kodulehte täiendada.“ Rahulik suhtumine maaelusse Eestis kaasneb põllumajandustootmisega tihti utoopilise piiramatu kasvu ideega seonduv stress. Väiketalunikud tunnevad kohustust une pealt vastata, mis aja jooksul nad planeerivad oma ettevõtte käivet kolmekordistada või millal on võimalik tööd pakkuda juba 50 inimesele. Need, kes on kiire kasvu riski võtnud, vaevlevad muutuvate regulatsioonide ja ametnike suva tõmbetuules, kulm kortsus ja alati valmis süsteemi teravalt kritiseerima. Talunikud, keda Ülem-Provence’is külastati, paistsid silma rahuliku ellusuhtumisega. Farmid polnud külastajate tarbeks läikima löödud, vaid neis valitses normaalse eluga kaasnev mõõdukas segadus. Kitsejuustu tehti üksi, marju korjati ja moosi keedeti oma perega. Rahulikku meelt tahaks ka Eestis rohkem kogeda. Rahulik meel on teadagi isiklik sisemine kvaliteet. Aga rahuliku fooni loomisele kaasaaitamine on süsteemi võimalus ja kohustus. Tänases ettearvamatus keskkonnas tähendab majanduslik julgeolek seda, et igaühel on võimalik hakkama saada ja elatuda oma vahenditega, kõigil on võimalus olla ettevõtja. See tähendab mitte ainult väike-, vaid eelkõige mikroettevõtluse soosimist. Mitte niivõrd töökohtade loomist, vaid just igaühele võimaluse andmist midagi päris ise ära teha. Arendama peaks ka ühistegevust, sest paljud asjad nõuavad suuri investeeringuid, mida üksi teha on niihästi võimatu kui ebamõistlik. Tundub olevat lihtne talupojatarkus, aga miskipärast lähtub süsteemist endiselt piiramatu kasvu utoopia ja “nõukogulike seaduste järgimise kontroll saksa täpsusega”, mis loob usaldamatuse fooni pinges ametnike ja närviliste inimestega ning kramplikult esiletõstetud üksikuid edulugusid, mis homme võivad liiga suure riski tõttu juba ajalugu olla. Katrin Kull, Leader kohaliku tegevusgrupi Arenduskoda liige võtab kokku: ”Tahan Lõuna-Prantsusmaalt kaasa võtta sisemise rahu ja kindluse, mis valitseb väikeses talus, kus oma pere keskel toodetakse armastuse ja teadlikkusega parajat hulka tooteid, mida tarbijad armastavad just nendesamade väärtuste tõttu.” Lavendlikaupade nimekiri on pikk Lavendlikasvatus on turismisektoris eriti kõrgel kohal, osta võib kõikvõimalikke lavendlikaupu: lavendliõli, -vett, -mett, -seepi, -küpsiseid, -siirupit, -teed... Lavendliõli destilleerimine toimub piirkonnas nii traditsioonilisel meetodil kui tänapäevasemat eritehnikat kasutades. Lisaks lavendlile destilleeritakse väiketootmises parfümeeria jms. tööstuse tarbeks sama tehnoloogiaga ka näiteks salvei ja mündi õlisid. Mündi ja ehk veel mõne seni marginaalse kasvupinnaga kultuuri kasvatamine ning nendest õli valmistamine võiks mõnede tootjate puhul olla heaks turunišiks ka Eestis, sellise tootmise majanduslik tasuvus vajaks eraldi põhjalikumat uurimist. Prantsusmaa kogemuse põhjal võib järeldada, et kõige moodsamat, efektiivsemat ja kasumlikumat õlitootmist võimaldab tootjate ühistegevus. Kümmekond aastat tagasi moderniseeritud destilleerimisseadmed koos gaasikatla ja spetsiaalhaagistega oleksid olnud üksiku tootja jaoks liiga mahukas investeering, kuid võimaldab kohalikul ühistul, kuhu kuulub 21 tootjat, saavutada teiste tootjatega võrreldes märksa kõrgemaid sissetulekuid. Kallima hinna küsimiseks, peab toote lõpptarbijale ihaldusväärseks muutma Selle eelduseks on kvaliteetne toode ja töötlus ning läbimõeldud pakend. Kuid lisaks materiaalsetele aspektidele on sama oluline “aura”, mis kaasneb teadliku tootmise ja tarbimisega. Üks võimalus näidata, et tootja peab oma toodet eriliseks, on kaitstud päritolunimetus - legaalne viis kindlustada endale oma toote eripära juriidiliselt kaitstes selle turundamisest tekkiv lisaväärtus. Sedalaadi lisaväärtuse pakkumiseks ei pea aga algusest peale juriidiliselt reglementeeritud suunda võtma. Piisab, kui piirkonna ettevõtjad lihtsalt oma piirkonnale eripärase toote leiavad ja selle arenduseks-turunduseks panustavad – samamoodi nagu ükskõik missuguse oma toote puhul, ainult et omavahel koordineeritult. Näiteks Dmitri Demjanov, Eesti Kulinaaria Instituudi esindaja, pakkus Arenduskoja kohaliku toidu seminaril välja, et Eesti eripäraks võiks olla mulgipudru. Seda võiks pakkuda erinevates variatsioonides kõigi toitlustajate menüüdes ja selle kaudu võiks mulgi puder kujuneda Eesti toidu imago osaks. Miks mitte kunagi ka kaitstud päritoluga toodanguks? See tähendaks seda, et mulgipudru sarnaseid tooteid saaks osta üle maailma, aga “õiget” mulgiputru saab maitsta vaid siin. Ühelt poolt on see huvitav lugu turisti jaoks, teisalt aga suunab see ka tootjaid oma toodangusse teadlikumalt suhtuma ja seda armastusega arendama. Lisaks eeldab see koostegemise vaimu - mulgipudru arendamiseks peavad piirkonna toitlustajad langetama ühiseid otsuseid. "Kohalike toodete maja" Ürituse seminari töötoas „Kohalike toodete turustamine“ räägiti Ülem-Provence’i maakonna näitel erinevatest väiketootjatele sobivatest turustusvõimalustest – otsemüük tootja juures, müük alalistel ja ajutistel turgudel, ning müük spetsiaalkauplustes. Viimastel aastatel on avatud palju kauplusi, milles realiseerib oma toodangut kokku üle 120 erineva väiketootja. Toetatakse ka erinevaid ühekordseid üritusi - laatasid, turge, tootetutvustusi müügikohtades, kohalike tootjate toodetud toormest valmistavad toitu omavalitsusele kuuluvad laste- ja hoolekandeasutused. Maakonna kohalikud omavalitsused on alati pidanud oma väiketootjatele turustusvõimaluste loomist väga tähtsaks ja aidanud ellu kutsuda erinevaid algatusi selle soodustamiseks. Kõige kaalukamaks näiteks võib tuua 25. aastat tagasi avatud spetsiaalkaupluse ehk „kohalike toodete maja“ (”Maison de Produits du Pays Dignois“). Kohalike omavalitsuste jaoks on suurel investeeringul kaks eesmärki. Esiteks on see kõigile piirkonna väiketootjatele üks ühine „visiitkaart“, mis aitab neil oma tooteid tutvustada ja realiseerida mitte ainult selles kaupluses, vaid ka teistes linna ja maakonna müügipunktides. Teiseks kasvatab „kohalike toodete maja“ lisaks otsesele müügikäibele kaudselt ka piirkonna tuntust ja atraktiivsust turismi sihtkohana ning ühes sellega suureneb maksutulu piirkonnas. Turistide paremaks informeerimiseks asub kauplusega samal pinnal ka infopunkt, mis tutvustab arvutite ja trükiste abil piirkonna väärtusi ja võimalusi. Projekti finantseeriti mitmest erinevast allikast - kohalike omavalitsuste omavahenditest, riigiabist ja Euroopa Liidu vahenditest. Kohalike toodete Ebay Kohaliku toidu rahvusvahelise koostööprojekti raames ja eurorahade toel arendatakse Hollandi eestvedamisel veebimüügi projekti „More for local”, mille eesmärgiks on tuua üle-Euroopaliselt turule nn. „Kohalike toodete Ebay“ – ostu-müügikeskkond väiketootjate toodangule. Juba on loodud vastav internetipoe „mootor“, seotud see rahvusvahelise kullerteenuse ja krediitkaardifirmaga, hetkel tegeldakse partnerite otsimisega teistes riikides veebikeskkonna ja teenuse lokaliseerimiseks. Talupidajal peaks olema vaid toode, mis omab piisavalt lisaväärtust, et seda tasuks Saksamaale tellida. Näiteks eeterlikud õlid, vein või šokolaad võiksid olla sellise hinnaklassi kaubaks, mille puhul paarikümne eurone transpordikulu end kliendi jaoks ära tasuks. Sellise süsteemi rakendamisel on väljakutseks eri riikides kehtiv erinev regulatsioon mitmete kaupade ja nende märgistamise osas. Projekti katsetamiseks on Hollandi ja Prantsusmaa tootjad tellinud üksteiselt tooteid, korraldanud kohaletoimetamise ning seni on teenus toiminud tõrgeteta. Kuigi lokaalse kauba globaalse müügi laiadesse massidesse minemise osas võib täna mõneti skeptiline olla, on see toetuseks ja vajalikuks lüliks just sellistele kontaktidele, mis tekivad näiteks Eesti talupidaja ja siia uudistama sattunud sakslasest turisti vahel. Ürituse kava ja lisainfo: www.maainfo.ee/index.php Fotod: www.maainfo.ee/index.php

« Tagasi