VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2015-11-10
Nr:	291
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5323&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa info
Alateema:	Ülevaade
Kirjatüki pealkiri:	Euroopa keskmes toimus kolmeteistkümnes "Avatud Uste" nädal
Kirjatüki autor:	Meeri Klooren ja Ave Bremse
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5315&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	12.-15. oktoobril 2015 toimusid juba kolmeteistkümnendad Avatud Uste päevad - Euroopa piirkondade ja linnade nädal "Open Days 2015". Iga aasta sügisel kohtuvad huvilised Brüsseli Euroopa Liidu ametiasutuste seminariruumides, et osa saada Euroopa linnasid ja piirkondi puudutavatest teemadest. Selleks avab Euroopa süda oma uksed ja annab kõigile võimaluse näha, kuulda ja sõna võtta paljudest erinevatest töögruppidest. Piirkonnad ja linnad on olulised „Open Days“ on suurim üle-euroopaline avalik üritus omataoliste seas. Kokku osales 2015. aasta Avatud Uste päevadel ligi 6000 huvilist, mis on 5% rohkem, kui eelmisel aastal. Seejuures on üle 80% ürituse külastajatest tulnud Brüsselisse spetsiaalselt „Open Days“ nädala raames. Neli päeva kestval üritusel saavad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ametnikud, eksperdid, ministeeriumite esindajad ja akadeemikud vahetada häid tavasid, kogemusi ja teadmisi piirkondliku ja linna-arengu alal. See on ka tunnustatud platvorm poliitiliseks teabevahetuseks ELi ühtekuuluvuspoliitika arengu üle, millega tõstetakse otsustajate teadlikkust asjaolust, et piirkonnad ja linnad on ELi poliitika kujunduses olulised. Avatud Uste päevi korraldavad ühiselt ELi Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO). Euroopa piirkondade ja linnade nädal sai alguse juba 2003. aastal, mil Euroopa Liidu piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kogu - Regioonide Komitee - kutsus Brüsselis asuvaid omavalitsuste esindajad Euroopa Liidu juures ühise „Open Days“ kontseptsiooni raames üles avama üheaegselt oma uksi. Partnerid investeeringute tegemiseks ja kasvamiseks „Open Days“ programm hõlmab ligikaudu 120 seminari, arutelu, näitust ja võrgustumise üritust. Korraldajad kohandavad programmi igal aastal vastavalt Euroopa Liidu prioriteetidele. Üritusel osalemine oli tasuta ja kohale oodati kõiki huvilisi. Seekordne peateema oli "Euroopa regioonid ja linnad: Partnerid investeeringute tegemiseks ja kasvamiseks" ("Europe's regions and cities: partners for investment and growth"). Peateema oli jaotatud omakorda veel kolmeks alateemaks: Euroopa kaasajastamine: Energialiidu regioonid ja digitaalturg; Ettevõtlusele avatud piirkonnad: Väikeste- ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine, innovatsioon ja uute töökohtade loomine; Kohad ja ruumid: Linnaliste ja maapiirkondade areng; linnaliste ja maapiirkondade integratsioon. 13. oktoobri õhtul toimus Euroopa piirkondade ja linnade nädala raames RegioStars konkursi parimate projektide autasustamine, millest saab lähemalt lugeda SIIT. 14. oktoober oli pühendatud ainult linnadele ja linnastumisele ning kandis nimetust „Urban Day“ ehk Linnade päev. Selleks korraldati Brüsseli kanali piirkonnas "Canal Area" erinevaid töögruppe ja külastati mitmesuguseid projekte. Mitmeid huvitavaid üritusi oli organiseeritud ka Euroopa OPEN DAYS Ülikooli koondnime all. Kokku korraldati 11 töötuba ja seminari, millest 5 olid koostöös Regionaaluuringute Assotsiatsiooniga. Inimesed ja ideed kohtuvad! Euroopa linnade ja piirkondade nädal „Open Days“ pakub huvi ka maaeluvõrgustikule ja juba mitmendat aastat järjest on võrgustiku töötajad selle tarbeks Brüsselisse sõitnud. Maaeluvõrgustikku esindasid Avatud Uste nädalal Ave Bremse ja Meeri Klooren. Milliste ideede ja inimestega kohtusid maaeluvõrgustiku töötajad seekord, saab lugeda alljärgnevalt TÖÖGRUPP: Hetkeolukord kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) ehk multifondide rakendamisest läbi nelja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi. Töögrupi kõnelejad: Elisa Roller (töögrupi juht), Joanna Gierulska, Johan Magnusson, Ton Overmeire ja Jose Vicente Palmero Jorro Töögrupis tutvustati erinevaid võimalusi CLLD rakendamisest Rootsis, Poolas, Hollandis ja Hispaanias. Poolas ja Rootsis on CLLD rakendamine võetud kohustuslikku plaani ja selleks on välja töötatud vastavad struktuurid. Poola on ette võtnud eriti suurejoonelise kava, plaanides kasutada CLLD rakendamises kõiki 4 fondi: Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi. Sama teeb ka Rootsi. Hollandlane tõi näite kuidas arendati Scheveningeri sadamat ja ranna-ala, kasutades selleks erinevate fondide abi. Hispaanlase ettekanne andis ülevaate möödunud perioodi kalandus-tegevusgruppide tegevustest ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kasutamisest. CLLD rakendamine ei ole sellel programmperioodil liikmesriikides kohustuslik, kuid nii mõnedki Euroopa riigid seda teevad. Töögrupis kõlas ka põhjus, miks CLLD ei ole üle-Euroopa nii hästi rakendunud. Arvatakse, et liiga vähe on tehtud CLLD-teemalist kampaaniat ning tihti on huvipakkuvamad rahastuallikad ja võimalused need, kust saab toetust suurte projektide loomiseks, kuid läbi multifondide liiguvad eelkõige väiksemad rahad ja pigem on tegemist makro-projektidega. Video töögrupist scic.ec.europa.eu/streaming TÖÖGRUPP: Uuenduslik ja sotsiaal-ökoloogiline linnade dünaamika. Töögrupi kõnelejad: Domenico Rossetti (töögrupi juht), Iñigo Bilbao, Brigit De Boissezon, Mr. Max Gruening, Pieter Hooimejer ja Patrizi Lombardi Töögrupis anti ülevaade erinevatest uuringutest ja toetus-skeemidest, mis puudutavad linnade saastuse vähendamist, linna looduslähedase keskkonna loomist või säilitamist. Kõik selleks, et seoses kasvava linnastumisega säiliks inimväärne elukeskkond, maavarad ning Euroopa linnad oleksid majanduslikult jätkusuutlikud ja tõhusad. Töögrupis kõlas mõte „hea uudis polegi uudis“, see illustreerib tabavalt ka linnade praegust olukorda kirjeldatavate uuringute tulemusi. Linnade saastuse probleem on suur: linnad tarbivad 75% loodusressurssidest ja 67-76% energiast. Kliimamuutuste, keskkonna ja energia probleemidega tegelevad Milesecure-2015 ja Horizont 2015 projektid. Töögrupis sai kuulata ettekannet Euroopa Rohelise pealinna 2012 tiitliga pärjatud linna - Vitoria-Gasteiz'i - kogemustest. 84% maailma linnadest on keskmise-suurusega ehk umbes 100 000-200 000 elanikuga. Samamoodi ka Vitoria-Gasteiz. Eestis on sarnased linnad Tallinn ja Tartu. Ülevaade töögrupist www.milesecure2050.eu/events TÖÖGRUPP: Bio-toorainel põhinevate toodete tootmine EL-i majanduskasvuks ja tööhõiveks: kesksel kohal on piirkondade biomajanduse ja ringmajanduse tõhususe tõstmine. Töögrupi kõnelejad: Philippe Mengal (töögrupi juht), Mika Aalto, Christine Garburg, Katia Reppel ja Agnies Truszczynska Töögrupp andis ülevaate, kuidas arendada bioloogilisel baasil töötavat majandust läbi väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete. Biomajandus ei ole enam ainult „tuleviku muusika“ vaid „uus liikumine ajaloos“, mistarbeks on Euroopa Liit välja töötanud erinevaid toetusskeeme. Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks, söödaks või ka muudeks biotoodeteks ning bioenergiaks. Biomajandus hõlmab peaaegu kõiki tööstus- ja majandussektoreid. Peamiselt põhineb see siiski põllumajandusel, kalandusel ja metsandusel ning nendega seotud tööstustel, mis toodavad, majandavad või kasutavad muul moel bioloogilisi ressursse (näiteks toidu-, sööda-, kiu-, paberi-, energia-, keemia-, ja biotehnoloogiatööstus). Töögrupis tegi väga huvitava ettekande soomlane, kes andis ülevaate Soome biomajanduse arendamisest. Soome on selles valdkonnas paljudele eeskujuks. Soome biomajanduse strateegia näeb 2025. aastaks biomajanduse toodangu kasvu 4% aastas, luues 100 000 uut töökohta ning kompenseerides töökohtade vähenemist teistes sektorites. Sealjuures moodustaks puidutööstus umbes 50% biomajandusest. Biomajanduse arendamine nõuab erinevate sektorite koostööd. Eestis kuulub biomajandusega seotud sektorite arendamine eraldiseisvate valdkondadena Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Ülevaade töögrupist ec.europa.eu/research/bioeconomy ÖÖGRUPP: Millist pädevust on vaja, et juhtida ja rakendada Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi projekte? Töögrupi kõnelejad: Ann-Kerstin Myleus (töögrupi juht), Helga Bubanovic Devcic, Alessandro Cenderello, Vytautas Krasnauskas ja Loreta Maskalioviene Seminar oli suunatud omavalitsusüksustele, kes on nende fondide peamised taotlejad. Möödunud programmperioodi kokkuvõtted on näidanud, et nii mõneski liikmesriigis tuleb projektide elluviimise kompetentsi tõsta. Vaadeldi nii projektijuhile kui ka meeskonnale vajalikke omadusi - analüüsivõimet, meeskonnatöö oskusi, ülesannete delegeerimist, pingetaluvust jms, kui ka teisi aspekte, mida tuleks taotlusvormide täitmisel silmas pidada. TÖÖGRUPP: Rahvusvaheline koostöö linna- ja regionaalarengu teemadel: Maailma linnade World Cities projekti kogemused. Töögrupi kõnelejad: Walter Deffaa, Ronald Hall (töögrupi juht), Mark Boysen, Uttama Fulzele, Torben Heinemann, Fan Hengshan, Jun Nakamura, Singh Neelabh, Mark Schneider ja Carlos Sousa Töögrupp tutvustas eelmise programmperioodi koostööprojekte. "Maailma Linnade projektid" on Euroopa Parlamendis ettevalmistatav meede, mis sai alguse eelmisel programmperioodil. Projekti eesmärk oli edendada kogemuste ja parimate praktikate vahetamist Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel territoriaalse arengu küsimustes. Maailma Linnade programm hõlmab 16 linna ja piirkonda Euroopas ning omavalitsusi Hiinas, Indias, Kanadas ja Jaapanis. Birmingham'i (UK) ja Hiina vahelise koostöö üks eesmärke on omavalitsuste ja väikeettevõtluse arendamine. Tulemusena on nüüd Birminghamis Hiina esindus ja koostööd arendatakse mikro- ja väikeettevõtluse tasandil. India ja Taani koostöö seisneb e-teenuste arendamisel ja rohelise tehnoloogia arendamisel Indias Mumbai piirkonnas. Saksamaa ja Jaapan teevad koostööd linnatranspordi teemal. Palju on sarnased probleeme, näiteks eakate linnaelanike arvu kasv. Nende jaoks on vaja linnatransport mugavamaks muuta. Kanada Saanish ja Portugali Almaada piirkondade koostöö teemadeks on energia, keskkonnasäästlik linnaplaneerimine, sealhulgas arukad tänavavalgustuse süsteemid ning äärelinnade planeerimine - kogukonnaaiad. Kanadale on huvipakkuvateks teemadeks säästlikud ehitusviisid ja kliimat säästvad lahendused. Ülevaade töögrupist ec.europa.eu/regional_policy TÖÖGRUPP: Kestlik areng maapiirkondades (Open Days Ülikool). Töögrupi kõnelejad: Andre Torre (töögrupi juht), Hans Westlund, Michael Steiner ja Stefano Corsi Käsitleti järgmisi teemasid: kas vajame, et maapiirkond areneks samal kiirusel kui linnalised piirkonnad? Mis vahe on kestlikul arengul linnas ja maal? Mis on kestlik põllumajanduse areng? Elu maapiirkondades peab ka tulevikus olema elamist väärt ja see tähendab nutikat koostööd omavalitsuse, teadusasutuste, ettevõtjate ja kodanikkonna vahel. Teadus- ja uurimistöö peaks tegelema uute ja innovaatiliste lahendustega. Jätkusuutlik tulevikku suunatud idee on välja töötatud mitmeid koostöövõrgustikke kaasates. Maapiirkonna ja kaasaegse põllumajanduse arengu jaoks on väga oluline ka IT-lahenduste areng. Maapiirkonna kestliku arengu tagamiseks peab sekkuma poliitika. Võtmeküsimuseks on konkurentsivõimelisus - st kas toodetakse tooteid, mis on atraktiivsed ka teistele. Kuidas kasutatakse kohalikku toorainet ja tööjõudu. Lisaks tehti juttu veel tehnoloogia kasutamisest põllumajanduses ja selle seosest kliimamuutustega. TÖÖGRUPP: Integreeritud territoriaalsele arengu lisaväärtus versus valdkondlik lähenemisviis (Open Days Ülikool) Töögrupi kõnelejad: Prof. Gordon Dabinett (töögrupi juht), Richard Dawson, David Evers, Prof. Andreas Faludi, Marjan Van Herwijnen ja Silvia Vignetti Territoriaalne ühtekuuluvus väärtustab kohapõhise strateegiaga poliitika rakendamist, seejuures tunnistades piirkondade erinevusi. Ettekanded tõstatasid järgmisi teemasid: Milliseid arenguid peab prioriteediks pidama? Millal ja milliseid otsuseid peab võtma vastu kohalikul tasandil ja millal globaalselt ehk komplekselt (näiteks üleujutused ja metsatulekahjud). Välja peaks selgitama olulised probleemid ja protsessi pika-ajalise mõju, luua sekkumiseks vajalikud stsenaariumid ja leida võtmemehhanismid. Integreeritud lähenemisviis võib potentsiaalselt suurendada tulemuslikkust teatud aladel, samas võib mõnel teisel juhul edu tagada hoopis suurem partnerite kaasamine. Näiteks bussipeatuse asukoht on kohaliku piirkonna otsustuse teema. Otsuseid, mis puudutavad kliimamuutusi ja teisi sarnaseid suuremaid valdkondi, peab vaatlema spetsiifiliselt. Integreeritud lähenemine ei lahenda kõiki probleeme. Vahel tuleb probleeme prioritiseerida, vaadata komplekselt jne. Veel tuleb arvestada ka võimalike muutustega - nt poliitikud, uurimusrühma liikmed vahetuvad jne. Olukord on palju keerulisem kui alguses võib tunduda. Laiema pildi saamiseks peaks tegema rohkem laiaulatuslikke ja riikidevahelisi uuringuid. ÕPPEVISIIT: Sotsiaalne kaasatus „Open Days“ Avatud Linnade päeva raames toimus seeria üritusi Brüsseli kanalipiirkonnas "Canal Area", mis jääb 15-minutilise auto- või ühistranspordisõidu kaugusele kesklinnast. Kanali piirkonda on arendatud alles alates 90ndest ning tänaseks on kujunemas väga kena ja hubane linnapiirkond. Kanali piirkonda on arendanud ka Euroopa Komisjon. Seda nii regionaalpoliitika peadirektoraadi ja linnapoliitika ning Euroopa Regioonide Komitee toetusel, sest Brüsselis asub paljud erinevaid Euroopa, piirkondlike ja kohalike asutusi. Järjest rohkem plaanitakse kanali piirkonda uusi konverentsikeskuseid. Seekord oli võimalik külastada erinevad interaktiivsed töötubasid ja mitmeid huvitavaid projekte. Arenduseks on kasutatud vahendeid Euroopa fondidest - Smart Cities ja Urban, URBAC. Linnade päevade raames korraldatud õppevisiidi käigus sai külastada kahte sotsiaalobjekti - hotelli ja sotsiaalkeskust "Belle-Vue" ning sotsiaalkeskust koos toitlustamiskohaga "Ajja". Belle-Vue sotsiaalkeskus on omavalitsuse osalusel loodud sihtasutus, mis asub kanali ääres olevas vanas vabrikuhoones. Endisest vabrikuhoonest saab sotsiaalkeskus, kuhu on planeeritud peamiselt integratsioonitegevused. Juurdeehitusena kerkiv uusehitus on hotell, mille tulud hakkavad toetama sotsiaalkeskuse tegevusi. Hoone rekonstrueerimisel on kasutatud Euroopa Regionaalarengufondi vahendeid. Sotsiaalkeskuse nimetus „Ajja“ tuleb kunagisest tubakavabrikust, mis kandis sama nime. Sotsiaalkeskuse loomiseks on kasutatud mitmete fondide toetusi. Hetkel töötab seal sotsiaalkeskus ja restoran. Toidu valmistamiseks kasutatakse osaliselt toidupanga tooteid, köögis töötavad tulevased kokad. Restoranis on huvitav tava, et lauda sööma istudes tuleb kaaslasteks valida võõras seltskond. See aitab kaasa tutvuste loomisele ja integreerumisele. Keskuses pakutakse palju teenuseid immigrantide integreerimiseks - prantsuse keele tunnid, noortele ja peredele suunatud kursused, psühholoogia, sotsiaalabi, kodakondsuse ja teiste kohalike seaduste tundmise kursused jne. Piirkonnas on kõrge töötuse tase - lausa 30,9% ja noorte hulgas koguni 45%. Seepärast on töökohtade leidmise abistamine suureks prioriteediks. Üritatakse luua kontakti just kohalike tööandjatega. Mõni sõna ka Brüsseli haldusjaotusest. Brüssel jaotub 19 iseseisvaks omavalitsusüksuseks, mis ei ole võrreldavad näiteks Tallinna linnaosadega, vaid on täiesti iseseisvad. Valimised toimuvad igas linnaosas eraldi ning ka poliitiliselt on linnaosavalitsused väga erinevad. Selleks on omad ajaloolised traditsioonid ja põhjused. Lisainfo maainfo.ee/index.php

« Tagasi