INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2016-12-13
Nr:	339
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5978&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Temaatilised töögrupid
Kirjatüki pealkiri:	Kohaliku toidu teemapäev toiduohutuse nõuetest
Kirjatüki autor:	Kairi Ringo
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5974&page=3265&action=article&
Piltide veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?b=752&page=3538&action=pic_list&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Nõuetel on tavaks paljuneda ja muutuda. Seetõttu on aeg-ajalt kasulik üle korrata kehtivad nõuded ja vaadata mis on uut. 24. novembril toimus Jänedal kohaliku toidu teemapäev, mille käigus vaadati üle toiduohutuse nõuded jagatuna kolme teemadegruppi: toidu käitlemise alustamine, tegevusluba või majandustegevusteade, hügieeninõuded ettevõttele; toidu märgistamine ja muul viisil selle kohta teabe edastamine; toidus esineda võivad saasteained. Lisaks teadmistele toiduohutuse nõuetest, said osavõtjad ülevaate ka uuenenud toidupüramiidist ning toitumis- ja toidusoovitustest. Müüdid, tegelikkus ja tulevik Hügieeninõuded on need, millega puutuvad kokku kõik ettevõtjad ning mis on tekitanud ka kõige enam segadust ja müüte. Samasse teemadegruppi kuuluvad ka tegevusloa (varem tunnustamine) ning majandustegevusteate (varem teavitamine) nõuded. Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toiduhügieeni büroo juhataja Ingrid Vesmes tõi oma ettekandes veelkord välja kehtivad nõuded ja tutvustas võimalikke tulevikumuudatusi, mis teevad lihtsamaks eelkõige väikekäitlejate elu. Ingrid rõhutas, et iga ettevõte on unikaalne ja enne tegevuse alustamist tuleb täpselt läbi mõelda mida, kellele ja millises mahus kavatsetakse tootma hakata. Sellest tulenevalt kehtivad erinevad nõuded ja alles siis, kui oma tegevusplaanid on selged, saab hakata vaatama, milliseid nõudeid järgida ja kuidas seda täpselt teha. Ingridi ettekandes sisaldus kehtivate õigusaktide ülevaade ja palju viiteid juhenditele, mis aitaksid nende nõuete täitmisega hakkama saada. Ingrid rõhutas veelkord ka põhitõde, et hügieeni-, enesekontrolli-, laborianalüüside, säilimisaegade jms nõudeid tuleb täita hoolimata sellest, kas ettevõte tegutseb tunnustatuna või tuli selle kohta esitada vaid majandustegevusteade. Ettekande põnevam osa rääkis tulevikust, tõenäoliselt aastast 2018. Esimesena tõi Ingrid välja võimalikud hügieeninõuete erisused väikeettevõtetele. Need võivad puudutada nõudeid hoonetele - nt tualeti asukoht; nõudeid toidukäitlemise ruumidele - nt käitlemisruumide uste avanemine otse õue; nõudeid seadmetele - nt puidust anumate kasutamine. Täpsemalt toodi ettekandes välja võimalikud erisused väiketapamajadele. Lahtiseks küsimuseks on siinkohal see, kuidas määratleda, milline on väikeettevõte. Kas teha seda tooraine koguse, toodangu koguse, käibe või töötajate arvu põhjal? Teine tulevikuteema on eraelamus käideldud loomse toidu turustamisvõimaluste laiendamine. Kuidas seadusi muuta, et eraelamus valmistatud juustu ja sinki tohiks müüa kohalikule restoranile ilma tegevusluba omamata? Õigusaktide keerdkäikude analüüs näitab, et ainus võimalus selleks on kasutada jaeettevõttele ettenähtud erandit. Kuid ka siin tuleb seada esmalt piirangud toodangukogusele ja turustamise ulatusele. Millised võiksid olla lubatud tootmiskogused, kellele ja kui palju eraelamus valmistatud loomset toitu tohiks müüa, mis on väikeettevõte ja teisigi võimalike erisustega seonduvaid küsimusi arutati teemapäeva lõpus toimunud väiksemas aruteluringis. Kui me järgime hügieeninõudeid on tarbijani jõudev toit suure tõenäosusega ohutu. Aga lisaks sellele on ülioluline, et ostja saaks toidu kohta ka piisavalt ja õiget teavet. Mida rohkem on meil näiteks allergikuid, veganeid või toidutalumatusega inimesi, seda olulisemaks muutub, mis on kirjutatud pakendile. Alates tänasest kohustuslik! Toidu märgistamise ja ka muul viisil toidu kohta teabe esitamise nõuetest rääkis teemapäeval Külli Johanson, kes töötab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroos. Külli tõi välja olulisemad märgistuse nõuded ja levinumad vead, mida tehakse. Eraldi käsitleti kuidas ja millist teavet tuleb esitada, kui toit ei ole ole tarbija jaoks eelpakendatud või toitu pakutakse restoranis. Meeles tuleb pidada, et alates 13. detsembrist 2016 on toitumisalase teabe esitamine kohustuslik. Toitumisalane teave on mis tahes info toidu märgistusel, mis käsitleb energiasisaldust (kalorsust) või toitaineid (valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, mineraalained). Eraelamus või väga väikeses ettevõttes käsitööna ja/või koduste toiduvalmistusviisidega valmistatud toidu osas kehtib siin erand. Hea ülevaate märgistamise nõuetest ja eranditest saate veebilehelt www.agri.ee/et/toidumargistusest-tarbijale ning Veterinaar- ja Toiduameti kodulehelt. Loe ka Maaeluministeeriumi ajaveebi "Millele peaks toitu valides enim tähelepanu pöörama?", 12. detsember 2016 - maablogi.wordpress.com/2016/12/12/millele-peaks-toitu-valides-enim-tahelepanu-poorama/ Väited peavad olema tõenduspõhised Toidu pakenditelt võib sageli leida ka toitumis- ja tervisealased väiteid, nii lubatud kui ka nõuetele mittevastavaid. Kindlasti ei tohi toidu puhul viidata haigusi tõkestavatele, ravivatele või leevendavatele omadustele. Meil võib küll olla põlvkondade kogemusele tuginev usk mõne toidu või taime raviomadustesse, kuid seaduse silmis pädeb vaid teaduslik tõendus ehk kõik kasutada lubatud väited on tõenduspõhised. Nende väidete esitamine on vabatahtlik, kuid kui neid soovitakse esitada, tuleb arvestada rangete reeglitega. Toitumisalane väide puudutab toidu toitainelisi omadusi - näiteks: “vähese soolasisaldusega”, “suure D vitamiini sisaldusega”. Tervisealane väide annab mõista, et toidugrupi, toidu või selle koostisosa ja inimese tervise vahel on seos - näiteks: “tsink aitab hoida normaalset nägemist”, “valgud aitavad hoida luid normaalsetena”. Kasutada tohib vaid kindlaid heakskiidetud väiteid ja neid võib leida EL toitumis- ja tervisealaste väidete andmebaasist. Hea on meeles pidada, et ka veebilehel või toiduga kaasa antavas infolehes toidu tervistavate omaduste kohta esitatav info allub samadele reeglitele. Saasteainete teemat käsitledes andis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidujärelevalve büroo juhataja Maia Radin esmalt ülevaate erinevatest toidus esineda võivatest saasteainetest ja nende tekkepõhjustest. Aktuaalsetest teemadest käsitleti pikemalt akrüülamiidi. See on aine, mis tekib tärkliserikka toidu (nt kartuli) kuumtöötlemisel kõrgel temperatuuril (nt küpsetamisel, praadimisel ja röstimisel). Euroopa Toiduohutusameti hinnangu kohaselt tõstab akrüülamiid vähki haigestumise riski kõikides vanusegruppides. Alates 2005. aastast on tehtud erinevaid vabatahtlikke tegevusi, et vähendada akrüülamiidi sisaldust toidus, kuid need pole olulist tulemust andnud. Seetõttu on nüüd oodata, et 2017. aastal kinnitab Euroopa Komisjon kohustuslikud tegevused akrüülamiidi vältimiseks ja vähendamiseks toidus. See hõlmab ka nõudeid mikro- ja väikeettevõtetele, kus valmistatakse valikpagaritooteid või kartulitooteid. Olge tähelepanelikud, see võib ka teie ettevõtet puudutada. Need olid toiduohutuse nõuded, mida käsitleti seekordsel teemapäeval. Esitatud tagasiside põhjal võib öelda, et teemad pakkusid osavõtjatele huvi. Ka toimus aktiivne arutelu loengutele järgnenud töötubades. Küsisime milliste toiduohutuse teemade käsitlemist soovitakse tulevikus. Väljapakutud teemadest osutusid populaarseimateks: uued toiduohutuse õigusaktid ja/või arutusel olevad eelnõud; toiduhügieen ja enesekontroll väikeettevõttes/eraelamus toidu valmistamisel; toidu mikrobioloogia; toidu säilivusaegade määramine ja kestvuskatsed; toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed. Loodame neid valdkondi käsitleda järgnevatel teemapäevadel. Suur tänu kõigile aktiivse osavõtu eest! MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Kõik ettekanded on saadaval Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php Pildid seminarist leiab Maaeluvõrgustiku fotogaleriist Maaeluvõrgustik annab 2-3 korda kuus välja toiduvõrgustike infokirja. Kõikide infokirjadega saab tutvuda SIIN Maaeluvõrgustiku toidu teemaga seonduv on koondatud SIIA

« Tagasi