Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo korraldas järjekordse kohaliku toidu võrgustike võrgustike teemapäeva 22. novembril 2012 Jänedal. Seminari peamiseks teemaks oli Euroopa Liidus kasutatavad toidumärgised.

Teemapäeval toimus ka raamatu "Väikeettevõtja turundusest. Kuidas suurte tegijate vahelt välja paista?" esmaesitlus. Raamatu on Põlvamaa Arenduskeskuse eestvõtmisel koostanud Tiiu Ohvril.

Esimene teemapäev toimus Tartus 28. veebruaril 2012 - www.maainfo.ee/index.php

Sarnaselt eelmisele teemapäevale on ka sellele oodatud kohaliku toidu võrgustike ja projektide esindajad, talupoepidajad, kohaliku toidu internetiturustajad, Otse Tootjalt Tarbijale ehk OTTide eestvedajad jt kohaliku toidu teema arendajad. Teemapäevale on palutud ka ametkondade esindajad

Maaeluvõrgustik osaleb Euroopa maaelu arengu võrgustiku kohaliku toidu temaatilises algatuses (Short Supply Chain thematic initiative). Maaeluvõrgustik on loonud Maamajanduse Infokeskuse veebilehele eraldi alajaotise – kohalik toit, kus võib tutvuda erinevate materjalidega - uudised, trükised, üritused - www.maainfo.ee/.

Teemapäeva KOKKUVÕTE

VAATA PILTE TEEMAPÄEVAST SIIT

Päevakava

PÄEVAKAVA Neljapäev, 22 november 2012
10.30 - 11.00	Saabumine ja tervituskohv Teemapäeva juhib Krista Kõiv, Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja
11.00 - 11.10	Sissejuhatus – Reve Lambur, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo juhtivspetsialist ESITLUS
11.10 - 11.40	Konkurentsieeliste teadvustamisest - Eesti kvaliteedimärkide võimalused - Tiiu Ohvril, Eesti Maaülikool ESITLUS Trükise „Väikeettevõtja turundusest. Kuidas suurte tegijate vahelt välja paista?“ esmaesitlus, link trükise veebiversioonile SIIT
11.40 - 12.00	Toiduainete töötlemise ja turustamise toetamine Eesti maaelu arengukavas 2014 - 2020 – Berit Jürgenson, Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna peaspetsalist ESITLUS Lisainfo: Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 ettevalmistamiseks on loodud valdkonnapõhised töögrupid, sh tarneahela töögrupp. Kus arutatakse järgmiste meetmete üle: kvaliteedikavadele suunatud tegevused, investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks; koostöö Töögrupi kohtumised olid 19. oktoober ja 30. oktoober 2012. a http://www.agri.ee/mak-2014-valdkonnapohised-toogrupid/
12.00 - 12.30	Euroopa Liidu kvaliteedikavad ja nende taotlemise protsess – Jaanus Joasoo, Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna  peaspetsialist ESITLUS Lisainfo: Märgisüsteem loodi EL-is 1992.a, kokku kolm märgist:     Kaitstud päritolunimetus (Protected Designation of Origin, PDO)    Kaitstud geograafiline tähis (Protected Geographical Indication, PGI) Garanteeritud traditsiooniline eritunnus (Traditional Speciality Guaranteed, TSG) Seadusandlus: NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 509/2006, 20. märts 2006, põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta - eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006, 20. märts 2006, põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta - eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do
12.30 - 12.50	Märgiste registrid ja registreerimine, ülevaade EL toidumärgise taotlemise protseduurist - Jaanus Joasoo, Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond ESITLUS - vt eelmine esitlus! Lisainfo: KOMISJONI MÄÄRUS nr 1216/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad - eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do (sh registreerimise taotlusvorm ning kirjeldus, mida peab sisaldama toote spetsifikaat) DOOR - Euroopa Ühenduse päritolutähiste ja geograafiliste tähiste andmebaas - link andmebaasile  ülevaade EL toidumärgise taotlemise protseduurist Põllumajandusministeeriumi veebilehel - www.agri.ee/kvaliteedimargid/ Põllumajandusministri 18. juuli 2011 määrus nr 67 "Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ning päritolunimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste eritunnustega toodete nimetuste registreerimise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" - www.riigiteataja.ee/akt/122072011002
12.50 - 13.00	Sissejuhatus töögruppide töösse
13.00 - 14.00	Lõunapaus
14.00 - 15.20	Arutelugrupid näidete baasil: arutelugrupp saunas suitsutatud liha näitel, kas ja kuidas oleks võimalik taotleda EL toidumärgiseid JA/VÕI töötada välja siseriiklik kvaliteedikava? Arutelu juhib Marika Parve, Võruma Talupidajate Liidu tegevjuht Oma lugu jutustavad Urmas Veeroja, Mooska talust Võrumaalt ja FIE Kalmar Mägi Põlvamaalt arutelugrupp Peipsi sibula näitel, kas ja kuidas oleks võimalik taotleda EL toidumärgiseid JA/VÕI töötada välja siseriiklik kvaliteedikava? Arutelu juhib Mae Alviste, Põlvamaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Peipsiveere sibula lugu jutustab Konstantin Avva Kolkja külast Peipsiääre vallast ja Liis Pärtelpoeg MTÜst Sibulatee
15.20 - 15.40	Kohvipaus
15.40 - 16.00	Arutelugruppide kokkuvõtted
16.00	Teemapäeva lõpetamine

Info siseriiklike kvaliteedikavade õigusaktide kohta:

• Põllumajandusministri 12.07.2010 määrus nr 77 „Toidukvaliteedikava ja selle eeskirja täpsemad nõuded, toidukvaliteedikava tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord ning taotluse vorm“ - www.riigiteataja.ee/akt/116032012007
• Põllumajandusministri 05.05.2010 määrus nr 51 „Toidukvaliteedikava raames toodetud toote teavitamis- ja edendamistoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ - www.riigiteataja.ee/akt/117042012009

Teemapäeval oli suure saali seinale toodud välja erinevate maade erinevaid EL märgistega tooteid ja tootekirjeldusi (allikas DOOR)

LEEDU "SKILANDIS" „Skilandis” on naturaalses kestas SUITSULIHATOODE, mille pealispind on ebaühtlane ja kare ning mille kuju meenutab kokkusurutud tilka või väheldast kabatšokki... Loe garanteeritud traditsioonilise eritunnusega toote kohta SIIT

• ROOTSI "BRUNA BÖNOR FRÅN ÖLAND"
  
  • Toode koosneb „Bonita”, „Karin”, „Katja” ja „Stella I” sordi pruunide AEDUBADE (Phaseolus vulgaris L.) kuivadest seemnetest, mida toodetakse Mörbylånga ja Borgholmi vallas Ölandi saarel.... Loe kaitstud päritolunimetusega toote kohta SIIT
• SOOME "KITKAN VIISAS" (avaldatud)
  
  • Koillismaa kõrgustikupiirkonna järvedest püütud RÄÄBIS..... Loe kaitstud päritolunimetusega toote kohta SIIT
• LÄTI "Salinātā rudzu rupjmaize" (taotlus esitatud)
  
  • Läti Salinata RUKKILEIVALE on esitatud taotlus garanteeritud traditsioonilise eritunnuse saamiseks..... Loe www.delfi.lv/news/national/...
• SOOME "LAPIN PORON KYLMÄSAVULIHA"
  
  • Lapimaa põhjapõdra KÜLMSUITSUTATUD LIHA. Loe kaitstud päritolunimetusega toote kohta SIIT
• LEEDU "MIÓD Z SEJNEŃSZCZYZNY/ŁOŹDZIEJSZCZYZNY" / "SEINŲ/LAZDIJŲ KRAŠTO MEDUS"
  
  • Piirkonnale iseloomulikelt paljudelt meetaimeliikidelt, sh: paju ja vahtra eri liigid, harilik võilill, vaarikas, türnpuu, valge ja punane ristik, harilik nõiahammas, mesikas ja muud liblikõielised taimed (Papilionaceae), karukeel, kopsurohi, pärn, ristõieliste (Brassicaceae) sugukonna umbrohud, rukkilill, pajulill, harilik robiinia, rohtlaliilia, ploom ning sarikaliste (Umbelliferae), nelgiliste (Caryophyllaceae) ja huulõieliste (Labiatae) sugukonna taimede nektarist saadud MESI...... Loe kaitstud päritolunimetusega toote kohta SIIT
• PRANTSUSMAA "Oignon de Roscoff" (avaldatud)
  
  • SIBUL "Oignon de Roscoff" on kuivatamiseks mõeldud harilik sibul (Allium cepa, liilialiste sugukond), mida kasvatatakse sortide "Jack" ja "Kéravel" kohalikest sertifitseeritud seemnetest...... Loe kaitstud päritolunimetusega toote kohta SIIT
• BULGAARIA "Българско розово масло" / "Bulgarsko rozovo maslo" (taotlus esitatud)
  
  • Bulgaaria ROOSIÕLILE on esitatud taotlus kaitstud geograafilise tähise saamiseks
• SAKSAMAA "Abensberger Spargel / Abensberger Qualitätsspargel"
  
  • SPARGEL (Asparagus officinalis) kuulub aspariliste (Asparagaceae) sugukonda. Toote "Abensberger Spargel" tootmine alates kasvatamisest kuni saagikoristuseni peab toimuma määratletud geograafilises piirkonnas. Abensbergi kasvatuspiirkonnas toodetud spargel on valdavalt valge spargli kultivar. Valge spargel kasvab suurtes vagudes mulla sees....... Loe kaitstud geograafilise tähisega toote kohta SIIT
• UNGARI "Szegedi fűszerpaprika-őrlemény" / "Szegedi paprika"
  • PAPRIKAPULBER "Szegedi fűszerpaprika-őrlemény" või "Szegedi paprika" on saadud Szegedi piirkonnas kasvatatud ja riiklikult tunnustatud sordi seemnest pärineva vürtspaprika taime (Capsicum annuum L. var. Longum DC.) kuivatatud viljade jahvatamise teel..... Loe kaitstud päritolunimetusega toote kohta SIIT
• LÄTI "Sklandrausis" (avaldatud)
  
  • "Sklandrausis" on "täidisega ümmargune PIRUKAS". Nimisõna rausis (pirukas) on tuletatud tegusõnast raust (roopima, loopima või puistama). Sellest nähtub, et pirukaid küpsetati vanasti üsna algelisel viisil nii, et küpsetistele roobitseti peale kuuma koldetuhka või -sütt....... Loe garanteeritud traditsioonilise eritunnusega toote kohta SIIT

---

Info teemapäeva kohta: Reve Lambur, e-post reve@maainfo.ee või telefon 384 9728 või 529 8009 või Krista Kõiv, e-post kk@maainfo.ee või telefon 511 2562

Ürituse läbiviimine on toetatud Maaelu arengukava 2007 – 2013 tehnilise abi vahenditest maaeluvõrgustiku tegevusele

Nimi: *
Organisatsioon:
Telefon: *
E-post: *
: