INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2014-04-29
Nr:	225
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3908&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa info
Alateema:	Põllumajandus
Kirjatüki pealkiri:	Sakslased jagasid oma kogemust mahepõllumajanduse valdkonnas
Kirjatüki autor:	Reve Lambur
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3906&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Eelmise nädala neljapäeval, 24. aprillil toimus Põllumajandusministeeriumi kutsel ja initsiatiivil ning Saksa kevade raames seminar "Mahetoodete turustamine Schleswig-Holsteini (SH) liidumaal - kas ka Eestile mudeliks?" Seminari eesmärgiks oli tuua Eesti tootjateni Saksamaa mahepõllumajanduse kogemusi. Mahepõllumajanduse ajalugu ulatub Saksamaal 100 aasta tagusesse aega, samas kui Eesti mahepõllumajandus sai sel aastal 25-aastaseks. Enne ja pärast seminari sai maitsta Eesti mahetootjate tooteid - Ampstüki suhkruvabasid magusaid toortoidu ampse (OÜ Amoor), OÜ Pagar Võtaks pagaritooteid, Loodusvägi OÜ köögi- ja puuviljadest valmistatud toornäkse, OÜ Taali Mesila mett ja meesegusid, kõiki hetkel tootmises olevaid La Muu mahejäätiseid (7 erinevat sorti), OÜ Saidafarm jogurtit, kohupiima ja 4 erinevat juustu, Balsnacki rukki-, kaera-, herne- ja speltakrõbuskeid, OÜ R Capital kitsetoorpiima ja põnevate lisanditega toorjuuste, Tammejuure Talu rüpsiõli ning sama talu 2013.a parima mahetoote tiitli pälvinud kanepiõli ja 2013.a parima mahetalu - Kiltsimäe talu toodangut. Seminaril osalenud Saksamaa delegatsioonile korraldas Põllumajandusministeerium seminarile järgneval päeval ettevõtete külastuse. Alustati kõige laiema eestimaiste mahetoodete sortimendiga Ökosahvri külastusest, sealt edasi liiguti Avinurme, kus külastati Eesti kõige suuremat maheteravilja eksportijat - tulundusühistut Wiru Vili ning viimastel aastatel hoogsalt laienenud OÜ R Capital Konju Talu, kellest on saanud Baltikumi suurim kitsekasvataja. Kuid 24. aprillil toimunud seminaril sai kuulata üheksat põnevat ettekannet (sh 8 välisettekannet), millest kaheksa kohta toome lühiinfo ka Teieni: Mahepõllumajandus Eestis - Merit Mikk, Mahepõllumajanduse Koostöökogu Saksamaa mahepõllumajanduse olukorrast - Carola Ketelhodt, SH Põllumajanduskoda Näide heast koostööst (piimatootmine ja mahekauplus) - Susanne Trapp, Domäne Fredeburg ühistu Näide pereettevõttest - mahepiima tootmine ja töötlemine -Thilo Metzger-Petersen, Backensolzi talu Teraviljakasvatus, seakasvatus ja munade tootmine - Johannes Baasch, Gut Buchenhof Maheköögivili - Rainer Carstens, Westhof Gemüse Regionaalne turustamine mahesupermarketites - Klaus Lorenzen, Landwege e.G. Lübeck Värske kala otseturustus - Uwe Sturm Ettekanded pannakse ülesse Põllumajandusministeeriumi veebilehele - www.agri.ee/muud-uritused/ Lühidalt Eesti mahepõllumajanduse olukorrast Lühikese ülevaate Eesti mahepõllumajanduse ajaloost andis Eesti mahepõllumajanduse Koostöökogu juht ning pikaajaline mahepõllumajanduse eestvedaja Merit Mikk. Muuhulgas saadi teada, et 2013. aastaks ulatus mahepõllumajanduslikus kasutuses olev maa juba 16%-ni kogu kasutuses olevast põllumajandusmaast ning mahetootjate arv jõudis 2013. aastaks 1553 tootjani (1999.a - 89 tootjat). Suur osa mahemaast on rohumaade all (43%), kuid teraviljapind suureneb iga aastaga. Aastate jooksul on suurenenud lihaveiste arv, kuid kahjuks on pidevas languses piimakari, kuigi nõudlus mahepiima järele on tõusutrendis. Foto: Kaja Keskküla erakogu Mahetoodete töötlejaid on kokku 84, neist 34 on põllumajandustootjad, kes töötlevad oma toodangut. Kõige rohkem on marja- ja puuvilja töötlejaid (30). Peamiselt mahetoiduga tegelevaid kauplusi on 40, neist pooled asuvad Tallinnas, mahetoitu müüakse kõigis suuremates kaubanduskettides, palju müüakse otse tootjalt tarbijale. Esimene mahetootjate ühistu asutati 2003.a - TÜ Eesti Mahe, 2008.a asutati Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik (LET) ning 2010.a Wiru Vili. Loodud on veebileht www.maheklubi.ee. Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et mahesektori areng on viimastel aastatel olnud positiivselt kiire. Saksamaa mahepõllumajanduse olukorrast Saksamaa mahepõllumajandusest ja olukorrast Schleswig-Holsteini (SH) liidumaal andis teavet SH põllumajanduskoja esindaja Carola Ketelhodt. Saksamaal makstakse mahepõllumajandusele toetusi alates 1991. aastast (võrdlusena Eestis alates 2000.a). Saksamaal kujunes välja spetsiaalne kaubanduskett, kus tegeletakse mahetoodete turustamisega, seda tehakse nii üksikutes jaekauplustes kui ka ketipoodides. Alguses olid mahetooted pakitud paberkottidesse, mis eristas neid tavatoodetest, hiljem võeti kasutusele tunnusmärk. Nüüd on mahetooted saadaval kõikjal, isegi säästukettides Lidl ja Alti müüakse mahekaupa. Saksamaal on üle 1 miljoni hektari mahepõllumajanduslikku maad ning üle 22 tuhande maheettevõtte (7,7%), see on valdkond kus on olemas järjepidev kasv. Kogu toiduainete turust kuulub 3,7% mahetoodetele. Erinevate mahetoodete osakaal on väga erinev: liha küsitakse kõige vähem (moodustades 1,9% kogu lihatoodangust), samas mune müüakse mahedana 13,7%. SH liidumaal on 503 mahetootjat ja 506 töötlejat (siia alla loetakse ka kontrollitavad kaubandusettevõtted) ning 37 000 ha mahemaad (ainult 3,5%, samas kui Saksamaa keskmine on 7,7%). Nõudlus mahetoodete osas on piirkonnas suurem, kui pakkumise kasv. Eesmärk on piirkondlikke tooteid ka piirkonnas turustada. On vaja liha töötlevaid ettevõtteid ja mahetapamajasid. Teha on veel palju, et mahetoit jõuaks koolisööklatesse ja teistesse lasteasutustesse. Näide heast koostööst Väga hea koostöönäite tõi Domäne Fredeburg (www.domaene-fredeburg.de/) ühistus tegutsev Susanne Trapp. Eelmisel aastal külastas seda ühistut ka endine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ühistu lõid 23 aastat tagasi kuus noort inimest, kes võtsid kohalikult omavalitsuselt üle lagunenud mõisa. Noortel oli ühine visioon ja eesmärk elada ühes kogukonnas ning elatuda põllumajandusest (st siduda põllumajandus kultuuriga, inglise keelest on "agriculture" otsetõlkes põllumajanduskultuur). Üks nendest kuuest noorest oli Susanne, kelle vastutusala on kõik see aeg olnud otseturustus ning ühistu pood. 90% SH liidumaal toodetud saadustest turustatakse väljaspool liidumaad, kuid kõik Domäne Fredeburg tooted turustatakse 50 km raadiuses. Kui majandit vaadata täna, siis võib selle jagada erinevateks valdkondadeks: esmane tootmine (kasvatatakse teravilja, sh speltanisu, kartuleid, köögivilja, maheseemnete paljundamine; loomakasvatuses on olulisel kohal veisekasvatus, kust saadakse piim ja liha ning seaksavatus); toidu töötlemine (eriti piimatöötlemine - juustukojas toodetakse 110 000 kg juustu aastas, on 14 erinevat juustusorti, sh hallitusjuustud); turustus; haridus (sh praktikate korraldamine); kultuuritegevused (kodukoha elavdamine); energiatootmine päikeseenergia abil. Ühistul on 8 juhti ning 20 töötajat. Kõik, kes 23 aastat tagasi alustasid, on alles ja tegutsevad ikka veel koos. Talu suurus on 168 ha, sh 55 ha püsirohumaad. Talupood on muutunud talu südameks - kokku on 150 ruutmeetrit müügipinda, kus on olemas täissortiment mahetooteid (ligikaudu 2500 erinevat toodet), peamine fookus on oma ühistu toodetel (hetkel moodustavad omatooted 25% käibest). Praeguseks külastab poodi 900 klienti nädalas. Plaan on seada sisse ka kohvik. Lisaks korraldatakse koolitusi, töötube, giidiga talutuure jne. Foto: Domäne Fredeburg veebilehelt Näide pereettevõttest – mahepiima tootmine ja töötlemine Backensolzi talust (www.backensholz.de/) andis ülevaate talu peremees Thilo Metzger-Petersen. Talu läks 1989.a üle mahepõllumajanduslikule tootmisele. Praegu on talus 300 lehma. Lisaks on 450 ha põllumajandusmaad, mida kasutatakse peamiselt oma karja söödatootmiseks ning seakasvatus. Kuid peamine fookus on juustutootmisel. Juustutsehhis töödeldakse päevas ligikaudu 8000 liitrit piima, millest saadakse ligikaudu 800 kg juustu. Juustu tehakse ka toorpiimast, mis nõuab palju käsitööd ning väga kvaliteetset piima. Osade juustusortide jaoks kasutatakse ka kitsepiima, mida ostetakse naabertaludest. Osa vadakust läheb sigadele söödaks, kuid tulevikus soovitakse jõuda nii kaugele, et kõik vadak suudetaks tootmises ära kasutada. Juustuvalik on väga lai - ligikaudu 80 erinevat sorti toodet, sh hallitusjuustud. Talul on olemas oma biogaasijaam, kus tootmiseks vajaminev energia toodetakse toidujäätmetest ja lägast. Uus valdkond talu jaoks on liha turustamine, millega alustati 2013.a. Otseturustus moodustas 2000.a 20%, kuid 2014.a vaid 10%, jaekaubandus ja toitlustus on langenud 45%lt 35%le, samas on kasvanud hulgikaubanduse osakaal 35%lt 55%le. Hulgikaubanduse maht on oluliselt kasvanud, kuna sinna saab tarnida suurtes kogustes. Kui talu juustutootmisega alustas, siis laeti kaup autosse ja viidi ise tarbijani. Edutegurid: otsekontakt kliendiga; püsivalt ühtlase kvaliteedi hoidmine, mis on eriti keeruline käsitöötoodete puhul; unikaalsuse ning tugeva kaubamärgi olemasolu. Tulevikuvaade: peab enda jaoks selgeks tegema, kas soovitakse rohkem piirkondlikku toodet või mahetoodet? Teraviljakasvatus, seakasvatus ja munade tootmine Oma ettevõttest andis ülevaate noor mahetootja Johannes Baasch, kes on 28-aastane, õppinud põllumajandust ja 5 aastat töötanud oma vanemate ettevõttes. Tegutseb Põhja-Saksamaal, 5-minutilise autosõidu kaugusel Kiilist. Tegemist on ettevõttega, mida on peetud 21 põlvkonda, st 500 aastat. Mahetootmisega alustati 1989.a. Talu tegeleb taimekasvatusega - 320 hektaril kasvab teravili (speltanisu, oder, kaer), heinaseeme jt. Vili viiakse kohalikele veskitele. Alates 2001.a on üheks tegevusvaldkonnaks mahenuumsigade kasvatus alates. Juba siis oli turg keeruline, sest sageli tuleb maheliha müüa tavalihana. Vahepeal lõpetati selles valdkonnas tegutsemine, kuid seda jätkati nõudluse tekkimise tõttu 2006.a. Toodetakse 5000 siga aastas, aretustöö tehakse ise. Maheliha turustatakse lastetoidutootjale Hip, samuti kaubakettidele Edeka ja Rewe. Lisaks tegeleb talu ka mahekanade kasvatusega, et saada mahemune. Aastas toodetakse 3,5 miljonit mahemuna, mida otse-turustatakse peamiselt Kiili piirkonnas. Talu püüab hakkama saada ilma hulgikaubanduseta. Maheköögivili Rainer Carstens andis ülevaate ettevõttest Westhof Gemüse (www.westhof-bio.de/), mis toodab maheköögivilja. Majandatakse 300-aasta vanusel pinnal, mis on tagasi võidetud Läänemerelt. Ettevõtte asutasid Raineri vanemad. Kui talu läks üle mahetootmisele, hakati rohkem köögiviljaga tegelema ja loobuti vähehaaval teraviljast. Tootmine kujundati ümber 1989. aastal. Hakati ise turustama, kuna puudus vastav infrastruktuur, mis müügiga tegeleks: Alustati oma poega, seejärel lisandusid teised kohalikud poed. Alates 2000. aastast tehakse koostööd naabriga, kes läksid ka mahetootmisele üle ning praeguseks on ettevõttel ca 1000 ha mahemaad, peamiselt köögivilja viljavahelduseks. Kasvatatakse ka teravilja, kuid see on väljaspool ettevõtet ja tehakse koostööd teise ettevõttega. Olulised tooted on kapsas, brokkoli, porgand, hernes. Näiteks toiduherneid kasvatakse sügavkülmutamiseks. Põllumajandustootmise ettevõttes on 28 põhikohaga töötajat ning 100 hooajalist töötajat (2-3 kuud - rohimine ja saagikoristus). Ümbruskonna väiketootjatele pakutakse köögivilja puhastamise ja pakendamise teenust. Vaid 35% ettevõtte toodangust jääb piirkonda. Külmutatud köögivilja toodetakse 10 tuhat tonni aastas, 2/3 sellest imikutoidutootjatele ning 1/3 valmistoidutootjatele. Samuti toodetakse ise energiat - eesmärk on toota kogu energia taastuvatest energiaallikatest, selle jaoks on loodud ka eraldi firma - tuuleenergia ja biogaasijaam, kus kasutatakse ettevõtte neid tooteid (jääke), mida mujal kasutada ei saa. 2015. aastaks soovitakse jõuda energia neutraalsuseni, st kogu energia tuleks taastuvatest energiaallikatest. Alates 2013.a on ettevõttel kasvuhoone, ca 4 hektaril kasvatatakse tomateid, lisaks kurke ja pipraid. Toodang müüakse ETEKA kauplustele. Kasvuhoones on omakorda 30 inimest tööl, soojus tuleb biogaasijaamast. Ettevõtte ringlus: Mahetootmine (Bio anbau) -> tooted müüakse sügavkülmutatuna (Bio fros) või tavaliselt (Bio handel) -> jäätmed kasutatakse ära biogaasijaamas, mis kütab muuhulgas ka kasvuhoonet, annab energiat külmutamiseks ja töötlemiseks -> biogaasijaama jäätmetest hakatakse omakorda tootma toitaineid põllumajandustootmise jaoks). Biogaasijaamast tulevat CO2 kasutatakse ka kasvuhoones. Regionaalne turustamine mahesupermarketites Klaus Lorenzen Lübecki lähistelt jätkas mahetootmise mitmekülgsuse kirjeldamisega eelkõige turustamise aspektist. Landwege ehk maatee (www.landwege.de/biomaerkte.html) tekkis 1988.a Lübecki kodanike poolt, kui märgati, et on olemas mahepood, kuid puudusid piirkondlikud tooted. Alustati piirkonna tootjatega tutvumisega. 1999.a loodi ühistu, millele kuulub 5 mahesupermarketit (300-800 ruutmeetrit), kus pakutakse terviksortimenti mahetoodetest. Ühistu käibemaht oli 2013.a 10 mln eurot. Kokku 6000 artiklit tooteid (sh ka veinid ja kosmeetika). Peamine märksõna on regionaalsus, kuid selle aluseks on mahetooted. Ühistusse kuulub 600 liiget. Juhatusse kuuluvad nii tarbijad, tootjad ja töötlejad. (3+3+3) - järelevalvenõukogu. Ühistu liikmeteks on ca 35 ettevõtet (töötlejad, kasvatajad, talunikud) ning 30% käibest moodustavad nõukogusse kuuluvate regionaalsete ettevõtjate tooted. Korraldatakse regulaarseid talumeeste nõupidamisi, kus üheskoos otsustakse, mida külvata, mida toota. Märksõnad: mahe, kohalik ja aus! Oluline on oma piirkonna selge määratlemine. Turul püüame toodete juures alati juurde panna ka taluniku pildi. Värske kala otseturustus (seminaril tegi märkmeid Jaak-Velori Sadul, kalandusvõrgustikust) Projekti tutvustas Uwe Sturm. Projekti kohta info veebilehelt www.fisch-vom-kutter.de/index.htm Projekt sai alguse väikeste kalapüügiettevõtjate soovist saada püütud kala eest paremat hinda ning olla vähem sõltuvad kokkuostjatest ja oksjonitest, kus näiteks püütud ahvena eest maksti 0,7 - 1,3 eurot/kg, kuid poeletil oli hinnaks 17 eurot. Kui sellest ideest kunagi rääkima hakati, olid kalurid väga pessimistlikult meelestatud, kuid nagu iga uue asja puhul, on vajalik teha korralik selgitustöö. Umbes aasta pärast oli süsteem üles ehitatud ning töötas. Projekti idee oli ju iseenesest lihtne: kalur turustab kala otse tarbijale mobiili ja interneti abil, jättes vahendaja mängust välja. Kui kalur hommikul merele läheb ja saagi laevale on tõstnud, saadab ta SMSi püütud kogusega teatud telefoninumbrile, mis genereerib selle automaatselt Google Maps rakendusse. Kaardi avanedes näeb ostja, kus ja mis kala on võimalik osta. Tavaliselt toimub müük ajavahemikus kella 10.00 - 11.30. Enamus kundesid asub sadamast umbes 30 km raadiuses, kuid teinekord on soov värske kala järele nii suur, et mõned kliendid soovivad kala broneerida, sest ei jõua õigeks ajaks sadamasse. Kala eest makstav hind kaubeldakse kohapeal. Seda süsteemi kasutades on kalurite sissetulekud suurenenud ning kulud kalapüügile vähenenud, sest nad peavad vähem kala püüdma, et elamiseks vajalik sissetulek teenida. Kui enne selle süsteemiga liitumist turustas kalamees umbes 5% kalast, siis täna läheb 100% otse tarbijale. Süsteemi ülesehitamiseks saadi 50% abi EL vahenditest, ülejäänud olid omavahendid. Hinna madalal hoidmiseks kasutatakse oma servereid ning süsteemiga liitunud kaluri jaoks on aastamaks 30 eurot. Lisaks korraldatakse kala ja kalanduse teavitusüritusi, nt lesta ja kammelja eristamiseks ning aidatakse kaasa ka kohaliku merekultuuri taastamisele ja jäädvustamisele, nt on taastatud vana puidust kaluripaat, millega kunagi merd künti. Selle süsteemi efektiivsus on äratanud juba laiemat huvi ka mujal, nt Taanis on analoogne süsteem juba kasutusel, kuid huvi on tuntud ka Hollandis ja Poolas. Vaata ka projekti FAR-NETi videolugu - www.fisch-vom-kutter.de/farnet-video.htm

« Tagasi