INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2016-05-24
Nr:	317
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5677&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Keskkond
Kirjatüki pealkiri:	MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Sangaste rukkis on sajandite vanust energiat!
Kirjatüki autor:	Jana Adari
Organisatsioon:	Põllumajandusuuringute keskus
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5674&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksus ootab kuni 1. juunini põllumajandustootjate lugusid, kes on saanud toetusi Eesti maaelu arengukava 2007-2013 teise telje raames ehk põllumajanduslikke keskkonnatoetusi. Edulugusid kogutakse viies erinevas kategoorias: looduslik elurikkus, mullakaitse, veekaitse, ohustatud liigid ja maastikud. Rohkem infot www.maainfo.ee/konkurss2016 Näitame üheskoos avalikkusele, mis kasu on toetustest, mis on suunatud keskkonnahoidu! Rohkem infot edulugude kogumise kohta www.maainfo.ee/konkurss2016 Kohalikku sorti taime kasvatmise toetus "Rukkikrahviks" nimetatud Friedrich Georg Magnus von Bergi poolt 1875.a loodud talirukkisort "Sangaste" on vanim kasutatav aretussort Euroopas. 1880. aastal toimunud Pariisi maailmanäitusel omistati "Sangaste" rukkile kuldmedal, 1893. aasta maailmanäitusel Chicagos aga hõbemedal. "Sangaste" rukki olulisemad positiivsed omadused on väga hea talvekindlus ja suur tera. Sordiaretuse ning geneetika seisukohalt on olulised ka pikk pea ja tugev kõrs. Lisaks sellele võimaldab hea talve- ja haiguskindlus minimeerida keemiliste taimekaitsevahendite kasutamist taimehaiguste ja umbrohtude tõrjeks ning seega sobib "Sangaste" hästi ka maherukki tootmiseks. Hoolimata positiivsetest omadustest on "Sangaste" rukki kasvatamine olnud üsna tagasihoidlik, sest võrreldes tänapäevaste rukkisortidega on "Sangaste" rukkil pika kõrre tõttu suurem lamandumisoht, mis raskendab koristust ning toob kaasa madalama saagikuse. Selleks, et säilitada Eesti jaoks olulist kultuuripärandit ja geneetilist mitmekesisust, rakendati 2009. aastal esmakordselt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meedet "Kohalikku sorti taimede ("Sangaste" rukis) kasvatamise toetus". Enne meetme rakendamist kasvatati "Sangaste" rukist vaid umbes 100 hektaril. Toetust taotleti esimesel aastal väga tagasihoidlikult - seitsme taotleja poolt 303 hektarile. Parimad tulemused saavutati 2012. aastal, mil 44 taotleja poolt taotleti toetust 1046 hektarile. Muudel aastatel jäi toetusalune pind 629-872 hektari vahemikku. "Sangaste" rukki kasvupind on kogu rukki kasvupinnast olnud kuni 10%. "Sangaste" rukki kasvatamise toetamine jätkub ka perioodil 2014-2020. Toetatavate kohalikku sorti taimede nimekirja on lisandunud 50 puuvilja- ja marjasorti, kartul "Ando", põldhernes "Mehis", põlduba "Jõgeva" ning valge ristik "Jõgeva 4". Sangaste rukki arendamisega tegeleb aktiivselt Sangaste Rukki Maja, kelle eestvedamisel ja koostöös erinevate ettevõtetega on välja töötatud mitmed tooted, kus on sees ka Sangaste rukis: rukkikama, rukkijahu ja rukkiviin.

« Tagasi