VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2014-08-26
Nr:	236
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4166&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Õppereis
Kirjatüki pealkiri:	Kohalik toit teeb õnnelikuks!
Kirjatüki autor:	Reve Lambur
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4165&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
Lisainfo:	LINGID piltidele: http://www.maainfo.ee/index.php?b=487&page=3538&action=pic_list& http://www.maainfo.ee/index.php?b=488&page=3538&action=pic_list& http://www.maainfo.ee/index.php?b=489&page=3538&action=pic_list&
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo korraldab augustis maaeluvõrgustiku liikmetele kolm temaatilist õppereis-seminari valdkondlike tegevuste hindamiseks ja tulevikutegevuste planeerimiseks. Esmaspäeval, 18. augustil sai teoks kohaliku toidu valdkonna õppereis-seminar, mille raames sai suund võetud Harju-, Järva- ja Lääne-Virumaale. Osalejateks Põhja- Eesti Leaderi ja kohaliku toidu edendamisega rohkemal või vähemal määral seotud inimesed. Kohaliku toidu temaatikaga peab tegelema! … nii arvasid osalejad. Toidukäitlemisettevõtte teavitamise teemalisest arutelust koorus välja, et raskeim alustava väiketootja jaoks on enesekontrolliplaani koostamine. Kuid hea tahtmise juures on see ületatav raskus. Vastava teemaline koolitus ja nõuanne on väga vajalik. Väikekäitlejate nõustamise temaatika on jätkuvalt väga oluline! Veterinaar- ja toiduamet (VTA), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) maakondlikud arenduskeskused, Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõuandeteenistus - kuidas need organisatsioonid omavahel suhestuvad, kelle käest peaks väiketootja ja -käitleja nõuannet saama? Korduvalt kerkis tekkis küsimus - kui palju mingit nišitoodet toodetakse ja kui palju tarbitakse? Näiteks küülikuliha või punapeeti? Oleks hea teada saada, millest on Eesti turul puudu, et seda tootma hakata. Kuidas saavutada olukord, et ka Eestis hakataks väiketaluniku tööd hindama ja väärtustama, nagu näiteks Prantsusmaal? Konkreetselt maaeluvõrgustiku büroolt soovitakse, et jätkataks kohaliku toidu teavitusega ja sellelaadsete heade näidete väljatoomisega. Oleks vaja teha rohkem koostööd kohalike omavalitsustega. Välja tuua Eesti näiteid, kuidas vallavalitsus saab kaasa aidata ettevõtluse ja võib-olla ka kohaliku toidu ettevõtete loomisele ning arendamisele. Võiks vahendada ka teiste riikide kogemusi, näiteks nagu Lätis, kus valla tasandil on olemas sellised inimesed, kes nõustavad ja aitavad kohaliku toidu temaatikat edendada! Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) tegijate soovitus oli, et lähiajal võiks plaani võtta jagada kohaliku toidu võrgustikele infot 1.juulist jõustunud maksukorralduse seaduse muudatusest, millega loodi töötamise register. Õppereisi käigus külastasime kokku nelja pere-ettevõtet: Vana Sirge talu küülikukasvatust, Taali mahemesilat, Kaarli talu ja Koorejaama kohvikut. Küülikukasvatus kosutamaks hinge Aive ja Uno Niilo (OÜ Vana Sirge Küülik) ostsid endale Harjumaale Kuusalu valda 2001.a suvekodu. Tänaseks elavad nad talus püsivalt. Talus kasvatatakse küülikuid ja kanu, peamiselt on suund lihaküülikute kasvatus. Alustati nii liha- kui nahaküülikute kasvatamisega, kuid hetkel tegeletakse vaid lihaloomadega. Küülikute arv talus varieerub 70-st kuni 170-ni. Rohkem suuremaks hetkel saada ei soovita, sest eesmärk on sellest tegevusest rõõmu tunda ja jõuda selle kõrvalt ka palgatööl käia. Hein loomade jaoks ostetakse naabritelt, erisööt tellitakse Saksamaalt. Põhikari (25 looma koos isasloomadega) elab aastaringselt laudas sees. Noorküülikute jaoks on rajatud varjualune. Küülikud on enamasti 2-kaupa puurides ja kõigil on nimed. Keskmiselt poegib küülik 3-4 korda aastas. Kohe-kohe saab Veterinaar- ja Toiduameti poolt teavitatud ka tapatuba, mis võimaldab laiendada turustusvõimalusi. Hetkel turustatakse oma tuttavatele ja algust on tehtud ka Kolga OTTi kaudu turustamisega. Plaanis on jõuda sinnamaale, et teavitada ära taluköök, et saaks pakkuda klientidele kohapeal valmistatud küülikuliha roogasid. Vana Sirge Küülik OÜ on Põhja-Eesti toiduvõrgustiku liige - kohaliktoit.arenduskoda.ee/ Vaata pilte talu külastusest - www.maainfo.ee/index.php Mesi peab kodus olema nähtaval kohal Mahemesinikud Aili ja Tõnis Taal tegutsevad Lääne-Virumaal Roelas alates 1980.aastast. Peremees Tõnis on teise põlvkonna mesinik ning on loota, et ka kolmas põlvkond soovib seda tegevust jätkata (algus on juba tehtud). Taali mesila on esimene tunnustatud (2001.a) mahemesila Eestis. Eesti Konjuktuuri Instituudi 2013.a läbi viidud uuringu „Eesti mesindussektori struktuur“ andmetel oli Eestis 2012.a ligikaudu 6000 mesinikku, kellest valdav enamus (ligikaudu 5300) olid hobimesinikud. Mahemesinikke on Eestis ligikaudu 30. Talu tootmisruumid on järjest suuremaks kasvanud ning praeguseks on ühe katuse all kärjeladu (mis suvel tühi, kuid talveks saab triiki täis), taararuum (meepurgid) ning mee vurritusruum, mille tegevust on võimalik jälgida läbi suure klaasseina ka õuest. Talul on hetkel 130 mesilasperet. Mett turustatakse kolme kaubamärgi alt: Taali Mesila, Eesti Mahe ja Loodusvägi (meesegud). Lisaks Eesti turule läheb mett ka Soome ja Taani ning loodetavasti sel aastal ka Belgiasse. Aili Taal on seotud Rakvere OTT loomisega, mis sai tõuke sellest, et eelmisel aastal külastasid Virumaa mahetootjad Viljandimaa toiduvõrgustikku OTT. Kuid kuna tootjatel endal ei ole aega tarbijatega tegeleda, siis leidus aktiivne tarbija Ele Elav, kes OTTi Rakveres käivitas. Loodud on Facebooki lehekülg ning esimene kaubakohtumine oli 19. juunil Lääne-Viru keskraamatukogu esisel platsil. Aili sõnul nii tootjate kui ka tarbijate seltskond laieneb pidevalt ning vaikselt hakkavad kujunema välja kaubagrupid, mida rohkem soovitakse. Vaata pilte talu külastusest www.maainfo.ee/index.php Värsked teraviljatooted Kaarli veskist Kaarli talus võttis meid vastu talu perenaine Kadri Kopso, kes andis ülevaate talu ajaloost: talu on Kadri vanaema ja vanaisa rajatud, vahepeal oli see võõrastes kätes ning alates 1990ndate algusest hakkas veskis tegutsema Kadri isa. Suuremaks paisus tegevus viis aastat tagasi, kui Kadri ja Lembit maale kolisid. Kadri on taluperenaine olnud ligikaudu 2,5 aastat, enne seda oli palgatööl. Talus kasvatatakse ligikaudu 70 hektaril nisu, otra, kaera, hernest ja speltat. Ülejäänud vili veski tarbeks tuleb naaber-mahetalunikelt. Kaarli talu on jagatud kahe ettevõtte vahel: Kaarli talu, mis tegeleb vilja kasvatamisega ning Kaarli Talukaup, mis tegeleb jahvatamise, pakendamise ja turustamisega ning leiva küpsetamisega. Selle aasta sügisel on soov saada ka mahetunnustus, seni ei ole selle taotlemiseks aega jäänud. Tooteid turustatakse Rakvere OTT-i kaudu (uus väljund), Väike-Maarja taluturul, ökotoidu kettides, looduspoodides. Kaarli talu on toiduvõrgustiku Viru Toit (www.virutoit.ee/) liige. Väike-Maarja Põllumeeste Seltsieestvedamisel korraldati esmakordselt Pandivere Peretalude Päev (Facebook´is), kus aktiivselt osales ka Kaarli talu – olles nii korraldusmeeskonnas kui ka üks avatud taludest. Pandivere Peretalude Päev tuleb kindlasti ka järgmisel aastal! Vaata pilte talu külastusest - www.maainfo.ee/index.php Töökoha loomine oma koju Mart ja Merike Kont võtsid meid vastu kohvikus Koorejaam, mis asub Ambla vallas Lääne-Virumaal. Kohvik Koorejaam tegutseb alates 2010.aastast, kuid viimasel aastal on avatud vaid ette tellimisel. Suvel valmistati ette kämpinguid, et edaspidi saaks pakkuda klientidele ka majutusteenust. Kohvik asub vanas Koorejaamas, mille pererahvas on endale elamiseks ja töötamiseks korda teinud. Kohvik Koorejaam on samuti Põhja-Eesti kohaliku toidu võrgustiku liige - kohaliktoit.arenduskoda.ee/toitlustaja. LISAINFO: Õppereis-seminari veebileht Maamajanduse Infokeskuse veebilehel - www.maainfo.ee/index.php Kohaliku toidu teemaleht Maamajanduse Infokeskuse veebilehel - www.maainfo.ee/

« Tagasi