INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2023-09-20
Nr:	533
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=9974&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Külade areng
Kirjatüki pealkiri:	Kas maal on elu või elu ongi maal?
Kirjatüki autor:	Reve Lambur
Organisatsioon:	maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=9968&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Laupäeval, 23. septembril toimub viiendat korda üle-eestiline Maal elamise päev, kus külalisi ootavad 21 maavalda kümnest maakonnast. Avatud on ligikaudu 200 külastuskohta. Elva vallas Rannu rahvamajas toimus 15. septembril meeleolukas maal elamise päeva avaseminar, mida juhtis karismaatiline Urmas Vaino. Seminar on järelvaadatav SIIT Kas maal on elu või elu ongi maal? Elva abivallavanem Heiki Hansen püstitas oma tervituskõnes väga tabava küsimuse ning andis sellele ise veelgi tabavama vastuse - kas maal on elu või elu ongi maal? Ei ole kahtlustki, et elu ongi maal! Samas me ei saa unustada, et maast ei saa mitte kunagi linna - kunagi ei hakka olema igal külatänaval valgustust, ei hakka iga 10 minuti tagant väljuma bussipeatusest bussi, naaber ei vaata aknast sisse ning napsuse ja eksinud kõrtsikülastaja asemel võite aia taga kohata metslooma. Näiteid võiks tuua veelgi. HOIATUS! Maal elamine võib teid nakata - te võite selle viiruse endale külge saada! Urmas Vaino juhtimisel "koorusid" publiku ees lahti neli maale elama kolimise lugu, mis publikuni toodi meeleolukal ning lõbusal moel: Näitleja Märt Koik kolis Märjamaale Maale kolimise tõuke andis laste sünd. Miks Märjamaa? Sest seal oli olemas tugivõrgustik vanavanemate näol. Märdi soovitus: "Mind häirivad ebapädevad digilahendused! Siinkohas võiks iga vald/küla võtta suurlinna mentaliteedi!" Marko ja Lisanna Hiiemäe Sepa talust Pärnumaalt Marko oli Sepa talus üles kasvanud ning püüdis maaelust võimalikult kaugele pääseda - isegi Tallinn tundus liiga väike. Nii kolisid noored mingil ajal Londonisse ning sinna jõudes nad ei arvanud, et isegi Tallinnasse kunagi tagasi tahaks. Aga asjade käik läks teisiti. 2011. aastal kolisid nad Londonist Tallinna Vanalinna Raekoja platsi katusekorterisse, kuid tõuke maale kolimiseks andis lapse sünd. Markol oli mälestus oma lapsepõlvest, kus ta läks igal hommikul õue ning tuppa tuli siis, kui kõht tühjaks läks - keegi ei muretsenud, kus laps on. Sellist luksust linnas ei ole - seal tuleks politsei uurima, miks teie lapsed linnapeal üksi ringi hulguvad. Marko ja Lisanna on YouTube´i farmerid, kes oma peamised oskused (lihaveisekasvatus, rohumaa viljelus) on saanud sealt. Alustati 20 hektari ja 13 Limousine tõugu lihaveisega. Täna on karjas umbes 100 looma ja haritakse 240 ha maad. Tuuli Jõesaar, Kivi talu Kloogal. Tuuli mõtteid maal elamisest: Vaikus ja ruum on peamine, mis maale tõmbas! Eesti mees tahab olla peremees! Lastega on maal oluliselt mõnusam. Hommikukohv korteris vs maal - väikesed asjad loevad! Tuuli soovitus vallaametnikele ja maale kolijatele: Rohkem inimlikkust ja kaalutlusõigust! Maale kolija peab ka ise olema enda eest väljas! Maja peab olema kindlustatud ning tee endale selgeks, kui kaugel on Sulle lähim päästeauto ja kui kaua Sinuni tuleb kiirabiauto! Kindlusta ennast ise! Kogukonnal on maal väga oluline roll, sest kui tekivad vaenud, siis on need sedavõrra hullemad - naabrit vältida maal on võimatu! Marit Ummelas - Saate talu, Mulgimaa Marit on kolmandat põlve tallinlane, kes ostis oma perega Mulgimaa kõige väiksema onni ehk tare, mille valmimisaasta on 1887. Maja oli 20 aastat tühjana seisnud ning soetamise hetkel oli põrand puutetundlik ning kõik oli ära varastatud, isegi elekter. Nüüdseks pole maja ümbrises ka enam elektriposte - on päikesepaneelid. Maal elamise suured plussid: Saan maal lasta endast looma välja ja teha seda, mida soovin, nt võin oma kasvuhoone värvida ruuduliseks. Linnas pole selliseid naabreid! Linnas elades Sa ei saa sellist sõnumit oma telefoni: "Võta pang, ma saadan Sulle FB-s punkti." (taust: naabrimehel läks viljakoorem ümber ning kutsus kanadele teri korjama). ARMAS: Esimene tibu sai nimeks August, sest ta sündis augustis, teised on Mai, Juuni, Juuli ja Birgit LÕBUS: Kõik, mis ma esimest korda elus teen, ei pea kohe välja tulema. Mul on peenardel sildid seetõttu, et ma ei teaks, mis seal kasvab, vaid et teada saada, mis seal ikaldub. Veel mõtteid maale elama kolimisest: Ei tea kedagi, kes maale kolimist kahetseks, pigem on kahetsus, et seda tehti liiga hilja. Sa pead seda päriselt tahtma! Sa pead tahtma maal elada, vastasel juhul pole mõtet sinna kolida. Maal ei pea Sul olema oskusi, vaid julgust, et need asjad ära teha. Kui on vaja, siis pead saama! Maal ei saa kunagi projektid otsa... peab olema vaid töötahet! Maal saab kogeda ka tõelist pimedust, mida linnas ei ole. Saab vaadata tähti ja mõelda, kes mina üldse olen selles universumis ning minu probleemid muutuvad justkui olematuks. Tuleb olla ettevaatlik, sest nii võib isegi õnnelikuks saada! Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juht Meelis Annus andis lühikese ülevaate eluaseme kaaslaenust, mis võimaldab maale tõmbekeskustega võrdväärselt kodu rajada. Üldjuhul kaotab maal iga tellis poole oma väärtusest, kui ta seina pannakse st et maale maja ehitades tekib tagatisväärtuse probleem, aga siin tulebki appi MES, kust saab taotleda kuni 100 tuhat eurot kaaslaenu. Taustaks: Alguse sai Maal elamise päev Lõuna-Eestis toimunud Maale elama messidelt, mille peakorraldajaks oli Ivika Nõgel ning mida korraldati aastatel 2013-1016. Esimene maal elamise päev toimus 2019. aastal ning kõik need viis aastat on n-ö projektijuht olnud Krista Pegolainen-Saar. Maale elama logo sai sel aastal sai 10 aastaseks ning selle lõi Tartu kunstikooli tudeng, Mattias Jonathan Vaino, kes on ise on samuti pärit maalt, täpsemalt Palamuselt. Lisainfo: Veebileht koos külastuskaardi ja erinevate maale elamise kogemuslugudega SIIN Jälgi viimaseid uudiseid ka Facebooki lehelt Avaseminari järelevaatamise link YouTube´is, sündmuse kohta info SIIN Kuula taskuhäälingut #7 - Mariin Kärp ja Krista Pegolainen-Saar - Maal elamise vabadusest SIIT Pressiteade "Viies Maal elamise päev toob fookusesse maapiirkondade elu- ja töökohad, 20.09.2023 SIIN

« Tagasi