| VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: |
Sel aastal toimub Aasta Põllumehe konkurss juba 15. korda ning kokku esitasid erinevad maamajanduslikud organisatsioonid konkursile 13 nominenti. Sel aastal avanes ka maaeluvõrgustiku esindajale võimalus osaleda konkursi žüriis. Konkurssi korraldavad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning aasta põllumees kuulutatakse välja 10. novembril toimuval pidulikul üritusel.
Konkursist
Esimest korda valiti taasiseseisvunud Eestis aasta põllumees 2001. aastal, kui selle tiitli pälvis Külmsoo talu peremees Raivo Musting Põlvamaalt. Konkursiga tahetakse esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasi pürgivaid põllumehi.
Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees on oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteerub hästi Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas.
Mida arvasid nemad?
Roomet Sõrmus (kõrvaloleval pildil: keskmine), Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda: Lühikommentaar: "Konkursile esitatud ettevõtete külastamine pakkus väga palju positiivseid emotsioone. Vaatamata sellele, et valime tänavu Aasta Põllumeest juba 15. korda, on jätkuvalt konkursil osalemas väga tublid ja edasipürgivad põllumehed erinevatelt tegevusaladelt. Kindlasti on nominentide hulgas mitmeid üllatajaid, kelle tegemistest on seni vähe juttu olnud, kuid kes on suutnud oma ettevõtet tasa ja targu arendada. Rõõmu valmistavad ka staažikad põllumehed, kes on oma ala tõeliste entusiastidena suutnud kõiki raskusi trotsides vastu pidada. Selle aasta konkursi üheks rõõmustavaks arenguks on seegi, et pea kõikides ettevõtetes on ettevõtet või talu üle võtmas uus põlvkond põllumehi."
Are Selge, žürii esimees (kõrvaloleval pildil: paremal): "Käesoleva aasta konkursi käigus kohtusime huvitavate, ettevõtlike ja sihikindlate inimestega, kes on pühendunud ettevõtlusele maal. Eranditult kõik nominendid (koos oma pereliikmetega) väärivad tehtud tubli töö eest SUURT kiitust. Rõhutaksin seda, et selle konkursi eesmärgiks on just tublide maainimeste märkamine, tunnustamine ja nende saavutuste tutvustamine Eesti rahvale. Tegelikud on nad kõik mingis mõttes PARIMAD. Ka need nominendid, kes end sel aastal konkursilt ise end taandasid. See, et meie riigis sea- ja piimakarjakasvatus sügavas kriisis on, ei ole mitte teps tootjate süü. Igal juhul saab komisjonil selle aasta ajaloolise «Külvaja» kuju omaniku väljaselgitamine keeruline olema."
Aasta põllumehe kandidaadid 2015. aastal
Allpool on toodud kõikide kandidaatide kohta lühiinfo koos lingiga pildigaleriile žürii ringkäikudest, mis toimusid juulikuus.
Tarmo Eller, OÜ Elmi - lihaveisekasvatus, lihatööstus, teraviljakasvatus (Lääne-Virumaa)
Tarmo on tegelenud lihaveisekasvatusega 14 aastat. Kui loomade arv kasvas 60-70, siis hakkas ka teravilja kasvatama. Praeguseks kasvab ettevõttes ligikaudu 280 lihaveist. Lihaveiste turustamine: noorloomad lähevad Rakveresse ning praakloomad tehakse oma lihatööstuses vorstiks. Vorsti tehakse teenustööna, st oma kaubamärgi all seda ei müüda.
Lihatööstus on arendatud nii kaugele, et ühest otsast tuleb elus loom sisse ja teisest otsast tuleb vorst välja. Tööd annab kokku 12 inimesele. Investeeringutoetusi on saanud lihatööstuse arendamiseks ning kombaini ostuks.
Lisaks lihaveisekasvatusele ja lihatööstusele tegeleb ettevõte ka põllu harimisega ligikaudu 500 hektaril, koos poja ettevõttega on maid kasutuses 1500 hektarit.
Meelis Mändla, Paistevälja OÜ - piimatootmine ja teraviljakasvatus (Järvamaa)
Meelis Mändla juhib ettevõtet OÜ Paistevälja, mis tegeleb piimakarjakasvatuse ja teraviljatootmisega. Robotlaudas on 300 lüpsilehma ning maid haritakse 1500 hektaril.
Keskmine piimatoodang lehma kohta on 9300 kg/aastas. Põldusid majandab peamiselt poeg.
Lisaks põhitööle on Meelis ka vallavolikogu esimees ning priitahtlik pritsimees.
Reet ja Targo Pikkmets, Talu ja Tulu OÜ - lihaveisekasvatus (Pärnumaa)
Targo Pikkmets ostis talu 1989. aastal - algul kasvatas teravilja ja pidas lehma, kuid majanduslikult ei olnud see tasuv. Targo on olnud pikaajaline loomakasvatusnõustaja ning on aidanud paljudel talunikel investeeringutoetuse taotlusi täita. 2008.a taotlesid noortaluniku toetust ning soetasid selle abil traktori ja 15 piimaveise mullikat, et hakata kasvatama lihaveiseid. Esimene vasikas sündis 2010.aastal ning esimesed puhtatõulised (šarolee) 2011. aastal. Maad on kasutuses 120 hektarit, kõik on rohumaad.
Liia Sooäär, Uustla Ökotalu OÜ, parim maakarjakasvataja (Saaremaa)
Liia on väga rõõmsameelne ja energiat täis naisterahvas, kes võiks rahulikult nautida pensionipõlve selle asemel, et tunda muret eesti maakarja käekäigu üle. Eestis on kokku üle 600 eesti maatõugu veise, kuid jõudluskontrollis on neid vaid 550 ringis. Keskmine väljalüps Uustla ökotalus on 5000 kg aastas. Talupidamist hakkab vaikselt üle võtma poeg (OÜ Saare Maakari). Hetkel käib meierei ehitus, et saaks hakata ise piima töötlema - seda suunda on lubanud arendama hakata minia. Eesti maatõugu veise piim sobib väga hästi juustutootmiseks.
Talus on lüpsil 21 looma ning neile lisaks on veel 12 noorlooma. Maakarja tõugu veis on helebeež. Saarte vissi tiitli on oma loomadega saanud juba üle kümne korra.
Avo Leok, Paadi Talu OÜ, kalakasvatus (Võrumaa)
Angersäga kasvatusega hakkas Avo tegelema 2011.a. Enne oli sama hoone kasutuses garaažina. Soov oli hooned ära kasutada. Välitiigid on kogu aeg olemas olnud, kuid kuna liikumine on piiratud, siis siseruumides kalakasvatus sobib paremini. Peamine tooraine ostja on M.V.Wool, kuid koduköögis töötlevad Leokid ise ka angersäga ning toodangut (kotletid, šašlõkk, marineeritud kala, suitsukala) müüvad laatadel. Eesmärk on teha ja toota vähem, aga kvaliteetselt!
Ants ja Sirje Schmidt, Tuuma talu, mahelambakasvatus (Võrumaa)
Lambakasvatusega on selles talus tegeletud kogu aeg, kuid tõsisemalt viimased 20 aastat. 1999.a ehitati 60 meetri pikkune laut. Peamiselt turustatakse lambaid elusloomana Euroopasse (põhiliselt Hollandisse ja Saksamaale). Kokku on talus üle 1000 mahetootmisel lamba ja talle. Maad on kasutuses ligikaudu 170 hektarit. Lisatööjõudu ei ole palgatud, ainult pereliikmed.
Ants Schmidt: "Eestis võiks olla miljon lammast!"
Avo Kruusla, FIE, Kaska-Luiga talu, piimakarjakasvatus (Põlvamaa)
Avo Kruusla põllumajanduslik ettevõte sai alguse 1991.a 15. augustil. Alustas 19,4 hektari ning 12 lehmaga, lisaks mõned sead ja lambad. 1995.a tuli otsustada - kas laiendada või lõpetada ning tehti otsus osta 100 lehmaga farm, maid oli 300 ha. Praeguseks on ettevõttes 700 lüpsilehma ja 900 noorlooma. Ettevõttel on Eestimaa suurim noorkarjalaut, mis sai valmis eelmise aasta augustis, kui Eesti põllumajandust tabas suur kriis. Ettevõttesse on kaasatud kogu pere: naine (loomakasvatusjuht), poeg (juhi abi ja agronoom) ja tütar (pearaamatupidaja), lisaks on tööl ka vennad. Teravilja kasvatakse 860 hektaril.
Avo Kruusla ütlus selle kohta, miks on vaja investeerida: "Ma ise ei kannata lolli tööd ja mulle ei meeldi, kui mu töötajda seda peavad tegema."
Heli Sadam, parim piimakarjakasvataja (Põlvamaa)
Heli on loomakasvatusjuht kokku viies ettevõttes: Põlva Agro OÜ, Peri POÜ, Hummuli Agro OÜ, Miiaste POÜ ja Väimelas. Kokku on Heli hoole all 5500 looma, neist piimaandjaid 2700. Heli sõnul on igal karjal oma nägu ja tegu. Igas laudas on eraldi perenaine. Nii Peril kui ka Põlvas on aastane keskmine väljalüps lehma kohta üle 11 000 kg, kuid sellegipoolest ei ole Heli eesmärgiks rekordite saavutamine, vaid loomade tervis ja heaolu.
Kalju Paalman, Linaagro OÜ, linakasvatus, linaõli ja linajahu tootmine (Põlvamaa)
Kalju Paalmani puhul võib küll julgelt öelda, et linakasvatus ja lina töötlemine on tema elutöö. Eestis on looduslikud tingimused linakasvatuseks väga sobivad. Linakasvatus muutub majanduslikult efektiivseks, kui saak on alates 1,2 t/ha, algul saadi 1 t/ha, sest koristamine on keeruline, kuid praegu saadakse 1,5-1,7 t/ha. Õlilina kasvatatakse hetkel ligikaudu 30 hektaril. Kokku on Linaagro OÜ-l haritavat põllumaad 370 ha. Linajahus on kasulikud omega-3 rasvhapped ja lignaanid (funktsionaalsed fütokemikaalid, mis kaitsevad seedekulglat ja reguleerivad ainevahetust, mille tulemusena tugevneb inimese vastupanuvõime vähkkasvajatele ja hoiab ära veresoonte lupjumise).
Õlitoodangust vaid 1% läheb söögiõliks, enamus leiab kasutuse puiduõli tootmises. Pere kolmest pojast kaks tegelevad põllumajandusega ning üks puiduõli tootmisega.
Romet Rässa, FIE, Habemiku talu, teraviljakasvatus (Tartumaa)
Romet alustas põllu harimisega 1997.aastal, kui maja juures kasvatas seitsmel hektaril rukist, nüüdseks on koos poja firmaga maad kasutuses 1520 hektarit ning metsa 150 ha. Rometi jaoks on oluline stabiilsus, mitte ühekordne suur saak. Põllud on väga ebaühtlase mullastikuga ning aegamööda tegeleb maaparandusega, maaparandust tehakse ka teenustööna.
Birgith Aasmäe, Eesti Maaülikooli Erika Farmi juhataja, piimakarjakasvatus (Tartumaa)
Birgith on loomakasvatusjuht Eesti Maaülikoolile kuuluvas OÜ-s Erika Farm, mis avati 2008.a. Alustati 50 lehmaga, praegu on kokku 140 lehma, kellest pooled on lüpsiplatsiga laudas ja pooled robotlaudas. Kuna tegemist on katsefarmiga, siis üldised toodangu näitajad on madalad, kuid somaatiliste rakkude poolest ollakse Eestis ühed parimad, kui Eesti keskmine on 300 000, siis Erika farmis on see näitaja 150 000, samas juulis oli 116 000 (sügisel on kõrgem). Ka embrüosiirdamisega loomad on pärit sellest farmist.
Valdis Kaskema, Kindel Käsi OÜ, maasikakasvatus (Tartumaa)
Valdis tegeleb maasikakasvatusega 19. hooaega ning tegemist on Eesti suurima maasikakasvatajaga - kokku maasikaid 20 hektaril. Peamised sordid: Sonata, Tšaiv, Elianny. Praeguseks on kogu tehnikapark kenasti olemas. Kõige olulisem masin on kiletamismasin uute peenarde tegemiseks, millega tehakse ka teenustööd. Maasikale annab maitse päike ja õige väetis. Peamised turud: Soome, Eesti, Läti. Palju koostööd hollandlastega, kust tulevad ka taimed.
Kas Sa teadsid, et maasikas kasvab sellises istanduses vaid kaks aastat? Saaki annab taim juba esimesel aastal ning põhisaak teisel aastal (6-10 korjet suve jooksul).
Tõnis Riisk, OÜ Saimre Agro Grupi juhatuse liige ja agronoom, viljelusvõistluse 2014 võitja (Viljandimaa)
Tõnis on Saimre Agro Grupis töötanud viis aastat ning on üks juhatuse liikmetest ja ettevõtte agronoom. Saimre OÜ-l on teravilja ja rapsi all olevat maad ligikaudu 2000 hektarit. Lisaks on OÜ-l piimatootmine (870 lehma) ja seakasvatus neljas farmis. Tõnis jagab kõik kultuurid enda jaoks kolmeks: väga hea saagikusega, keskmise saagikuse ning väga viletsa saagikusega. Kusjuures sellele viimasel väetisega ei panusta.
Žürii liikmed
Konkursi žürii esimees on Eesti Maaülikooli õppejõud Are Selge, žüriisse kuuluvad Ivari Padar (Riigikogu), Raul Rosenberg (Maaelu Edendamise Sihtasutus), Jaan Sõrra (Eesti Põllumeeste Keskliit), Kalle Reiter (Eesti Aiandusliit), Illar Lemetti (Põllumajandusministeerium), Ilmar Teevet (aasta põllumees 2014), Andres Eilart ja Silja Lättemäe (Maaleht), Roomet Sõrmus (Põllumajandus-Kaubanduskoda), Karin Sepp (MTÜ Noortalunikud), Milvi Aun (Keskkonnaamet) ja Reve Lambur (Maamajanduse Infokeskus). |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles