EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI Maainfo VÕRGUKIRJA ARHIIV
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

VÕRGUKIRJA ARHIIV

   

Ilmumise kuupäev: 2014-05-20
Nr: 228
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3953&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Maanoored
Kirjatüki pealkiri: Maaülikooli põllumajandusturunduse tudengid tutvusid Põlvamaa ettevõtetega
Kirjatüki autor: Konstantin Mihhejev
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3947&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Eesti Maaülikool korraldas koostöös maaeluvõrgustiku bürooga 7. mail 2014 õppereisi EMÜ põllumajandusturunduse õppeaine 23 üliõpilasele ja nende juhendajale.

Õppereisi eesmärgiks oli tutvuda kahe Põlvamaa majandusettevõtte Kanepi aiandi ja Mooste Mõisaga ning SA Põlvamaa Arenduskeskuse tegevustega.

Kanepi Aiand OÜ - "Lilled loovad ilu"

Kanepi aiand on eksisteerinud juba aastast 1994, mil alustati vaid kahe kasvuhoonega ning väikeste tootmismahtudega.

Esialgu kasvatati ka köögivilju nagu porgand, kurk, tomat ja paprika, kuid hetkel on neist järele jäänud vaid tomatiistikute kasvatamine.

Alates aastast 2002, on Kanepi aiandit juhtinud Margus Vahtramäe, kes võttis aiandi juhtimise üle oma emalt.

Marguse enda sõnul on Eestis iluaianduses tegutsejate vahel üsna tihe konkurents, sest eksisteerib laial hulgal tootjaid.

Paljud tootjad on OÜst Kanepi Aiand suuremad, mis omakorda tähendab seda, et nendel ei tohiks konkurentsiredelil suurt eelist olla. Küll aga väidab Margus, Kanepi Aiandi tegevjuht, et nende puhul see ei kehti. Nimelt suudavad nad oma toodangut turu keskmisest hinnast kõrgemalt müüa, seda just tänu nende toodete kõrgele kvaliteedile.

Kanepi aiand rõhub pigem taime ilusale välimusele, mitte taimede kogusele.

Toodang müüakse otse aiandist kohapeal ning samuti ka Lõuna-Eesti erinevates jaemüügikohtades Elvas, Tartus, Võrus, Viljandis ja Valgas.

Tooted viib aiand kohale oma transpordiga, mis annab võimaluse viia toote omahinna mõnevõrra madalamaks, sest ära jääb transporditeenuse sisseostmine.

Ettevõtte kasum reinvesteeritakse Kanepi Aiandi edasiarendamiseks.

Eelmisel aastal ehitati aiandisse kohapeale uus müügisaal ning soetati vajalik inventar, et oma tooteid paremini müüa. Euroopa Liidu toetuste kaasabil soetati kaks uut kasvuhoonet ja istutamismasin, mis muutis töötamise palju efektiivsemaks, sest ühe päevaga on nüüd võimalik istutada ca 40 000 taime.

SA Põlvamaa Arenduskeskuse külastus

Põlvamaa Arenduskeskus on maakondlik arendusorganisatsioon, mille ülesandeks on edendada maakonna ettevõtlust, kodanikuühiskonna tegevusi, viia ellu maakondlikke projekte jne.

Põlvamaa Arenduskeskus (PAK) kuulub maakondlike arenduskeskuste võrgustikku, mis pakuvad tasuta nõustamisteenust alustavatele ja tegutsevatele ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele või tegutsevatele mittetulundusühingutele ja sihtasutustele ning maakondlikku tuge investoritele.

Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Hegri Narusk ja projektijuht Tiiu Marran tutvustasid oma tegevust, täpsemalt räägiti Põlvamaa Rohelisemast märgist.

Märk loodi selleks, et tarbijad teaksid, et toode, mida nad ostavad on pärit Põlvamaalt ning on tagatud kindel kvaliteet. Ettevõtja saab märki kasutada, kui tema toode sisaldab vähemalt 15% Põlvamaal kasvatatud/toodetud toorainet.

Lisaks sellele peab ettevõtja tagama, et tootes ei sisalduks kahjulikke E-aineid ja sünteetilisi aineid. Viimase puhul on tehtud ka järeleandmisi - kui ettevõtja esitab põhjenduse, siis vastavalt sellele saab komisjon otsustada, kas toode saab Põlvamaa rohelisema märgi või mitte.

Selle märgi kasutamisega tahavad kohalikud ettevõtjad tarbijatele näidata, et nende toode või teenus on kõrge kvaliteediga, pärit Põlvamaalt ning tootmisel on kasutatud looduslikke materjale ja tootmine on toimunud keskkonnasõbralikul viisil. Märki kasutatakse aktiivselt.

PAK on aidanud ettevõtjatel luua ka omapäraseid ja pilkupüüdvaid pakendeid, mille tulemusena on suurenenud toodete müük. Koostöös oma ala spetsialistidega on loodud palju erinevaid ja huvitavaid lahendusi selleks, et tarbija märkaks ja sooviks osta Põlvamaa ettevõtjate tooteid.

PAK korraldab ettevõtjatele mitmeid huvitavaid ja arendavaid projekte, kus käsitletakse erinevaid teemasid, mis aitaksid kohalikel ettevõtjatel olla edukad ja konkurentsivõimelised. Põlvamaa Arenduskeskus tutvustas ka nende teist märki, milleks on "Põlvamaa - rohelisem elu", mis sümboliseerib Põlvamaa puhast ja ilusat loodust, rikkaliku põllu- ja toidukultuuri, väärikat ajalugu ja mõnusat meelelahutust.

Õppe-ekskursioonil osaleja kommentaar: „Tutvustati ka kohalike ettevõtjate tooteid, mis olid väga omapärased ja naturaalsed. Pakendid olid ilusad ning looduslähedased. Saime proovida ka kohalike pagarite küpsetatud küpsiseid, mis jätsid positiivse ja meeldiva mulje ning hea maitse suhu. Vastuvõtt oli väga soe ning õppisime juurde palju uut ja huvitavat.“
Mooste viinavabrik - "Saatus soosib südikaid"

"Olles näinud pilte, missugune oli viinavabriku hoone enne praeguse omaniku valdusesse jõudmist (seda kasutati kartulite hoiustamise hoonena ning kogu hoone oli väga halvas seisus) ning heites pilgu samal ajal renoveeritud interjöörile ja fassaadile, jäi üle vaid imestada.

Hotellitoad ja kogu interjöör olid väga maitsekalt kujundatud. Hästi oli ära kasutatud ka viinavabriku pärandit, tuues välja ajaloolisi ürikuid kunagiste viinameistrite kohta.

Ehk ei tasuks välist toredust ületähtsustada, kuid mõisahoone omapärane fassaad ning ilus ümbritsev looduskeskkond veesilmakesega lõid tõesti väga meeldiva sünergia."

Liikudes edasi asutuse olemuslikuma poole juurde, avaldas muljet Mooste Viinavabriku võrdlemisi ebatraditsiooniline ja innovatiivne ärimudel.

Enne viinavabriku külastamist võis arvata, et hoolimata väikesest hotellitubade arvust, on asutuse põhitegevuseks majutus, kuid siiski on majutus pigem kõrvaltegevus. Olulisemad on seminaride ja pulmade korraldamine, eriti aga fototuristide majutamine.

Lisaks eelnevale oli rõõm kuulda, et koostöö Põlvamaa Arenduskeskusega sujub väga hästi - Mooste Viinavabrikule, täpsemalt Eesti Fototurismi Keskusele, on omistatud Põlvamaa Rohelisem märk. Selline koostöö on maaelu edendamise seisukohalt äärmiselt oluline, võimaldades pakkuda abikätt alustavatele ettevõtjatele, kellel on mõni hea idee, kuid ehk puudu kontaktidest või vastavatest teadmistest.

Lisaks kodumaisele abile tasub ära mainida ka Euroopa Liidu abikäsi kapitali näol, mis oli samuti Viinavabriku rajamisel abiks.

Üldiselt võib seega väita, et Mooste Viinavabrik on kui Eesti maaelu arendamise musternäidis - kasutatakse ära kunagist pärandit ning kombineeritakse see uuega, kasutades selleks nii kohalikku kui ka riigiülest abi.

Õppe-ekskursiooni päevakava leiab Maamajanduse Infokeskuse veebilehelt www.maainfo.ee/index.php

« Tagasi

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo