VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2023-10-18
Nr:	535
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=10014&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	ÜPP tulevik
Kirjatüki pealkiri:	Kujundame üheskoos maaelu tulevikku
Kirjatüki autor:	Meeri Maastik
Organisatsioon:	maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	https://maainfo.ee/index.php?article_id=10005&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	"Maapiirkonnad on olulised!", ütles Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuse ja reformide volinik Elisa Rerreria 28. septembril 2023 Hispaanias Sigüenzas toimunud maaelu poliitika foorumi "Maapiirkondade tuleviku kujundamine" avakõnes. Euroopa Liit ja liikmesriigid on maapiirkondade toetamiseks loonud palju erinevaid toetusmeetmeid ja tööriistu, mille paremaks rakendumiseks oleks vaja veelgi enam kaasata erinevaid osapooli, suurendada Euroopa Liidu poliitikate vastastikust sidusust ja toetada koostööd. Et muuta maapiirkonnad tugevamaks, ühendatuks, vastupanuvõimeliseks ja jõukaks loodi ELi maapiirkondade pikaajaline visioon, mille üheks komponendiks on maaelupakt. Saa maaelupaktist rohkem teada >>> Liitu maaelupakti kogukonnaga>>> Maaelupakt on ametlik ruum ja raamistik, et tõhustada koostööd riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, ettevõtete, teadlaste ja kodanike vahel. Sihiks on tegutseda maaelu visiooni ühiste eesmärkide nimel, võttes arvesse maapiirkondade elanike vajadusi ja püüdlusi. Maaelupakti fookuseks on maapiirkondade toetamine läbi holistilise lähenemise, haarates enda alla kõiki ühiskonna toimimiseks vajalikke valdkondi (nt tervishoid, haridus, sotsiaalmajandus, infotehnoloogia jms). Maapiirkonnad on olulised ja on meie kõigi heaolu aluseks! ELi ja riikliku tasandi poliitikakujundajate kohtumispaik 27. - 29. septembril 2023 korraldas Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Hispaania ja Euroopa Komisjon koostöös maaelupakti tugibürooga maaelu poliitika foorumi "Maapiirkondade tuleviku kujundamine". Foorum tõi kokku 200 osalist 27-st liikmesriigist, kes esindasid erinevaid ELi ja riikliku tasandi asutusi ja organisatsioone, olles seotud eelkõige EL ühise põllumajandus- ja ühtekuuluvuspoliitikaga. Sündmuse eesmärgiks on toetada liikmesriike maapiirkondade jätkusuutlikumaks arendamise ja potentsiaali tõstmise meetmete vastuvõtmisel, toetada ELi maaelu arengu pikaajalise visiooni eesmärke ja suurendada erinevate EL poliitikavahendite ja -strateegiate seotust. Foorumil toimusid paralleelselt arutelugrupid erinevatel maaeluga seotud teemadel, et panna kokku soovitused poliitikakujundajatele. Mõttevahetustele ja paneelaruteludele järgnes õppereis Castilla La Mancha piirkonda, et tutvuda Hispaania LEADER meetmest toetust saanud projektidega. d Eestist osalesid foorumil: Regionaal- ja Põllumajandus- ministeeriumi asekantsler Madis Pärtel, Eesti Liider Liidu tegevjuht Triin Kallas ja Meeri Maastik METK maaelu-võrgustiku teenistusest. Euroopa Liidu toetusfondid ja maapiirkondade pikaajaline visioon Foorumil andsid Euroopa Komisjoni esindajad ülevaate, kuidas ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja ühtekuuluvuspoliitika planeerivad perioodil 2021-2027 panustada ELi maapiirkondade pikaajalisese visiooni eesmärkidesse. Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi direktor Mario Milouchev tutvustas uuringu "ÜPP strateegiakavade panus maapiirkondade pikaajalise visiooni eesmärkidesse" esialgseid tulemusi. Maapiirkondade toetamiseks (välja arvatud põllumajandus) on planeeritud suunata läbi liikmesriikide strateegiakavade 24,8 miljardit eurot, mis moodustab 8% kogueelarvest. Peamiselt toetatakse maapiirkondi läbi investeeringute, koostöö toetamise (LEADER ja arukad külad), maapiirkondade ettevõtluse strat-up´ide, teadmussiirde jms. Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi peadirektori asetäitja nõunik Wallis Vandebrock-Goelen tuletas foorumi osalejatele meelde, et ühtekuuluvusfond on kõige suurem investeerimisfond Euroopa Liidus, toetades tervet EL territooriumi, sealhulgas maapiirkondi. Ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvad peamiselt järgmised fondid: Euroopa Regionaalarengu Fond (European Regional Development Fund) ehk ERF, Euroopa Sotsiaalfond+ (European Social Fund+) ehk ESF+, Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund) ja Õiglase Ülemineku Fond (The Just Transition Fund ehk JTF). Ühtekuuluvusfondist eraldatud vahendite jaotamisel ei räägita maa- ja linnapiirkondadest eraldi, pigem räägitakse arenenud, ülemineku ja vähem arenenud piirkondadest. Seega ei saa täpselt välja tuua ainult maapiirkondadele suunatud sekkumisi. Kuid siiski saab öelda, et otseselt planeeritakse ühtekuuluvuspoliitika eelarvest maapiirkondadesse tuua 12 miljardit eurot ehk 16% territoriaalselt suunatud ühtekuuluvuspoliitika fondide eelarvest. Kui lisada ka saareliste ja mägiste piirkondade teotamine, siis kokku 17 miljardit, ehk 24%. Ühtekuuluvuspoliitika panustab oluliselt maa ja linnade sidemete loomisesse, seega ei tasu maapiirkondade arendamisel ühtekuuluvusfondide toetuseid alahinnata. Räägi kaasa ja ole informeeritud läbi maaelupakti kogukonna platvormi! EL pikaajalise visiooni ühiste eesmärkide saavutamisele aitab kaasa 2021. aastal lõpus käivitatud maaelupakt. Pakt hõlbustab maaelu küsimustes suhtlemist riigiasutuste, kodanikuühiskonna, ettevõtete, akadeemiliste ringkondade ja kodanike vahel. Maaelupaktil on kolm eesmärki: Maapiirkonna osapoolte "häälte" võimendamine ja nende nähtavamaks tegemine poliitikas. Võrgustumise, koostöö ja vastastikuse õppimise struktureerimine ja võimaldamine. Julgustada ja jälgida vabatahtlike kohustuste elluviimist seoses visiooni eesmärkide täitmisega. Maaelupakti tegevuste toetamiseks on loodud maaelupakti tugibüroo (Rural Pact Support Office). Tugibüroo tegevused: heade praktikate kogumine ja levitamine, ürituste ja poliitiliste foorumite korraldamine, võrgustiku koordineerimine, info levitamine ja maaelupakti koordinatsioonirühma (Rural Pact Coordination Group) töö toetamine. Maaelupakti protsessi paremaks juhtimiseks on moodustatud Euroopa Komisjoni erirühm ehk maaelupakti koordinatsioonirühm. Koordinatsioonirühma juhib Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI) ja kaasjuht on Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO). Esindajate mandaat kehtib kolm aastat. Igaüks saab maaelupakti eesmärkide täitmisele kaasa aidata ja liituda maaelupakti kogukonna platvormiga. Maaelupakti kogukonnaga liitudes saate kõige uuemat teavet maaelupaktiga seotud tegevustest, pääsete ligi suhtlusplatvormile, et võtta kontakti teiste liikmetega, võimalik on osaleda olemasolevates arutelu- ja teemagruppides või algatada uusi. Platvormiga liitumine aitab koguda inspiratsiooni ja avardada maailmapilti. See on Sinu ruum! Liitu maaelupakti kogukonnaga>>> Castilla La Mancha LEADER projektid loovad piirkonda uusi väärtusi Hispaanias toimunud foorumi raames korraldas piirkondlik LEADER võrgustik Recamder 29. septembril 2023 õppereis Castilla La Mancha regiooni. Külastati inspireerivaid LEADER projekte: Aromaatsete taimede destilleerimistehas Brihuegas Tegemist on 2015. aastal tegevust alustanud pereettevõttega, millel on ligikaudu 710 hektarit põllumajandusmaad, kus kasvatatakse aromaatseid taimi. Taimede (peamiselt lavendli ja lavandiini) destilleerimisel toodetakse 35 000–55 000 kg eeterlikku õli aastas, mida müüakse Prantsusmaal, Šveitsis, Saksamaal ja Hispaanias. Investeeringute kogusumma destilleerimisseadmete soetamiseks oli ligikaudu 1 miljonit eurot, millest LEADER/CLLD toetus (EAFRD) moodustas 27 068,79 eurot. Rohkem infot>>> El Colmenar de Valderromero mesinduskeskus ja muuseum El Colmenar de Valderromero on väike pereettevõte, mis on alates 1987. aastast tegelenud mee tootmisega. Tänu oma mee ja meetoodete konsistentsile ja kvaliteedile, on see hetkel üks olulisemaid piirkonna ettevõtted. Ettevõte toodab erinevaid meetooteid – erinevad meed (lille-, rosmariini-, lavendli-, tüümiani, metsataimede, eukalüpti, apelsiniõie jne mesi), õietolm, mesilaspiim, taruvaik ning kosmeetikatooted. Aastate jooksul on ettevõte oma tegevuste läbi rõhutanud mee tähtsust ja mesilaste rolli keskkonnale. Seetõttu otsustati oma vahenditega rajada meekeskus koos -muuseumiga, kus külastajad saavad tutvuda taru ülesehitusega ja näha, kuidas mesilased seal sees elavad ja töötavad. Centro Apícola El Colmenar del Valderromero meemuuseumist on saanud piirkondlik etalon ja turismiatraktsioon, mille eesmärk on tuua mesilaste maailm inimestele lähemale, teadvustades samas mesilaste tähtsust keskkonna säilitamisel. 2006. aastal viidi ellu LEADER meetmest toetatud projekt "Mee ekstraheerimise ja pakendamise kava uuendamine", mille eesmärgiks oli mee ekstraheerimise protsessi kvaliteedi tõstmine, et suurendada müüki. Investeeringute kogusumma on 58 114,31 eurot, millest LEADER/CLLD toetus (EAFRD) moodustab 16 097,67 eurot. Rohkem infot>>> Brihuega piirkonna päevakeskus eakatele Brihuega piirkondlik päevakeskus rajati eelnevalt kasutuna seisnud ja hooletusse jäetud riigile kuuluvasse hoonesse. Brihuega vanalinnas asuva hoone taastamise järel loodi sinna päevakeskus, mis katab maapiirkonna ühe olulise rühma – eakate – vajadused. Päevakeskus on oluline nii Brihuega valla elanikele, kui ka ümberkaudsetele piirkondadele. Projekti abil suurendati avalike teenuste kvaliteeti ja loodi 7 uut töökohta. Lisaks aitab projekt võidelda piirkonna elanikkonna vähenemisega. Investeeringute kogusumma on 440 000 eurot, millest LEADER/CLLD toetus (EAFRD) moodustab 200 000 eurot. Rohkem infot>>> Brihuega kuningliku kangavabriku renoveerimine hotelliks Brihuega kuningliku kangavabriku asutas 1756. aastal kuningas Ferdinand VI, perekonna tekstiilitootmise traditsioonid ulatuvad tagasi XII ja XIII sajandisse. Kangavabriku kõige omanäolisem hoone - nn Rotonda - ehitati aastal Carlos III valitsusajal. See on ainus tööstushoone Euroopas, millel on ümar baas. Hoone omandas Brihuega linnavalitsus ja see nimetati 2017.a oluliseks kultuuriväärtuslikuks objektiks. Projekt on ellu viidud avaliku ja erasektori koostöö tulemusena. Hoone täieliku taastamise lisaväärtuseks oli ka see et Brihuega on nüüdsest oluline kvaliteetturismi sihtpunkt ning ergutab kohalikku majandust - projektiga loodi lausa 75 uut töökohta! Linnavalitsuse tegevused hoone arendamisel: 19. sajandi stiilis aedade taastamine ja peahoone katuse renoveerimine ja taastamine (2018.a) - Investeeringu kogusumma on 822 481,49 eurot, millest LEADER/CLLD toetus moodustab 200 000 eurot. Rotonda hoone uste ja keldrikorruse taastamine ja renoveerimine (2019.a) - Investeeringu kogusumma on 451 154,80 eurot, millest toetus (vastav ministeerium ja Hispaania valitsus) moodustab 315 808,36 eurot. Kuningliku riidevabriku ümberehitamine spa hotelliks (2021.a) - Erainvesteeringu kogusumma on 16 000 000 eurot ja ERDF toetus 2 121 387,43 eurot. Rohkem infot>>> LISAINFO: Teemaleht "Maaelupakt ja maaelu tulevik" - maainfo.ee Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon: ec.europa.eu 30.11.2023 - Heade praktikate veebiseminar "Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine maapiirkondades" - maainfo.ee

« Tagasi