INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2023-05-31
Nr:	528
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	https://maainfo.ee/index.php?article_id=9887&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema:	Leader
Kirjatüki pealkiri:	LEADER ja territoriaalse arengu allrühm
Kirjatüki autor:	Kristiina Tammets, Ave Bremse
Organisatsioon:	Eesti LEADER Liit, METK Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	https://maainfo.ee/index.php?article_id=9886&page=3452&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	LEADER ja territoriaalse arengu allrühma 1. koosolek toimus 25. aprillil 2023 Brüsselis. Allrühm on üks Euroopa Komisjoni DG AGRI poolt kokkukutsutud pidevalt kooskäivast info ja kogemuste jagamise töörühmadest, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide ja valitud katusorganisatsioonide esindajad. Allrühma tööd korraldab Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika võrgustik (EU CAP Network). Eestist osalesid koosolekul Kristiina Tammets Eesti LEADER Liidust ja Ave Bremse maaeluvõrgustikust. Kohtumise esimeses pooles tehti ülevaade Euroopa LEADER rakendamisest nii lõppenud (2014-2022) kui alanud (2023-2027) perioodil. Päeva teisel poolel olid fookuses teemad: kuidas rohkem kaasata noori, kutsuda ellu innovaatilisi lahendusi ja lihtsustada LEADER menetlust nii tegevusrühmades, kui ka projektitaotlejate hulgas. Foto: CAP Network - LEADER ja territoriaalse arengu allrühma töös osalejad LEADER Euroopas 2014-2022 Kuigi oleme juba uue perioodi rakendamise ootuses, tuleb tõdeda, et veel on käimas eelmise perioodi lõpetamine, väljamaksed ja kokkuvõtted. Seega ei ole hetkeseisu numbrid veel lõplikud. 27 liikmesriigi jaoks planeeriti LEADERile 8,213 miljardit eurot, millest on hetkeseisuga välja makstud 4,64 miljardit ehk 56%. Erinevus liikmesriikide lõikes on üsna suur. Eestis on väljamakseid hetkeseisuga tehtud üle 70%, olles sellega koos Taani, Soome ja Lätiga tabeli eesotsas. Euroopas tegutses kokku 2787 LEADER tegevusrühma, kes on ellu viinud hetkseisuga 121 tuhat projekti erinevates maaelu arengu valdkondades. Koostööprojektide sh rahvusvaheliste projektide arv oli kokku 2692. Esile toodi kümme liikmesriiki, kellel on kõige suurem arv rahvusvahelisi koostööprojekte, nende hulgas on ka Eesti. Rahvusvahelistest LEADER koostööprojektidest Rahvusvahelisi koostööprojekte on andmebaasis 240, kuid see arv võib veel muutuda. Eesti on Soome järel kõige rohkem rahvusvahelistes koostööprojektides osalev liikmesriik! Kõige enam projekte tehakse kahe riigi vahel. Skeem näitab osalevate liikmesriikide arvu osakaalu. Kõige populaarsemad partnerid on naabrid. Väljaspool Euroopa Liitu on partneriteks võetud Kanada, Hiina, Gruusia, Moldova, Põhja-Makedoonia, Türgi ja Ukraina LEADER-tüüpi partnerlusi, 11 korral on partneriks Ühendkuningriik. Koostööprojektide peamised teemad on: turism, kultuur ja kultuuripärand, uuenduslikud lahendused, teadmiste omandamine, ettevõtluse areng, sotsiaalne kaasatus, keskkond ja kliimamuutused, kohalik toit. Rõhutati, et rahvusvaheline koostöö on kohaliku arengu strateegia oluline komponent, mis aitab kaasa uuenduslike lahenduste kasutamisele piirkonnas. Uuel perioodil ootab Komisjon veelgi elavamat koostööprojektides osalemist. Uus LEADER periood kogub hoogu Kohtumisel tehti ülevaade sellest, kuidas liikmesriigid planeerivad LEADER-it rakendada. Uus periood Euroopas toob LEADERile ca 5 miljardit eurot Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), lisanduvad teised fondid. Keskmine osakaal liikmesriikide ÜPP strateegiakavadest on 7%. Plaanitakse moodustada 2678 tegevusrühma, mis katab 65% kogu EL maapiirkonnast. Kõige suuremad LEADER tegevusrühmad on Itaalias ja Hollandis, kus lubatud elanikkonna arv tegevusrühmas piirkonnas võib ulatuda kuni 250 tuhande inimeseni. Iga LEADER tegevusrühm saab perioodiks keskmiselt 1,5 - 2,5 miljonit eurot. Enamus liikmesriikidest soovib läbi LEADER vahendite toetada lisandväärtuse loomist või mahajäänud maapiirkondade ergutamist. Prantsusmaa, Portugal, Holland ja Luksemburg on jätnud eesmärgid täiesti avatuks. Enamus liikmesriike (18) on oma arengustrateegiates planeerinud toetada aruka küla (Smart Village) lähenemist. Toetatavad valdkonnad: majandustegevuse mitmekesistamine lühikesed tarneahelad ja kohalik toit kohalikud teenused ja väiketaristu sotsiaalne kaasamine ja innovatsioon kultuuri-, sotsiaalse- ja kogukonnaelu edendamine kliimamuutuste tõkestamine, keskkond ja taastuvenergia rohe-, ring- ja biomajandus ajaloopärand Veel huvitavaid näiteid toetatavatest valdkondadest: hoole- ja haridustalud (Poola) väiksed ekperimentaaltalud (Soome) ühistuline investeerimine (Rumeenia, Bulgaaria) maanoorte toetamine digitaalne areng Eraldi rõhutati vajadust kaasata naisi ja noori LEADER tegevusrühma otsustustasandile. Komisjon tunnustas liikmesriike edusammude eest lihtsustamisele tähelepanu pööramast – pea kõik riigid on kavandanud lihtsustatud kulumeetodite kasutamist. Euroopa Kontrollikoja eriaruanne Kohtumisel tutvustati Euroopa Kontrollikoja LEADERi eriaruannet, mis valmis 2022. a ning Komisjoni tagasisidet seoses audiitorite tähelepanekutega. Ollakse nõus sellega, et LEADERi lisaväärtust ei ole piisavalt välja toodud. Seetõttu tuleks koostöös tegevusrühmade, ministeeriumite ja Euroopa Komisjoniga tulevikus seda paremini teha. Kutsuti üles ministeeriume ja tegevusrühmi seadma asjakohaseid indikaatoreid, et edaspidi rohkem esile tuua rakendamise lisaväärtust. Multi-fondi vähikäik Murekohana tõid allrühmas osalejad välja selle, et liikmesriikides on vaja tugevdada LEADER/CLLD rakendamise võimekust erinevatest fondidest. Mitmed liikmesriigid (Rootsi, Poola, jvm) loobusid uuel perioodil multi-fondi rakendamisest. Euroopa Komisjoni esindajad olid selle vajaduse püstitamisega nõus ja ootavad ettepanekuid, kuidas multifondide paremale rakendamisele kaasa aidata. Tehti ettepanek temaatilise töörühma käivitamiseks. Temaatilised arutelud: noorem, arukam, lihtsam! Päeva teises pooles jaguneti temaatilistesse rühmadesse, et arutada kuidas LEADER saaks rohkem kaasata ja kasu tuua maapiirkonna noortele, olla uuenduslikum ja nutikam ning kuidas lihtustada protsesse. Foto: CAP Network - Noorte teema töörühma arutelud Töögrupis Arukas LEADER (Smart LEADER) tutvustas Kristiina Tammets Eesti Arukate Külade arenguprogrammi strateegiid ja piloottegevusi. Hea koostöö näitena maapiirkonna ja Tartu linna koostöötegevused - Tartumaa toidustrateegia ja rohefestivalid, Tartu 2024 Lõuna-Eesti kogukonnaprogramm, kogukonna ühisrahastuskampaaniate korraldamine, innovaatiliste noorte projektide elluviimine jms. Esile toodi ka teiste fondide kaasamise tähtsust: HORIZON, LIFE, Erasmus, URBACT, INTERREG - need on head võimalus tegevusrühmadel pilootaladena osalemiseks, uuenduslike ideede rakendamiseks, teadlaste kaasamiseks probleemkohtade lahendamisel. Näiteks on Life programmi kaudu Tartumaa Arendusselts kahes projektis pilootalaks, mis seotud taastuva energeetikaga ja energiakogukondade arendamisega. Foto: CAP Network - Kuidas lihtsustada Noorte temaatikat arutluse tulemusel leiti, et noored on pidevalt muutuv ja sugugi mitte homogeenne grupp. Nendega tuleb pidevalt tööd teha, et neid kaasata ja koostööst huvituma panna. Veel soovitusi ja ideid: Lihtsustada noortel taotlemist vihmavarju projektide abil. Võtta kohustus anda LEADER tegevusrühma juhatustes teatav arv kohti noortele (Rumeenias on ja osaliselt Soome). Kasutada ka teisi noortefonde (Erasmus, Solidaarsuskorpus). Konkurssidel – kindel arv projekte noortelt. Noorte ideede kohvik – Zoom (Soome algatus, mis vahepeal katkes). Kasutada noorte sotsiaalmeedia kanaleid ja uusi teemasid: kiirendid, sotsiaalne innovatsioon jms. Lihtsustamise töörühma nõuanded olid: Jagada omavahel häid kogemusi. Tihedam koostöö ministeeriumi, tegevusrühma ja makseasutuse vahel - ainult koostöös on hea tulemus võimalik. Hoiduda üleadministreerimisest. Kristiina Tammets, Eesti LEADER Liit / Tartumaa Arendusselts Ave Bremse, METK Maaeluvõrgustik

« Tagasi